Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid eriti oluline praegu. Lisa midagi selgituseks näiteks inimeste rände õppimisvõimaluste ja tööotsingute situatsioonis... Me oleme väga pikka aega olnud venelaste ja ka sakslaste võimu all, see aeg on jätnud oma
ESSEE Mis on keel, mida see sisaldab? Nagu me kõik teame, on igal riigil oma riigikeel. Välistatud pole ka see, et riikidel võib olla mitu riigikeelt. Näiteks nagu on Soomes. Soomes on nimelt kaks riigikeelt: soome keel ja rootsi keel. Kõigepealt tekibki küsimus, mis see keel siis õieti on? Mõtled ju küll, et kuidas sellist küsimust üldse esitada saab? Tundub nagu täiesti loogiline ja küsimatu küsimus. Ent siiski, kas ikka on? Kõige lihtsam seletus küsimusele ''Mis on keel?'' saab vastata järgmiselt: Keel on mõtete väljendamine häälikute abil. Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt, siis tekib küsimus, et mida keel sisaldab? Keel sisaldab näiteks varieerumisi
Teenindussituatsioonis vaid nõudja rollis olles saavutame selle, et teenindajal pole meeldiv meiega suhelda. Kahtlemata pole pakutava teenuse kvaliteet sellisel juhul nii kõrge, milleks teenindaja tegelikult võimeline on. Hea teeninduse vastutus ei lasu ainult teenindaja õlul, klient saab anda omapoolse panuse teenindusprotsessi, kuid juhtimise vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 1-6.klass 1) MILLISES KEELES RÄÄGITAKSE AINULT KÄTE ABIL? Viipekeel 2) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 3) MITU RIIGIKEELT ON EESTIS? 1 4) MIDA SA TEED, KUI KASUTAD RUMALAID SÕNU? Ropendan 5) KAS LAUSE LÕPPU PANNAKSE PUNKT VÕI KOMA? Punkt 6) KAS IGAS RIIGIS ON OMA KEEL? Ei ole 7) KUIDAS NIMETATI EGIPTUSE KUNINGAID? Vaaraod 8) MILLIST LOOMA PIDASID ANTIIKAJA EGIPTLASED PÜHAKS? Kass 9) KREEKA NÄIDENDITES TÄITSID KÕIKI ROLLE MEHED. ÕIGE VÕI VALE? Õige 10) KAS EGIPTUSE KIRJASTIIL (HIEROGLÜÜFID) KASUTAB SÕNU VÕI PILTE? Pillte
Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale meeldivatena ette kujutada. Ta naeratab, on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, kuid mitte pealetükkiv, oskab kuulata, on paindlik, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, austab iseennast ja seeläbi klienti. Samuti oskab hea teenindaja valida kliendi jaoks parimat reageerimisviisi - naljameestega viskab nalja, ametnikega on ametlik jne. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole
• Vähene joogivesi on probleemiks • Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte • Malta kuulus kunagi Suurbritannia koosseisu • Kaks ametlikku riigikeelt: malta ja inglise keel • Rahvuspuu on sandrakipuu • Malta on tuletatud väga vanas sõnast, mis tähendab “mee saar” • Homme kell 18.20 pilet Maltasse maksab 237.08 EUR Tänan kuulamast!
