valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt
eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid:
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%)
Riigi sekkumise majanduslikud motiivid riik peab aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid riik peab pehmendama turu toimet: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Maksusüsteem moodustavad kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksudeks kogutakse kõikidel proportsionaalne osa tulust. Progresseeruv maksusüsteem koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav protsent sissetulekust. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks maksumaksja maksab riigile oma tulult. 1) Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse. 2) Füüsilise isiku tulumaks peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult
ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Kuidas ühishüvist tarbitakse? Mis on ühishüvis? ÜHISHÜVIS Miks ühishüviseid pakutakse? Milliseid ühishüviseid kasutad? Et tasakaalustada toimetulekut kõigis Haridus, TV, tänavavalgustus, ühiskonnakihtides. Mererand, Spordihoone. Sotsiaalse heaolu tagamine. 6. Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud.
4, 8 & 10. Selgita: Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Maksupoliitika majanduslik aspekt maksupoliitika aspekt, kus kogudes rohkem tulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele. Maksupoliitika sotsiaalne aspekt maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on?
Turuhind - hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. Turutasakaal - olukord, kus nõudlemine ja pakkumine on võrdsustunud. Monopol - ainuõigus, konkurentsi puudumine turul . Raha - üldtunnustatud maksevahend . Turutõrked - turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 5. ÜHISHÜVIS Kuidas ühishüvist tarbitakse ? Tasuta , tarbida võivad kõik . Ühishüvis on kaup või teenud , mida vahendatakse ilma turu vahenduseta , suur tarbijaskond . Milliseid ühishüviseid tean ? TV, raadio, linnapark , haridus, spordihoone jne . Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks . 6. EELARVE Eelarve koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president . Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus. 2.) tervishoid 3.) haridus . 1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus.
Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist
väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent
maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele
1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia piirkondades.
maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal 13) Seleta mõisted a. demokraatia sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c
maksude abil seda vajavatele inimestele. Pendionieas tarbime väärtusi, mida oleme kogunud säästude või kinnisvara näol ja mida ühiskond eraldab riiklike toetuste ja pensionide näol. Sellega tagatakse rahvastiku ja tööjõu taastootmine ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada ühiskonna areng ehk jagada väärtusi neile, kes seda ei tooda (lapsed, vanurid, haiged jt). Eristatakse kolme tüüpi riiklikku sotsiaalpoliitikat: 1. Konservatiivne - palgad suhteliselt suured, maksud ja toetused väikesed. Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia
Selliste reeglite kehtestamine võib olla samuti efektiivne moodus negatiivse välismõju vähendamiseks. Seega on piirangute kehtestamine ja maksustamine samuti võimaluseks negatiivse välismõju vähendamisel. Näiteks saab looduskeskkonda ohustava tegevuse keelata. Kui keelustamine võimalikuks ei osutu saab kehtestada saastemaksu. Positiivsete välismõjude toetamiseks on valitsusel võimalik suunata rahalisi vahendeid sellistesse valdkondadesse nagu haridus, kultuur ja tervishoid. Toetades selliseid valdkondasid saavutatakse kõrgem elatustase. Näiteks aitab kõrgem haridustase kaasa teaduse arengule. Kui tulemuseks on avastused ja leiutised, mis muudavad elukeskkonda paremaks ja tootmist efektiivsemaks, suureneb tulemusena väga paljude inimeste heaolu. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 46 Ühishüvised
Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest Astmeline maksusüsteem Võrdeline maksusüsteem Ühiskonnas peab valitsema võrdsus Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele 7.Valimised demokraatlikus riigis Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI'', siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised Hääleõiguse puhul EI TOHI teha 1
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud, kellel on kinnisvara või aktsiaid, saavad tulu ka oma varalt. 2. Erinevused inimkapitalis – suurem hulk akumuleeritud inimkapitali tagab suurema sissetuleku ehk talent lubab suuremat sissetulekut. 3
Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism. 5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. Avalikud kaubad on näiteks riigikaitse, seadusandlus, maksusüsteem ja teadus. Majakas (kõik saavad selle valguse järgi orienteeruda) Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist omadust: • Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks • Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi sama kaupa tarbida Uue tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Nende tootmisega või nendega varustamisega peab tegelema riik. Need on ühiselt tarbitavad kaubad/hüvised. 6
suunas. Kauba ülenadmine ja arve esitamine. Ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole. Kannab raha müüja panka. Raha ülekandmine müüjani Akreditiiv ehk rambuur - ostja panga kohustus tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba eest akreditiivis määratletud tähtajal, eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused ja nõuded on täidetud. Teisisõnu volitab ostja oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud. Inkasso dokumentaalne inkasso on dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. Müüja annab peale kauba teele saatmist kaubaga seonduvad dokumendid oma panka koos inkassonõudega, milles ta on määratlenud dokumentide ostjale loovutamise tingimused
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks. Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks)
nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud.
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale
Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. Menetlus- eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta. 40.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. 10 Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
gruppidele(invaliidid, pensionärid) võimaluste loomist. Alampalk e. Miinimumpalk, mida tööandja võib töötajale maksta. Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahandite laekumie riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Ülesehitatud erinevate põhimõtete kohaselt, vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summas. E. Kõik riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- Maksumäär ei sõltu sissetuleku suurusest. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastat 10000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest, kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Eestis liht-astemga tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on 144 eurot kuus e. 1728 eurot kaasa. Progresseeruv maksusüsteem ehk astmeline maksusüteem, kus suurem sissetulekuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
