saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted. · 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk. · 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas. · 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud
asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud. Vai kirja puhul oli tegu silpkirjaga ja see oli väga aktiivselt kasutusel, kuna tegu oli rahvaga, mis tegeles väga palju kauplemisega
ei liigenda regioonideks. (Kase, Juust 2011: 134) Mõiste Lähis-Ida tähendab tänapäeval regiooni, mis ulatub läänest Atlandi ookeanist kuni itta Afganistanini. See vahemaa on ligikaudu 5600 kilomeetrit (Introduction to Middle East 2011). Lähis-Ida asukoht on strateegiliselt tähtis, see paikneb ühelt poolt Vahemere ja India ookeani ning Kaug-Ida kaubandusteede ristumiskohal ning teiselt poolt kolme maailmajao (Euroopa, Aasia ja Aafrika) piiril. Sarnased loodusolud, religioon, keel, arhitektuur ning ühine ajalugu ühendavad regiooni kuuluvaid riike. Selle piirkonnaga seostatakse sageli suured naftavarud, poliitilised konfliktid ja terrorism (Kase, Juust 2011: 135). Ajaloolisest perspektiivist vaadates on Lähis-Ida tuntud kui "tsivilisatsiooni häll". Selle piirkonna kaks peamist jõesüsteemi (Niilus Egiptuses ja Tigris-Eufrat Iraagis) olid 4
Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k
RENESSANSS pr. renaissance, it. rinascimento autorid: Vergilius, Cicero < lad. re- `taas' + nasci `sündima' (avastaja) 14. saj Itaalias tekstikriitiline 15.16. saj mujal (Hispaania, lähenemine: Madalmaad, korrektuurid, Prantsusmaa; Saksamaal seostus konjektuurid reformatsiooniga 16. saj-l) ladinakeelne kirjandus Humanism (lad humanus kreeka keel jäi `inimesele omane, kättesaamatuks inimlik' < homo `inimene') ja antiikkultuuri juurde pöördumine Giovanni Boccaccio (13131375) ,,Paganlike jumalate Renessanss genealoogiad" Antiikaja kirjanduszanrite ei tegelenud taaselustamine tekstikriitikaga (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) käsikirjade kogumine
Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis: Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega. Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis ,,Eesti maastikulised üksused". Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism
pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis. Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid ja Itaalia muutus demokraatlikumaks. Üksteise järel kuulutasid Itaalia riigid Austriale sõja. Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22- 26 juuni Pariisis Juunipäevad EHK rahvaülestõusus valitsuse vastu ja üsna mitu said surma ja saadeti vangidena ära Louis Eugene Cavaignaciga surus maha. Cavaignac kindustas sellega oma koha peaministrina
Kõik kommentaarid