Lõuna-Aafrika Vabariik Suulu keel Lõuna-Aafrika Vabariik • Riik Aafrika mandri lõunatipus • Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest)
Vabariik (hõlmab 5/6 kogu saare pindalast) ja Põhja-Iirimaa (hõlmab ülejäänud osa saarest, mis kuulub Suurbritannia, naaberriik idas, koosseisu). Iirimaa pealinn on Dublin, iiri keeles Baile Átha Cliath. Selle pindala on 117,8 km² koos 495 781 inimesega (seisuga 2002). President Mary Patricia McAleese valiti ametisse juba aastal 1997 ja täidab praegult oma teist ametiaega. Peaminister on Brian Cowen. Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt iiri (räägitakse peamiselt Lääne-Iirimaal) ja inglise keel. Iirimaa iseseisvus 6. detsembril 1921. Rahaühikuks on euro (EUR) 2002. aasta veebruarist. Iirimaa asub maailmaaja (nullmeridiaani (läbib Greenwichi) kohalik päikeseaeg) ajavö öndis, suvel aga +1 ajavööndis. Riigihümn kannab nime Amhrán na bhFiann . Joonis 2: Iirimaa riigilipp Joonis 3: Iirimaa riigivapp Kasutatud kirjandus: http://www.eki
p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk) • Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul • Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat • Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt • Akadeemiline kõrgharidus • Peab läbima julgeolekukontrolli • Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus • Riigikontrolör võtab osa Vabariigi valitsuse istungitest, tal on ametkonna juhina samad õigused , kui ministril • Teda saab kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu kooseisu enamuse nõusolekul
majandamiseks väheks jääda. Üleüldse armastuse välja näitamine erinevates kultuurides on erinev, eestlased on sageli pigem kinnised, sel ajal kui lõuna-poolsemates riikides mehed naisi kingituste ja musidega üle kuhjavad. Kui pulmapidu on edukalt üle elatud ning pandud paika kelle jalas on perekonnas püksid, siis tuleb välja järgmine probleemne punkt kuidas kasvatada lapsi. Kas õpetada lastele vaid kohalikku riigikeelt või luua kakskeelne perekond? Millist jumalat lapsed uskuma peaksid? Mis keelsesse kooli/lasteaeda lapsed panna? Nagu näha, siis võimalikke karisid on mitmeid aga see ei tähenda sugugi, et abielu teisest rahvusest inimesega alati luhtuma peaks. Võib-olla vajab selline kooselu rohkem kannatust ja paljut suhtlemist omavahel aga soovi korral on kõik võimalik.
Keeleoskus näitab inimese väga olulist külge - intelligentsust. Ja kes siis veel peaks eesti keelt hästi oskama, kui mitte meie eestlased. Nagu igas teises riigis elab ka meil palju võõrkeeli rääkivaid inimesi. Kas mitte ei peaks nemadki oskama eesti keelt? Tegelikult, kui oled tulnud elama võõrale maale, tuleks keel ära õppida, muidu ei mõista sina inimesi ja nemad omakorda sind. Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele õppimise vastu huvi tundma. Rahvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt on keel väga tähtis. Keel on rahvakultuuri kandja. Keel liidab meid rahvuseks
jt. Enamus häid filme on inglisekeeles kuna neid vaadatakse üle kogumaailma ja paljud inimesed saavad sellest keelest aru. Meie kui väikeriik, peaksime ka oma keelt arendama ja niiöelda kuulutama või jääme varsti oma keelest ilma kuna inimsete suhtluskeeleks saab mõne suurema riigi riigikeel, mida kasutatakse ülemaailma ja mida enamik inimesi teab või tunneb. Meie muutuvas ühiskonnas peaksime õppima hindama Eesti iseseisva riigi riigikeelt, mis pole väga tuntud aga mittekeegi ei keela teha selleks midagi, et eestikeelt õpiksid tundma mõned suurriigid, kes on head suhtlejad ning tänu kellele jääks meie väikeriigi keel püsima ning Eestit tunneksid rohkemad riigid, kui meie ise ja meie naabrid. Väikeriigi ja suurriigi vahe on ainult pindala, mida me ise muuta ei saa, kuid aga tuntuse ja kartmatuse tekkitavad riiki ainult riigielanikud ning nende järjepidavus, millega suudaksime
Eestis on avatud mitmed venekeelsed koolid. Neid on aastadega aina juurde tekkinud ning võivad hakata vaikselt ohustama eesti keelt. Ei suuda ette kujutada kuidas saaks elada Narvas nii et oskaks ainult eesti keelt ja mitte sõnagi venekeelt. See ei ole võimalik enam, sest sealne suhtluskeel on enamjaolt venekeel. See võib hakata ka levima mujale eesti piirkondadesse. Samas on eestis ka mitmeid murdeid, mis väänavad natuke eesti keelt. Eesti keele murded kaunistavad riigikeelt. Tuleks piirata vene koolide arvu eestis ning hoolitseda et kõik eesti kodaniku oskaksid eesti keeles suhelda. Paljud eesti inimesed üle läinud rääkimisest kirjakeelele, kus inimesed ainult interneti teel üksteisega suhtlevad. Sealsed väljendid on väga lühidad ningsõnu väänatakse igas suunas, mis ei moodusta enam terviklikke sõnu ja lauseid. Samuti on üle mindud sõnadele/väljenditele, mis tulenevad teistest võõrkeeltest, enamjaolt just inglise keelest
Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks on London, mis on tuntud Big Ben-i ja suure Ilmaratta poolest (The London Eye) Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta). Rahaühik on naelsterling (GBP). Inglismaa sümbol on punane roos, Wales-i sümbol on nartsiss, šotimaa sümbol
• Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus • Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140) • Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, omama akadeemilist kõrgharidust ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (ÕKS § 6) • Peab läbima julgeolekukontrolli (ÕKS § 61) • Õiguskantslerit saab tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 140 lg 2) • Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul (ÕKS § 11) • Ei tohi teha muud tööd v.a teaduslik ja pedagoogiline töö • Ei tohi kuuluda erakonda
Üheks tohutuks plussiks väikesele Eestile on kindlasti sellisesse suurde liitu kuulumise puhul see, et Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki ning kõik toetavad üksteist. Seega on Eesti rohkem kaitstud igasuguse ründamise eest kasvõi suure ja kurja Venemaa eest, kellega teadupärast pole siiani suudetud kokku leppida ühises piiris ning kes siiani tahab enda tahtmisi Eestile peale suruda. Seda tõestab ka viimasel ajal palju meedias ilmunud teksti kohta, et meil võiks olla kaks riigikeelt, üks eesti keel ja teine vene keel. Euroopa Liidu normide tõttu on sellest Eestile palju jama, kuna mitmed tolle liidu eesotsas olevad inimesed arvavad, et Venemaa ,,soovitus" oleks õiglane ja aus. Siit taas mõttekoht, Eesti võib küll ennast kaitstumana tunda ja ka tegelikkuses seda olla, aga samas oleme me siiski teatud piiride all. Euroopa Liiduga liitudes läksid lahti piirid tolle liidu maadesse ning nüüd on palju
Seetõttu on keelte õppimine meie endi võimalus, et tulevikus paremini hakkama saada. Keelteoskus tagab meile paremad töökohad, sest võõrkeelte nõue on aina suurem ja see kasvab veelgi. Lisaks selle tagab haruldaste ja raskete keelte õppimine inimesele parema majandusliku olukorra. Võimalusi on palju, mida keelteoskus tagab, näiteks saame minna välismaadesse tööle või hakata keeltefiloloogiks, et täiendada ja uuendada meie oma riigikeelt. Kui me õpime ajaloolisi keeli, saame selle kaudu minevikku uurida. Samuti on tuleviku keeleks mandariinikeel, mille omandamisel on võimalik tööle hakata Hiina ärimeeste tõlgiks. Erinevaid võõrkeeli heal tasemel rääkides on võimalik minna välisriikidesse elama ja kui hästi läheb, siis ka karjääri tegema. Selleks, et keelteoskus meile edu tagaks, on täielikult meie endi teha., sest Eesti riigis on võimalused ainult suuremates linnades. Sinna on koondunud kõik parimad
• HISPAANIA NÕUDMISEL ARRETEERITI • TŠIILI ARENEB PRAEGU KIIRESTI LAV • VÕIMUL OLID VALGED- AFRIKANDERID(BUURID) RIIGIKEEL AFRIKAANS. ENAMUS ON VÄRVILISED. APARTHEID-“LAHUSARENG“. BANTUSTANID. (TRANSKEI,CISKEI, BOPHUTATS, WANA). MAAILM MÕISTIS HUKKA • VABADUSVÕITLEJAD: PIISKOP TUTU, NELSON MANDELA (1/2 ELU VANGIS) • 1989 PRESIDENDIKS FREDERIK DE KLERK. KAOTAS APARTHEIDI. LASI MANDELA VÄLJA. • PRAEGUSEKS VÕIM MUSTADE KÄES • 9 RIIGIKEELT. MAAVARADE POOLEST RIKKAIM. AAFRIKA RIKKAIM RIIK. KRÜGERRAND • MUSTAD POLE ERITI TOIME TULNUD RIIGI JUHTIMISEGA. KURITEGEVUS. AIDS. • SUN CITY. MANDELA LOOBUNUD. SURNUD. • NAMIIBIA SAI ISESEISVAKS HIINA • ESIMEES MAO ZEDONG SURI 1976 (1949-) • KULTUURIREVOLUTSIOONGA 1966. REPRESSEERITI PALJU INIMESI, SH PARTEILASI. • DENG XIOPING TULI TAGASI • JÄI NÖÖRITÕMBAJAKS (2. MEES HKP’S, „HALL KARDINAL“)- HAKATI TEGEMA REFORME
Eksportkaubad paber, masinad, kemikaalid, metallid, puit Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4). Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel
Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore. kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Kliima · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. · Rahvastik · Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romansi keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Majandus · Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.
02.01.2008 välja tuua reklaame, kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega. Näiteks firma GoBus või BalSnack. See on viis silmapaista. Kuid selle kaudu õpivadki koolilapsed valesti kirjutama ja rääkima, sest ega nad ei õpi ju keelereegleid üksnes grammatikaraamatust. Suure osale Eesti elanikonnast on eesti keel teine keel. Välismaalastest enamuse moodustavad venelased, kes kas trotsist või oskamatust riigikeelt ei räägi, mida võib kohata vägagi palju kauplustes. Keeleinspektsiooni teeb eriti murelikuks, et puudulik eesti keele oskus on silmatorkav just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud. Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid milleni see viib
1907) Linnaelanikke: 6,4% Keskmine eluiga: 53 aastat Kirjaoskamatus: 57,8% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *India* India vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2
Joogiõpetus 2006 Kaartide kujundus. Joogikaart paigutatakse kas eraldi kaante või toidukaardi vahele, tellitavate roogade ja lõunamenüüde järele. Jookide nimetused peavad olema erinevates keeltes, mille valikul tuleb arvestada oma põhiklientuuri rahvusi. Eesti restoranides on levinud võõrkeelteks soome, inglise ja saksa keel. Keeleseaduse järgi peab kindlasti kasutama riigikeelt, teiste keelte valik on juhtkonna otsustada. Samuti pole kohustuslikku järjekorda. Hindu ei kalkuleerita iga päev, vaid need arvestatakse pikemaks ajaks ja võimalikult ümardatuna. Kaardil ei näidata teenindustasu, selle võib kliendi soovil lisada arvele või klient jätab jootraha. Osad restoranid toovad joogikaardil hinnad nii kroonides kui ka eurodes. Joogikaart kujundatakse sarnaselt toidukaardile. eraldi joogigrupid paigutatakse eraldi lehele
Kaasus Hanna Tamme 11 s Inglismaa on hea sihtkoht, kuhu elama minna. Kuna ema ja isa oskavad riigikeelt, siis neil seal raskusi ei tule. Haridus on suhteliselt sama, mis Eestis ning lastel ei ole raske kohaneda sealse kooliga. Kui võtta arvesse seda, et pere annab Eestis oleva elamispinna üürile neljaks aastaks, siis ilmselt kolib pere Inglismaale ka neljaks aastaks. Pere kõige väiksem laps on nelja aasta pärast kaheksa aastane ja vanimad lapsed 20-aastased. Eestisse tagasi tulles saab noorim laps minna kooli ja vanemad lapsed ülikooli või tööle.
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.Näiteks tooksin Ida-Virumaa Kohtal-Järve.Seal on suurem osa püsielanikest venelased.Kui nad ajavad asju riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes,siis peavad nad saama vastuseid oma küsimustelee vene keeles.Samas peab aga riigiametnik kindlasti valdama riigikeelt-seega eesti keelt,muidu ta võib kaotada töökoha. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.Tooksin näiteks prügiladustamise.Eesti Vabariigi algusaastatel oli tihti näha,et inimesed ei hoolinud oma ümbruskonnast.Prügi veeti metsa alla ja loobiti teeäärsetesse kraavidesse.Vabatahtlikud
loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne selleks, et lapsed said aluse, mida pärast nad kasutavad keele õppimiseks. Algklassides kõik tunnid on eesti keeles, v. a. vene keele tunnid, mis algavad ainult teises klassis
langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a
Enamik sellest protsendist elab Burundi pealinnas, neid on 605 000. 1.10 Linnad ja linnastumine Burundi koosneb 17. provintsist. Enamik Burundi rahvastikust elab linnades ja linnastumine jätkub. Kaart koos provintside ja linnadega on lisas. Seal on juures ka kümne suurema linna nimed ja rahvaarvu nendes linnades. Need arvud pärinevad aastast 2010 ning on reastatud kahanemise järjekorras. (Lisa 3) 1.11 Keeled Burundis on kaks ametlikku riigikeelt, nendeks on rundi ja prantsuse keel. On ka kolmas keel Swahili mida räägitakse Tanganyika järve ääres ning veel ka pealinna Bujumbura ümbruskonnas. Seda kasutatakse peamiselt kaubanduskeelena. 4 1.12 Etniline koosseis Burunid on rahvusete poolest väga mitmekesine. Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad
kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus. Peab teadma, kes on Eesti Vabariigi president, peaminister ja muud tähtsad riigitegelased. Kui neid inimesi ei tea on raske riigiteeamdel kaasa rääkida, kui sa ei tea kes on Andrus Ansip või Toomas Hendrik Ilves. Eeskujulik asunik peaks tundma oma riigi sümbloleid, oskama hümni ning rääkima ametlikku riigikeelt. Hea kodanikuna peaks omama või omandama haridust, et jõuda elus kaugele ja mõista riigi sõnumeid ja probleeme. Hariduseta on väga raske tööle saada ning leivateenimine läheb raskeks. Eeskujuliku kodaniku kohus on käia valimistel. Valimistel tuleb käia, sest kui sina ei vali valitakse sinu eest, kuid alati ei ühti teiste valikud sina omadega. Hea kodanik loob ka perekonna, kuna see aitab riigi rahvaarvu tasakaalus hoida ja kindlustab oma rahvuse säilimise
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Demograafia ja riigikeeled Sveitsis on kolm ametlikku riigikeelt: saksa (seda räägib 63.7% rahvast), prantsuse (20.4% rahvast) ja itaalia (6.5% rahvast) keeled. Retoromaani keel, mida räägib 0.5% 9 rahvast, on ka riigikeel, kuid ametlik on ta vaid siis, kui ametiasutused ajavad asju retoromaani keelt kõnelevate kodanikega. Bernist idapool (va. Ticino) räägitakse põhiliselt saksa keelt. Bernist läänest räägib enamik elanikkonnast prantsuse keelt. Ticino kantonis räägitakse enamasti itaalia keelt
6 Kokkuvõte Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal. Mari keelel on kolm erinevat murret: niidu-, mäe- ja idamari, millel on veel oma korda algmurded. Maridel on ka kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari. Mordva keelest sain teada, et mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaa ja Uraalis ja ka mujal. Mordva keel jaguneb veel kaheks keeleks: ersa ja moksa keeleks. Mordva Vabariigis on kolm riigikeelt: vene, ersa ja moksa. 9 7 Kasutatud allikad http://www.erm.ee/?node=637 http://www.erm.ee/?node=638 10 11
selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. b) Ühisuurali sõnu on tuvastatud umbes 200, eesti keeles on neist olemas 109. 14. Soome-ugri keelkonnas on 30 riigikeelt: Enamus uurali keelkonna keeli kasutab riigikeelena Soome või Ungari keelt. (2p) Kohustuslik kõigile ja tagasisideks õpetajale: Missuguseid teadmisi seniõpitust ja -loetust pead kõige olulisemaks iseenda jaoks? Sellel veerandil õppisin keelte põlvnemist ja sain teada kust on erinevad keeled pärit. Sain teada Jevgeni Onenginist, kes ta on ja millega tageles. Tutvusime erinevate kirjanduse liikide ja nenede reegiltega, tegme palju huvitavaid grupitöid
sellistel inimestel eesti keele oskus. Uuringu kohaselt on võimalik määratlemata kodakondsusega isikuid paigutada kahte rühma: ühed, kes on täiesti vastu eesti keele õppimisele, tuues põhjenduseks, et on kogu oma elu saanud ima selletagi hakkama ja lihtsalt keelduvad eesti keele õppimisest ja teise rühma kuuluvad inimesed, kes leiavad, et kui nad elavad siin, peaksid nad tõesti oskama oma isamaa ehk Eesti riigikeelt eesti keelt. Nemad toovad põhjuseks, et kuigi tahaks õppida eesti keelt, on selle õppimine kallis. Isegi kui nad oma lapsed viivad venekeelsesse lasteaeda, peab seal eesti keele õppimise eest maksma ja selle jaoks puuduvad paljudel rahalised võimalused. Paljud inimesed on seda meelt, et Eesti Vabariik peaks pakkuma tasuta eesti keele kursusi. Või teine probleem, mis puudutab inimesi, kellel puudub määratletud kodakondsus ja eesti keele oskus on see, et kuigi nad tahaksid
3 Allikad: · Pedagoogid: õnnelikud ja haritud alternatiivkoolidest Eestis. 2008. Postimees · Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla. Intervjuu Ülo Vooglaiuga. 2003. Pärnu Postimees · Eestikeelse gümnaasiumi vastaste murest. Mart Rannut. 2011. Õpetajate Leht · Vene hoolekogud: õppigem rohkem riigikeelt, mitte eesti keeles. 2011. Postimees 4
kooli ning õpetajad peavad paratamatult õpetama teiste laste kõrval ka neid. Tendents on ka sinnapoole, et järjest rohkem meie koolidesse võõrtööliste lapsi tuleb ja neile kõigile peab haridus olema kättesaadav. Seega tuleb antud valdkonnaga ja sellest tulenevate probleemidega tegeleda. Õnneks on haridusministeerium teadvustanud, et mitmekultuuriline haridus on paratamatus meie koolides ja õpetajad peavad õpetama ka lapsi, kes ei mõista riigikeelt ja sellest tulenevalt on probleemiks ka materjalidest arusaamine ja teised õppe- kasvatusprobleemid. Positiivne on ka see, et ministeerium on hakanud selliste probleemidega ka tegelema. M. Soll on toonud välja viis olulisemat valdkonda rahvusvähemuste integratsiooni alal: 1. eesti keele kui teise keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate aineõpetajate süsteemse koolituskava väljatöötamine, 2. eestikeelsele gümnaasiumiõppele ülemineku strateegia täpsustamine, 3
2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80% inimestest elab linnades. 10 2
suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Seega räägitakse ka väga mitmesuguseid keeli. Kahel kolmandikul sveitslastest on saksa esivanemad. See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt, see on umbes 10 % rahvastikust. 6% räägitakse muid keeli ning ainult 1% kogu rahvaarvust räägib riigikeelt, mis on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis. Usu poolest on umbes 48 % sveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid. . Joonis 2. Sveitsis kõneldavad keeled protsendiliselt kogu
Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid ametlik keel on inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.
.................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %),
Teenindussituatsioonis vaid nõudja rollis olles saavutame selle, et teenindajal pole meeldiv meiega suhelda. Kahtlemata pole pakutava teenuse kvaliteet sellisel juhul nii kõrge, milleks teenindaja tegelikult võimeline on. Hea teeninduse vastutus ei lasu ainult teenindaja õlul, klient saab anda omapoolse panuse teenindusprotsessi, kuid juhtimise vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt 4 tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem
keemiatooted ; masinad ja mehaanilised seadmed ; paberimass. Peamised impordiartiklid Sloveeniast: keemiatooted (farmaatsiatooted, eeterlikud õlid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted) ; masinad ja mehaanilised seadmed ; muud tööstustooted (mööbel, madratsid, madratsialused, padjad) ; paberimass. Sveits Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Sveitsil on kolm ametlikku riigikeelt: prantsuse keel ,itaalia keel ja Romansi keelt Sveits majandus Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad kemikaalid metallid käekellad põllumajandustooted Sveitsi suurimad impordiartiklid on masinad kemikaalid sõidukid metallid põllumajandustooted tekstiilid Sveits ja Eesti majandussuhted Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul
integratsiooni monitooringu andmete kohaselt ei suuda Narvas eesti keeles üldse suhelda 62%, Tallinnas vaid 16% elanikest. Uuringud näitasid, et keele õppimist hästi aitab see, kui keelt kasutatakse õpekeelena ainetundides ning riik tegi nii, et see oli võimalik praeguu peaaegu koikides koolides gümnaasiumis on vähemalt 60% ainetundidest eesti keeles. Integratsiooniprotsessi eesmärgiks on tugeva ühise riigi-identiteediga, ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ja ühist eesti riigikeelt kasutava ühiskonna kujunemine, kõik selle ühiskonna osad peavad ennast turvaliselt tundma, saavad ennast vabalt teostada, osaledes ühiskonna ja riigi majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises elus. Arvamus: kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Esiteks võib öelda sellest, et tänapäeval toimub nii meie riigis, kui ka teistel riikides, tehnoloogia ja infotehnoloogia areng, ühel pool see on väga hea ja teeb meie elu mugavaks ja on õige, et riik
tabama. Kasutatud kirjandus: KMA, 2006, Eesti elanikkonna jagunemine kodakondsuse järgi; Kehtivad elamisload kodakondsuse järgi KMA, 2006 Kodamkondsusasjade korraldamine Koorits V, 2007, ENPA president jätkas Tallinnaski Eesti-kriitikat http://www.postimees.ee/200907/esileht/siseuudised/284082.php BNS, 2007, Van der Linden soovitab panustada suhetesse idanaabritega http://www.postimees.ee/240907/esileht/valisuudised/285006.php BNS, 2007, ÜRO eriraportöör soovitas Eestile mitut riigikeelt http://www.postimees.ee/280907/esileht/siseuudised/286000.php Henno E, 2007, Uurimus: Eesti venelaste identiteeditunnetus on nõrk http://www.postimees.ee/031007/esileht/siseuudised/287094.php Tamm M, 2007, Kes on eestlane? http://www.ekspress.ee/viewdoc/4FE6DE39F23E0D0FC225737C003654CCBNS 2007 Veidemann R, 2007, Lõimumine kui sild http://www.postimees.ee/081007/esileht/arvamus/287927.php
Euroopa Liidu rahvastiku[1] Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Keel Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast. Religioon
Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad kodakondsust. 2. Kuidas on võimalik saada EV kodakondsust? Nimetage ja selgitage. · Kodanikuks sünnitakse juhul kui vähemalt üks vanematest omab EV kodakondsust. · Vastava õigusliku protseduuri ehk naturalisatsiooni korras kui on tegemist alla 15-aastase isikuga, piisab vaid taotlusest ning eksameid ei pea läbima. Kui aga vanem, peab isik tõestama, et on elanud Eestis vähemalt viis aastat, oskab riigikeelt, on seaduse- ja kultuuriteadlik. · Eriliste teenete eest riigi ees eksameid sooritama ei pea, ning neid antakse aastas välja maksimaalselt viis. Neid näiteks sportlastele, treeneritele, ärimeestele ja kultuuritegelastele. 3. Millised on kodaniku õigused ja kohustused EV-s? · õigus ja kohtus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust;
