TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
......................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................8 Parandatud, täiendatud ja muudetud töö esitada hiljemalt 6.01.2015 SISSEJUHATUS Õe põhitegevus on tervise edendamine ja säilitamine, haiguste ennetamine, tervise taastamine, vaevuste ja kannatuste leevendamine. Eelkõige peab alustama endast, seetõttu peab õde jälgima oma isiklikku puhtust ja riietumist. Isiklik hügieen saab alguse kodust ja on iseenesestmõistetav, et hoolimatus ja valed harjumused võivad põhjustada infektsiooni teket. Palju mikroobe on näol, kaelal, kaenlaalustel, peopesadel, sõrmeotstel ja küüntel, jäsemetel ja lahkliha piirkonnas. Igapäevane pesemine aitab vältida haiguseid. Selles referaadis autor räägib käte hügieenist, õe riietusest ja kaitsevahenditest. 3 1. KÄTEHÜGIEEN
Seega on meil rahaga võimalik osta vahendeid, et saavutada lihtsus ning mugavus. Näiteks, kui ma ostan endale auto, siis suudan kahtlemata kiiremalt ja mugavamalt liikuda punktist punkti. Ühistranspordiga kuluks palju rohkem aega ja oleks ka ebamugavam. Ka telefonid muudavad elu mugavamaks. Kergem ühendust võtta pereliikmetega ning sõpradega. Rahaga suudan ka tõsta oma enesetunnet, selle all mõtlen välimust ja riietumist. Heade riietega tunnen ennast paremini, kui vanade ja ärakulunud riietega. Rahaga saan seega lubada korralike riideid ning ka muid esemeid ning vahendeid, mis panevad mind hästi tundma ja muudavad minu elu mugavamaks. Raha on ka vahend, mis võib tekitada probleeme. Ilma rahata elu on kahtlemata üpriski raske ning ebameeldiv. Seetõttu, raha puudus võib tekitada meile probleeme. Näiteks, varastamine ning maksupettused
algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette.
liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse. Kui rüütel oli täielikus lahingvarustuses, astus ta kirikust välja. Tema ette juhiti paraadratsu
Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku. Reformatsiooni käigus kujunes Sveitsis välja kalvinism. Ulrich Zwingli diskuteeris kiriku eeskirjade üle ning ta kuulutas Zürichi paavstivõimu alt sõltumatuks ning sellega kirik allutati linnavalitsusele, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Johann Calvin oli mees, kes arendas edasi Zwingli õpetust ning tagajärjeks oli lõbustuste piiramine, mis eeldas ka musta riietumist ning ehete kandmisest loobumist. Rõhutati töö vajalikkust, kokkuhoidlikku eluviisi. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlik liikumine. Inglismaal Henry VIII ei pooldanud esialgu reformatsiooni, kuid hiljem soovides paavstilt nõusolekut lahutuseks ja uueks abieluks õuedaam Anne Boleyniga pidi ta reformatsiooniga nõustuma. 1534. aastal kuulutas parlament kuninga kirikupeaks ning Inglismaa kirik lahkus paavsti alluvusest
2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus 3)hästi kodifitseeritud ANGLOSAKSI SÜSTEEM: 1) õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine 2) suulise tavaõiguse suur tähtsus 3) Rooma õiguse vähene mõju 4) Kohus võib ise õigust luua (pretsedent) 5) Keskne koht vandemeestel ISLAMI SARIAAT 1) jagab teod 5te liiki : kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseksjätvad, ebasoovitavad, keelatud 2) Reguleerib elu üksikasjalikult, ka söömist, riietumist jne. 3) Arhailine kriminaalõigus 4) ei seo enda kindla territooriumiga EESTI. 24 veebruar 1918 "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" 1) kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed 2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10
mõelda viise, kuidas tagasi võita kaotatud naeru. Poisi toas oli ka telefon, mida ta sai väljaspool lossi elavate inimestega rääkimiseks kasutada vaid ühel korral lühikest aega, kuna Taruk katkestas Timmi kõne härra Rickertiga. Too kõne andis aga kurvale poisile lootust, et vanad sõbrad pole teda unustanud ja aitavad tal naeru tagasi võita. Igal hommikul kell kaheksa äratas teener Timmi. Pärast pesemist ja riietumist tõi teener hommikusöögi. Õhtupoolikul meeldis Timmile lugeda, kuna tema toas oli väike saksakeelne raamatukogu. Üldiselt oli poisil lossis üsna igav ja tihti mõtles ta kaotatud naeru pärast kurbi mõtteid. Samas sai ta nüüd elada luksuslikku ja rikast elu, millest ta mõni aeg tagasi vaid unistada võis. Timm pidi lossisveedetud aja jooksul kohtuma paljude härradega ja osalema nõupidamistel. Ühest küljest oli elu lossis nukrameelne ja tüütu, kuid teisest
põhjusi. Ettekujutus õigest ja valest mõjutab suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Sarnaste väärtussüsteemidega inimestel on omavahel lihtsam suhelda - nende tõeks pidamised kattuvad, nad kiidavad heaks ning halvustavad samu teguviise ja mõtteid. Nagu ka Tõnis Lukas oma ettekandes on alustanud lausega: Väärtused ja käitumisnormid kujunevad enamasti eeskujude najal, kogemuste ja matkimise kaudu. Lapsed püüavad jäljendada edukate eeskujude käitumist, riietumist, suhtlemist. Siinkohal tuleb rõhutada suhteid koolis, koolis on laste mõjude ühisosa kõige suurem, kool on kõikide nende sadade, isegi tuhandete jaoks ühesugune koht. Just koolis tekivad seltskondlikud hoiakud, moed.Väärtuste kujundamine võib toimuda iseenesest või kogu koolimeeskonna teadliku ja suunatud tegevusena. Peter Senge väidab, et iga organisatsiooni juhitakse mõnede selgete põhimõtete järgi, mille aluseks on väärtused. 1
kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18a vanuselt said neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeldis, mispeale noormed andis ühele põlvele laskudes tõotuse neist kinni pidada. Tema saabastele kinnitati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähtistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Siis anti vastsele rüütlile relvad ja algas pidulik söömaaeg. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike nimetati kokku rüütlikoodeksiks
avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk- suhe jumalaga, piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi. Rüütlikslöömine viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele
Soengukunst 20.sajandil. Soengute ja riietumise kultuur aastatel 1910-1970. Referaat Tallinn 2008 1910-1919 Rõivamood: See oli aeg, mil toimus I maailmasõda. Otseloomulikult mõjutas see palju ka moodi ja inimeste riietumist. Inimesed olid vaesunud, sageli surmahirmus, ja leidus vähe selliseid, kes ka sõjaajal jõuaksid oma riietuse pärast muretseda. Paljudes riikides haarati ka naised töösse ja teenistusse, et riigi julgeolekut kindlustada. Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid
poiss oma teenistust juba seitsme aastasena paazina mõnes aadliperekonnas, kui õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes viieteist aastaselt sai paazist kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võitlusvõtteid õppis. Umbes kahekümne aastaselt löödi noormees ametlikult rüütliks. Rüütliksläämise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, peale mida andis noormees ühele põlevele toetudes vande nendest kinni pidada. Tema saabestele kinnitati kullatud kannused ja kaela riputati mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti mõõgaga vastu õlga, mis tähistas vastuvõtmist uude seisusesse. Sellele järgnes pidulik sööming. Rüütlite pojad lahkusid varakult isakodust. 10 aastaselt lahutati nad oma perest. Sellega kaasneb järsk üleminek teise maailma
", peavad kõik ,,merre" hüppama, kui kõlab ,,Maa!", hüppavad kõik ,,maale" tagasi. Kes eksib, langeb mängust välja. Lenda, naeratus! Eesmärk: Arendada tähelepanu Lapsed istuvad ringis. Üks mängija naeratab laialt. Pühib siis käega naeratuse näolt ning viskab teisele mängijale. Tema püüab lendava naeratuse kinni ja paneb selle oma näole. Veidi aja pärast viskab ta selle taas edasi. Karu riidesse panemise mäng Eesmärk: Laps õpib riietumist Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. Mida sa näed? Eesmärk: Arendada lapse loovust Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi.
Hinduism: Kastisüsteem. Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas). Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega
jõudma, aga siis astutakse jälle samm paar tagasi. Ka jääb palju selgusetuks. Kuid äkki see ongi eesmärk omaette. Võibolla ongi kogu elu, elamise kunst nii keeruline, et paljud ei saagi aru, kuidas tuleb elada. Kas üldse elatakse? Kellena ollakse? Kas tegutsetakse ausalt, tahte järgi? Kõige paremini iseloomustab teose modernsust see, et isegi romaani lõpus ei saa hästi aru, kas peategelane on mees või naine. Pigem vist siiski mees. Sellele on vihjatud just tema riietumist kirjeldades, samuti on ka mõttemaailm mehelik. Kuid mõnes kohas tundub, nagu peategelane oleks siiski naine, tema käitumine on naiselik. Kui lugeda, et keegi elab koos mehega, oleks loogiline mõelda, et see on naine, aga "Piiririigis" on mees. Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale
kohas, sest kardab liiklusõnnetusse sattuda. Need kartused on täiesti normaalsed ja õigustatud, sest teades kas või minimaalsel määral kuriteode/liiklusõnnetuste statistikat, peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? 3 MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest
kohas, sest kardab liiklusõnnetusse sattuda. Need kartused on täiesti normaalsed ja õigustatud, sest teades kas või minimaalsel määral kuriteode/liiklusõnnetuste statistikat, peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja
Võimalused vältimiseks. Mõiste: Otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt (toit, vesi) teisele. Tehnoloogilised ristid tekivad, kui ristuvad tooraine ja valmistoodang personal ja tooraine jäätmed ja tooraine jäätmed ja personal jne Vältimine: Juurdepääsu tootmisruumidesse tuleb piirata voi reguleerida. Kõrge riskiga aladel tuleb korraldada juurdepääs ainult läbi riietusruumi. Personalilt tuleb nõuda riietumist puhtasse kaitseriietusesse (sh. jalanõud) ning enne sisenemist kate pesemist. Pinnad, inventar, seadmed, armatuur ja sisseseaded tuleb hoolikalt pesta ja vajadusel desinfitseerida parast toore toidu käitlemist voi töötlemist. 20. Toiduga kokupuutes olevad materjalid (TKM). TKM nõud, köögitarbed Nõuded TKM ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavav vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide
Võimalused vältimiseks. Mõiste: Otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt (toit, vesi) teisele. Tehnoloogilised ristid tekivad, kui ristuvad tooraine ja valmistoodang personal ja tooraine jäätmed ja tooraine jäätmed ja personal jne Vältimine: Juurdepääsu tootmisruumidesse tuleb piirata voi reguleerida. Kõrge riskiga aladel tuleb korraldada juurdepääs ainult läbi riietusruumi. Personalilt tuleb nõuda riietumist puhtasse kaitseriietusesse (sh. jalanõud) ning enne sisenemist kate pesemist. Pinnad, inventar, seadmed, armatuur ja sisseseaded tuleb hoolikalt pesta ja vajadusel desinfitseerida parast toore toidu käitlemist voi töötlemist. 20. Toiduga kokupuutes olevad materjalid (TKM). TKM nõud, köögitarbed Nõuded TKM ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavav vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide
aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis roll töö organiseerimisel ja tegemisel. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevaelus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised, normi rikkumine põhjustab sanktsioone (nt keelelise normi rikkumisel ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv-
isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5 ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema
Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina
See on vastastikuste õiguste ja kohustustega suhe, mis põhineb jumalikul juhtimisel. Jumal lõi mehe ja naise teineteist täiustava iseloomuga ja tõi Koraanis välja seadustesüsteemi sugudevahelise harmoonilise toimimise toetamiseks. Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna moraalne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja -naistelt teatud käitumismallide järgimist, mis mõnedele inimestele võivad tunduda ahistavatena. Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult riietumist avaratesse läbipaistmatutesse riietesse ja situatsioonide vältimist, kus nad oleksid üksi vastassooesindajaga või mis tooks kaasa kiusatuse või arusaamatused. Lisaks sellele katavad mosleminaised oma juukseid, kuna naisi peetakse tavaliselt kütkestavamaks sugupooleks ning üks naise suureks iluks on tema juuksed. Neid piirangud ei järgita kodus lähedaste perekonnaliikmete ringis, vaid nende eesmärgiks on
isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema
Hoiduge alkohoolsetest jookidest, sest nad on kõigi hädade algus ja kõigi õnnetuste ema. Ärge sööge liiga tulist toitu. Toidu austamine on enne ja pärast sööki käte pesemine. Kõige parem jook nii siin- kui ka sealilmas on vesi. Meenutage sööma asudes Allahit ja ärge olge toidu suhtes valiv. Puhastage hambaid. Parem on kanda oma lapituid rõivast kui laenatut või teiselt nurutut. Püüdke igal hetkel olla puhas. Usk nõuab inimeselt lihtsalt ja puhtalt riietumist. Allahi meenutamine on hinge kosutus.'' Idamaised traditsioonid ja moslemite usulis-kõlbeline eeskiri kujundab ideaalse õigeuskliku muhameedlase, tema maailmavaate ja moraali. Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest. Seega on otsus käia õiget Jumala juhatatud rada ja elada tõelise uskliku elu igaühe enda teha. Suurepäraseks eeskujuks on arvukad jutustused prohvet Muhamedi elust ja käitumisest. Õige moslemi peamine voorus on alistumine Allahile.
pühendumine perekonnale on olulisemad kui ükski muu sotsiaalne ustavus. Kõigi perekonnaliikmete suhtes on kindlad käitumisreeglid ja suhtlemistavad. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad pereliikmed alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. 12 Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna morralne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja – naistelt teatud käitumismallide järgmist. Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult riietumist avaratesse läbipaistmatutesse riietesse ning lisaks naised peavad katma oma juukseid. Nad peavad vältima vastassooesindajaga kontakti, et vältida kiusatusi ja arusaamatusi. Neid piiranguid ei järgita mitte ainult lähedaste perekonnaliikmete ringis vaid kogu avalikkuse ees.13 Suura 30 värss 21 ütleb: “Ja üks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamilikkuse ja halastuse. Kindlasti on
Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber . Komsomoliorganisatsioonid (eriti suurte ettevõtete) korraldasid noorte suvepäevad. Suvepäevade põhiürituseks oli mitmepäevane telklaager Laagris korraldati kohtumisi (kirjanike ja kunstnikega, heliloojate ja näitlejatega, teatri- ja filmilavastajatega, teadlastega, töö- ja sõjaveteranidega, tööeesrindlastega jne) Laagris õpetati noortele eluks vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi (lauakatmist, moodsat riietumist, käitumist, perekonnaseadusandlust, viidi läbi tantsukursusi jne) Laagris korraldati diskussioone (noored haridus töö, noored meil ja mujal, perekond ja lapsed jne Mood. 1950ndad Moes oli sipelgapiht. Sõjad olid läbi ja inimesed muutusid taas õnnelikuks. Mood tõi endaga kaasa vallatud kleidid, mis alt kaharad ning piha ümber pingul. Ajastu iluetalon: Marilyn Monroe 1960ndad Jalad. Sinnani oli kõigile paista vaid naiste jalgade kaunis säärejooks, kuid ´60ndad lähevad
Hooldekodudes, pansionaatides ja sotsiaalmajades kasutavad inimesed ka põhiliselt oma riideid, siis kindlasti markeerida! Riided näitavad inimese personaalsust ning võimalusel tuleks seda ikkagi arvestada. Kui riided on kaunid ja mugavad, tunneb inimene ka ennast hästi ja turvaliselt. Riided peavad olema nahasõbralikud ja kestma lugematuid kordi pesemist. Riided ei tohi pigistada (nt. kui kõht valutab ja vöökoht on kitsas). Riietumist hõlbustavad takjapaelad, tõmblukud, suured nööbid jne. Abivahendina kasutada tõmblukutõmbajat, nööpijat jne. Hea sokk peab olema soe ja higi imav. Enamkasutatav materjal on puuvill, aga eakamate inimeste jalad külmetavad, ning neile võib peale panna veel ka villased sokid. Eriti tuleb hoolitseda tursunud jalgade eest ja jälgida, et õmblused ja sääreosa ei pigistaks, sest kui kumm pigistab, siis arteriaalne vereringe on häiritud.
Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. Seega suhted olid kahte moodi: valitsejatega ja kirikutega. Linnaõigus on meie mõistes mitte süsteemne-palju lünki
Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina
Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. 6 9
Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. 15 Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus. Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e sariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe maharaiumist ja kividega surnuksloopimist. Islamiseadusi peavad muhameedlased järgima üle maailma. Põhiseadus Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse,
Küsimustiku punktid liigitati 6 valdkonda: 1. Tajumine hinnatakse suhtlemis- ja mõtlemistegevust; konkreetseteks hindamisvaldkondadeks on keskendumine, mäletamine, probleemide lahendamine, õppimine ja suhtlemine. 2. Liikuvus hinnatakse selliseid tegevusi nagu püstitõusmine, kodus ringi liikumine, väljas käimine ja pika vahemaa kõndimine. 3. Enesehoolitsus hinnatakse oma hügieeni eest hoolitsemist, riietumist, söömist ja üksi jäämist. 55 4. Inimestega lävimine hinnatakse teiste inimestega suhtlemist ja raskusi selles. Teised inimesed tähendavad siin nii lähedasi inimesi või häid tuttavaid (näiteks abikaasa või elukaaslane, pereliikmed või lähedased sõbrad) kui ka võõraid. 5. Igapäevased toimingud hinnatakse raskusi igapäevaste toimingute tegemisel (need
Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus. Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e sariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe maharaiumist ja kividega surnuksloopimist. Islamiseadusi peavad muhameedlased järgima üle maailma. Põhiseadus Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja
Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.*ȱ *ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebapiisavȱenesehooldusȱpesemisel/hügieenitoimingutel”ȱ ȱ 250 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Ebapiisav enesehooldus riietumisel (00109)* (1980, 1998, 2008) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 5. klass: enesehooldus Definitsioon Vähenenud võime ennast riietada või riietumist lõpuni viia. Määravad tunnused VähenenudȱsuutlikkusȱriideidȱkinȬ Suutmatusȱriideidȱvalidaȱ nitadaȱȱ SuutmatusȱomaȱvälimustȱrahuldaȬ VähenenudȱsuutlikkusȱriideidȱmuȬ valtȱkorrasȱhoidaȱ retsedaȱ Suutmatusȱriideidȱmaastȱülesȱvõttaȱ Vähenenudȱsuutlikkusȱvajalikkeȱ Suutmatusȱriietadaȱalakehaȱȱ
annaabi.ee 
