SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on kogu organisatsiooni tasandil. Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3
Mis oli strateegial viga? Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et juba teisel ajalehe väljaandeaastal tuli välja kuulutada pankrot. Mõju on suur ning mõjutab tervet organisatsiooni. Probleemi tasandiks on organisatsioon ning probleem on ettevõtte juhil, Riho Kullassepal. Probleemi tunnused Müük ja saadav tulu jäid oodatust väiksemateks, kulutused aga olid suured. Inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kojukannet. Selgus, et ei ole piisavalt lugejaskonda, kes nende lehte ostaks. Probleemi põhjused Raha paigutus oli vale - kapitalimahutused nõudsid poole Riho varandusest; ajaleht
müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus? Probleeme mõju ulatus on suur, haarates kogu organistasiooni. Tunnused: Ettevõttel läksid raha pesu plaanid oodatust halvemini. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ SITUATSIOONIÜLESANNE Juhendaja: Virve Transtok, MBA Mõdriku 2014 SITUATSIOONIÜLESANNE 1.PROBLEEM Ettevõtte juhil Riho Kullassepal on probleem. Tasandiks on organisatsioon. Tunnus: Saadav tulu oli plaanitust väiksem. Juba esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Põhjus: Ettevõtte juht tegi raha paigutades valesid otsuseid. Kapitalimahutused nõudsid ligi poole tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus: Inimesed ei soovinud ajalehte osta kioskist vaid eelistasid kodukannet. Põhjus:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä MIS OLI STRATEEGIAL VIGA Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima
,,Mis oli strateegial viga?" situatsiooniülesanne 1. Probleemi määratlemine: Kellel? Probleem on firma omanikul ja juhil Riho Kullasseppal. Kaudselt on probleem ka firma aksionääridel, töötajatel ja klientidel, sest firma läks pankrotti aksinäärid jäid osast oma rahast ilma, ajakirjanikud kaotasid töö, kliendid jäid oma rahast ilma - kui olid teinud aasta tellimuse. seda ju polnud Mõju? Probleemi ulatus oli suur ja haaras kogu organisatsiooni pluss ka kliente, sest lõpuks läks firma pankrotti kestvate kehvade majandustulemuste tõttu. Probleemid olid ajalehe väljaandmise
Turunduskontsep Turg Tarbija vajadused Integreeritud Kasum kliendi tsioon turundusstrateegi rahulolu põhjal a Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Ettevõte peab seega oma eesmärkide saavutamiseks arvestama nii tarbijate jooksvaid vajadusi ja soove kui ka ühiskonna üldisi perspektiivseid huve, mis mõnikord võivad olla omavahel vastuolus. Arvestatakse näiteks keskkonna kaitsmise vajadust, loodusressursside ammendumist jne.
Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad. Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele. Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel. Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse
Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad. Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele. Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel. Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse eeldused
On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et
kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv dialoog peaks olema sisuline ja vastastikku rikastav, mitte nagu vestlus raadioga. Lisaks ei tähenda e-turunduse võidukäik kindlasti, et traditsioonilistest kanalitest tuleks loobuda – parima tulemuse annab kindlasti traditsioonilise turunduse ja e-turunduse võimaluste kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! ―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja teenuste kujundamises ning pakuvad uusi kanaleid, mille kaudu ettevõtted saavad suhelda olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist armeed ei suudetud varustada laskemoona, mootorikütuse, toiduainete ja muu hädavajaliku isiku-
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
suurenema tootmise potentsiaal, mida saab tõsta suurendades investeeringuid tootmisse. Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Niikaua, kui eksisteerib võimalus hüviseid vahetada, ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine
... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; · mingi, väljavalitud auditoorium. Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: 5
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
arengut temale vajalikus suunas. 13. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigus on majanduse peegeldus. Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 14
Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts. Leht kirjutas majanduslikust ja poliitilisest võitlusest ja oli "Postimehest" majanduslikus mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist linnavalimised.
Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks. Ajakiri Sotsiaaldemokraat. Esseeride partei, Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, hakkas Eestis tegutsema 1905. aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus)
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Kes hetkekski väriseb, laseb võib-olla enese eest ära näpata sööda, mis saatus talle just sel hetkel ulatab. Sa oled noor, sa pead olema julge kahel põhjusel: esiteks sellepärast, et oled gaskoonlane, ja teiseks sellepärast, et oled minu poeg. Ära karda juhust kasutada ja otsi seiklusi. Ma õpetasin sind mõõka käsitsema: sul on raudne põlveõnnal ja terasest ranne. Võitle igal võimalikul juhul. Võitle s_eda enam, et duellid on keelatud, mistõttu võitlemine nõuab kahekordset julgust. Mu poeg, mul ei ole sulle muud teele kaasa anda kui viisteist eküüd, hobune ja nõuanded, mis sa praegu kuulsid. Sinu ema lisab sellele veel mustlaseidelt saadud retsepti imepärase salvi valmistamiseks, mis parandab igasuguse haava, mis just südamesse ei ulatu. Püüa igast asjast kasu saada ja ela õnnelikult ning kaua. Ainult ühte tahan sulle veel öelda: tahan sulle kedagi eeskujuks seada. Mitte iseennast, sest mina olen
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt 50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. 1993. aastal tabas Portugali majanduskriis, mistõttu Silva otsustas 1995. aasta valimistel mitte kandideerida. Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole. 22. jaanuaril 2006 valiti Silva presidendiks 50,6%-ga häältest; nii ei olnud vaja valimiste teist vooru korraldada. 7 8 José Sócrates
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
