Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"riigikogu valimised" - 501 õppematerjali

riigikogu valimised - Riigikogu valimistel võivad hääletada kõik Eesti kodanikud, sh alaliselt või ajutiselt välismaal elavad, kes on vähemalt 18-aastased, keda kohus pole tunnistanud teovõimetuks ning kes ei ole süüdi mõistetud kuriteos ja kes ei kanna vanglakaristust.
thumbnail
2
odt

Riigikogu valimised - võrdluses maailma ja lähinaabritega

Riigikogu valimised - võrdluses maailma ja lähinaabritega Eestis on toimunud pärast iseseisvumist viied Riigikogu valimised. 1992. aasta valimised jäävad eelkõige silma suure hulga esindatud erakondade arvuga, mis on tänapäeval kahanenud mõnevõrra, kuid erinevate jõudude vahekorrad on jäänud oluliste muutusteta. Võitja tulemus on erinevatel aastatel olnud üsna sarnane- ligi 30 kohta, mõningate kõikumistega. Liidererakonnal on üpriski tihedalt kannul teine partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon...

Avalik haldus
21 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Parlament, riigikogu

President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...

Ühiskonnaõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...

Ühiskonnaõpetus
215 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riigikogu

aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigikogu ajalugu

aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud ning 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste majoritaarsel põhimõttel. Järgnes pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon, mil küll toimusid valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja...

Ühiskonnaõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu

· Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis: · Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad. · Juhib valitsuse igapäevast tööd. Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10. Millised on EV presidendi ülesanded? 1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused. 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid. 4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. 11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada? Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati. Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab olema vähemalt 40a ning sünnilt eesti kodanik...

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90

1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu . VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24. aprillil 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts. VI Riigikogu kestis kuni 05.07.1940. Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid küll valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. 16.11...

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valimised

· Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel ­ naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga o...

Ühiskonnaõpetus
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigikogu

Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus...

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Valimised

Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb....

Ühiskonnaõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariigi riigikogu 90

Selle tulemusel sai vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.­29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis sõjaseisukord ja kutsealaste omavalitsuste tegevus oli keelatud. Parlamendi suuruseks oli 100 kohta. Valimistel oli 10 ringkonda, neis võis esitada erinevaid kandidaatide nimekirju. Huvitav on fakt, et kommunistid said valimistel üsna arvestatava häältearvu ning Tallinnas nad koguni olid populaarseimad...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsemine ja valimised

Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...

Ühiskond
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vabad valimised

Tegelikkuses on aga häältejagamine palju keerukam ja vamimisseadusega on võimalik seda muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi. Näiteks Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles , et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnes riigis saab hääletada vaid nimekirja (st erakonna) , mitte aga konktreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. a) Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber...

Ühiskond
25 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Valimised

E-hääletajate arv 9 317 30 275 58 669 104 413 140 846 E-hääletajate osakaal kõikidest 15,4% 0,9% 3,4% 6,5% 9,5% valimisõiguslikest 6 HÄÄLETAMISEST OSAVÕTT 1992-2011 (%) EUROOPA PARLAMENT (%) 2009 EP ­ 43,9% 2004 EP - 64% RIIGIKOGU VALIMISED 1992-2011 2011 RK ­ 63,53% 2007 RK - 61, 91% 2003 RK ­ 58 1999 RK ­ 57,3 1995 RK ­ 69, 06 1992 RK ­ 67, 84 vt ka 2011: http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011 KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISED 1993 - 2009 2009 ­ 60,57% 2005 ­ 47 2002 ­ 52,5 1999 ­ 49,8 1996 ­ 52,5 1993 ­ 52,6 REFERENDUM 2003 EL ­ 64% 3.4. Valimiskäitumine ja valimistulemused 1. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 7...

Ühiskond
34 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Riigikogu kokkuvõte.

Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja. Ta peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult...

Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Riigiõigus - Riigikogu

kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. • Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl...

Riigiõigus
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Riigikogu

Riigikogu (edaspidi RK) valimised on iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine

Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused

Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised

kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises –...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun