RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja,
...............12 Kasutatud lingid........................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist. Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3
Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas
Töö tõttu külastas paljusid Euroopa linnu. 1833 töötab kapellmeistri ja dirigendina Magdeburgis, Königsbergis, Riias ja mujal. 1839 juulis põgenes riiast ja naasis londonisse/pariisi, läbikukkumine. 1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koju. Stabiilsus ja kindlis saabus 3. Abieluga (Cosima, Ferenz Liszti tütar). Naine tegeles organiseeerimisega ja rahaasjadega. Peale wagneri surma korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma teatrimaja. Pidi olema tasuta teater kõõigile, esitataks ka tema enda teoseid. Hakati ehitma 1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming
Wilhelm Richard Wagner, sündinud 22. mail 1813 aastal Saksamaal Leipzigis, oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Erinevalt teistest suurtest ooperi heliloojatest kirjutas Wagner mõlemad nii libreto ning stsenaariumi oma töödele. Wagner sündis 1813 aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena, kes 6 kuud peale Richardi sündi suri tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga kellega ta abiellus 1814 aastal ning kolis uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut.
Wilhelm Richard Wagner 1813-1883 Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813.a Saksamaal Leipzigis. Kuus kuud pärast Wagneri sündi suri tema isa Carl Friedrich Wagner. 1814. aastal abiellus tema ema näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. 1837-1839. aastal oli ta Riia ooperiteatri kapellmeister
Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest
Richard Wagner Wilhelm Richard Wagner 22. mai 1813 13. veebruar 1883 Saksa helilooja, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Elulugu Sündis 1813. aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen,, 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1837 sai Richard muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" (Lendav
lisaks lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber#Analysis Weber elas ajal, mil saksa rahvuslikus ja ühiskondlikus elus oli suur tõus, seoses saksa kodanluse iseteadvuse ärkamisega. Sellesse aega langes ka saksa rahvuslik-romantilise ooperi kujunemine, mille ees oli palju kasvuraskusi. Saksa ooperil polnud selliseid sajandite pikkuseid traditsioone kui itaalia ooperil, pealegi olid itaalia ja prantsuse ooper eesõigustatud olukorras kõikjal Euroopa õukondades, mis pidurdas saksa rahvusliku ooperi arengut. XVIII saj. teisel poolel võitis rahva hulgas populaarsuse laulumäng (Singspiel), mis saigi saksa rahvuslik-romantilise ooperi aluseks. Laulumäng oli tavaliselt lihtne intriig, siin oli huumorit, sageli ka sentimentaalset idüllilist alatooni, muusikas oli kasutatud lihtsaid meloodiaid, sisu oli kas olustikuline või muinasjutuline.
Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus. Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju.
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www
tundmust universumist aga on võimalik eeskätt muusika kaudu edasi anda. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Romantik kannatab kättesaamatu ideaali tõttu, tema tunded muutuvad unistusteks. Ta eemaldub tegelikkusest, mis on kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus
kristlikust vaimust. Muusika abil oli võimalik jõuda religiooni tunnetamiseni ilma kristlike mõisteteta, mida püüti vältida. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Suunad ja zanrid Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner)
heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja fomaalesteetika pooldajate vahel. Peamised zanrid: Romantikud kirjutasid kõikides klassikalistes zanrides, näiteks väga levinud olid sümfoonia, instrumentaalkontsert ja ooper. Tekkisid ka uued zanrid, nt. sümfooniline poeem, romantiline soololaul, lühipalad klaverile ja operett. Franz Schubert : (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud
ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes 5 esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid.
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi,
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
Bass Muusika žanrid: Missa(mess) Motett (nii vaimulikud kui ka ilmalikud) Ilmalik polüfooniline laul Barokk (barocco- portugali keeles lopergune pärl) 17-18. saj I pool 1. 16. Saj lõpus viiul saanud peaaegu sama kuju ja ehituse nagu tänapäeval => ansamblite ja orkestrite tekkimine, instrumentaalmuusika 2. 16.saj lõpp Itaalias ooper => vokaalsümfooniline muusika Louis XIV Louis XV Peeter I Põhjasõda- Eestimaa läks Venemaa koosseisu Gustav Adolf- 1632 Tartu Ülikool 17.saj eesti keelne kirjandus Teadus ja tehnika: Bakterite avastamine Esimesed mikroskoobid Punaste vereliblede avastamine Teatris mehhanismid lavakujunduse kiireks vahetamiseks Kunst Sai alguse 16. Saj lõpupoole Itaaliast Rembrandt, Amsterdamis majamuuseum Rubens
8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias
väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett
teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid: truväär Richard I Lõvisüda. Pillid ja pillimuusika Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1
Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased (Jahikull, Poeg-võistleja). 18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse tasemega sümfoonilised ja instrumentaal-kammerteosed
kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. * Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." 4. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks ja rüütlitel
hullemaks. II osa (allegoorilisem. Ilmus 25 aastat hiljem) F on vapustatud, vaid loodus annab uut jõudu. On nõus Mef-ga edasi rändama. Lähevad sks. legendaarsesse minevikku, keisrilossi. F saab koha õukonna rahandusasjurina (Goethe pilkab kõrgseltskonda, korruptsiooni, röövimist jne.) Mef abiga manab F pidustustel keisri käsul Ilusa Helena vaimu, kes avaldab F-le muljet. Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus
meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist
Ruudumotiiv. 1. värv-tume mees, hele naine, 2. Ruumimäng, 3. joon, 4. ruut, 5. valgus- seob kõik eeleva. Arhitektuur- ruumi ja valguse konsentratsioon. Kunstisõprade maja. Arts and crafts, Glasgow raamatukogo-rangelt geomeetriline. Taimeornamentika. Kunstisõbra maja. Ver Sacrum- püha kevad: Wagner, Hoffman,Olbrich Hoffman-vertikaalne triip, rütm, tihe ruudujaotus. Historitsismi vastand. Iga generatsioon peab leidma OMA. Arhitektuur on oma ajastu väljend. 3- triibu motiiv on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner) Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred
1793 Lagrange, Laplace, Lavoiser ja teised määratakse Suure Prantsuse Revolutsiooni juhtide poolt välja töötama uut kaalude ja mõõtude süsteemi. 1793 Eli Whitney leiutab masina puuvilla puhastamiseks. 1794 Lavoiser giljontineeritakse Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus. 1795 Lagrange, Laplace ja teised ellujäänud kuulutavad välja meetermõõdustiku kui kehtiva mõõdusüsteemi. 1795 Teismeline matemaatik Carl Friedrich Gauss leiutab vähimruutude meetodi. 1797 Andre Jacques Garnerin demonstreerib esmakordselt langevarju. 1798 Cavendish mõõdab gravitatsioonikonstandi väärtuse. 1798 Rumford näitab, et mehaanilist energiat saab soojusenergiaks muundada. 1798 Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. 1799 Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei.
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
"Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1795) enda eluga seotud, usuline, esteetiline ja eetiline humaansus. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) eelmise järg, kus Wilhelm saab arstiks. "LääneIda diivan" Goethe parim luulekogu. Faust : Esimene osa valmis 1808, 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusestF. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