tervikuna just sellesse keelde. Seega muutus domineerivaks nimelt Lõuna-Eestis räägitav keel. Ent olukord muutus 1739. aastal, kui ilmus trükist kolm aastat varem Anton Thor Helle poolt tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel. Sestpeale kaotas lõuna-eesti keel oma tähtsuse jumalasõna oli ju põhja-eesti keeles! Nii kujuneski välja kirjakeelena just põhja- eesti keel, mis hiljem ka riigikeeleks sai. Praegused eestlased unustavad üha enam ja enam kodukandi murdeid ning valdavad peamiselt riigikeelt, mis riigikeeleks on muutunud aga mitme sajandi eest aset leidnud usuga seotud sündmuste ajel. Ent mõjutamata ei ole jätnud meid ka teised religioonid. Kaugete aegade tagant on meieni jõudnud traditsioonide jäänukid esivanematelt, kes tunnistasid looduslähedast maausku. Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult
meel? Või tahtejõud? Või leidlikkus? Lähedaste toetus? Nutikas abivahend, tehnoloogia? Internetiportaali "Ratastool" avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis. Tööturu riskigruppi kuuluvad sotsiaalsed grupid, kellel on tööturul keerulisem toime tulla ja keda ähvardab tööpuudus. Riskigrupi moodustavad: noored, madalama haridustasemega ja pikaajalised töötud, puudega inimesed, pensionieelikud ning riigikeelt mitte kõnelevad inimesed. 11 KOKKUVÕTE Nii tööandjate ja puudega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja üldine ettevalmistus kui ka töö ise või siis töökohal kohandamisega seotud probleemid võivad olla puudega isikule tõsisteks takistusteks tööturule pääsemiseks. Nii neid kui mitmeid muid tegureid arvesse võttes püütakse ka Eestis varasemast enam toetada puudega inimeste tööle rakendamist
(Sissendusjõu teooria) Lugedes seda teksti, paljud võivad arvata, et see teema, neid isiklikult kuidagi ei puutu, minu arvates, et need inimesed võiksid olla need, kes juba teavad eesti keelt või nende jaoks see keel ei ole vajalik, aga kas see tähendab, et see problem kunagi neid ei puutu? Paljudel neist on lapsed (või sünnivad tulevikus), kes ka elavad ja õppivad meie riigis ja see, kuidas see elu läheb tänapäeval palju seisneb sellest, kui hästi sa tead riigikeelt. Ma arvan, et see on paljude inimeste problem, et nad tihti mõtlevad mitte sellest, kuidas see võiks neid mõjutada, vaid sellest, et see neid ei mõjuta üldse. (Kolmanda isiku efekt) Teksti "Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid" mõju on sarnane intervjuu mõjuga, kuna neil on sarnane teema (eesti keele õppimine), aga see mõju ei ole ühesugune, mõni vahe on. Selles uudises on NEG kooli õpetajatelt ainult üks seisukoht ühendamine ainult segab lapsi, vene
Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.(1) Keel Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid ametlik keel on inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.(1) Religioon
1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 . LAVi juurde kuuluvad saared on Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar. LAVi Merepiir sealjuures on 2,798 km Lõuan - Aafrika Vabariigis elab umbkaudu 43,997,828 ning 2007 aasta seisuga oli riigi iive -0.46%. Kohalik etniline koosseis koosneb 79,4% mustanahalistest , 9,2% valgetest , 8,8% värvilistest ja 2,6% India või Aasia päritolu isikutest. Pealinn on Pretoria ning LAVis on 11 riigikeelt, nendeks on: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Lõuna - Aafrika Vabariigis valitseb parlamentaarne riigikord. Hetkel on LAVi presidendiks Jacob Zuma, kes valiti sellele ametikohale 9. mail 2009 aastal. Kohalik rahaühik on rand (ZAR) ning lisaks kuulub LAV African Unionisse (AU). 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja, Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a
annaabi.ee 
