Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill
liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe koodoni koosseisus|
molekulis 9.Kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi?4.rühma. Geenid mis avalduvad: *üheaegselt organismi kõigis rakkudes *ainult ühe kindla koe rakkudes *ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil *Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 10.Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? *mRNA *tRNA *ensüümidest *aminohapetest *ATP-d *GTP-d 11.Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku. *Toimub ribosoomis *OIsalevad: mRNA,tRNA,rRNA *mRNA ühinemine ribosoomiga *algab alguskoodoniga AUG (aminohape Met) *tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega.
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks.Karedal on ribosoomid , siledal ei ole. Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja transport
2. mRNA transleeritakse 5' suunas 3'. ProtValk sünteesitakse Nterminuselt Cterminusele 1. A/h seob tRNA, mis transpordib selle ribosoomile: Spetsiifiline seondumine tRNAga Komplementaarne aluste paardumine mRNA koodoni ja tRNA anti koodoni vahel. mRNA tunneb ära tRNA anti koodoni, mitte a/h Translatsiooni 4 staadiumi 1. tRNA aktiveerimine 2. Initsiatsioon 3. Elongatsioon aminoatsüül tRNA sidumine ribosoomiga Peptiidsideme moodustumine a/h vahel Ribosoomi liikumine järgmisele koodonile 1. Terminatsioon tRNA aktiveerimine(aminoatsüleerimine) 1. A/h ühineb tRNAs aminoatsüültRNA süntetaasi abil 2. Kasutab ATP energiat. 3. 20 erinvat different aminoatsüültRNA syntetaasi (igal a/h oma) 4. tRNAs on ensüümi spetsiifiline sait ATP and amino acid bind to aminoacyltRNA synthetase, to form aminoacylAMP + 2 phosphates.
*ainult ühe kindla koe rakkudes *ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil *Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 10. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? *mRNA *tRNA *ensüümidest *aminohapetest *ATP-d *GTP-d 11. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku *Toimub ribosoomis *OIsalevad: mRNA,tRNA,rRNA *mRNA ühinemine ribosoomiga *algab alguskoodoniga AUG (aminohape Met) *tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega. 12. ülesanne geneetilise koodi kasutamisega (DNA T=RNA U DNACGA ja T rNA CGA ja U Ülesanne: leia mRNA ja DNA molekulide lõigud, mille järgi on sünteesitud järgmiste aminohapetega valk: Trp – Arg – Leu – Met – His – Pro mRNA – AGA
Nimeta organellid, mis osalevad valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis osalevad valgusünteesis (translatsioonis) selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta on järgnevad: - Ribosoomid- (translatsioon) mRNA ühineb ribosoomiga - Tsütoplasmavõrgustik – (translatsioon) aktiivsete valkude moodustumine - Golgi kompleks – (translatsioon) modifitseeritakse sünteesitud valke - Transpordivesiikulid – transpordiavd küpsed valgud sihtkohta
molekule 1.infoRNA-mRNA kannab üle päriliku info 2.transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused. Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine 3)selle koodoni juurde liigub komplementaarse anti koodoniga tRNA koos AH-ga 4)teise koodoni juurde liigub teine tRNA koos aminohappega GUA 5)kahe AH vahele sünteesitakse peptiidside 6)esimene tRna lahkub ribosoomist, ribosoom liigub edasi UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni ribosoom jõuab üks Stopp koodonitest UAA
Selle tulemusena erinevad rakud oma ehituselt ja taktikaliselt. Translatsioon e. Valgusüntees. · Toimumiskoht: ribosoomid, mitokondrites, polüsoom · Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga - esimene tRNA molekul seondub mRNA initsiaatorkoodoniga - ribosoomi siseneb teine tRNA - kahe tRNA otstes oleva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. - Tekkinud dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA küljest ja jääb teise tRNA külge - Ribosoom nihkub edasi - Ribosoomi siseneb kolmas tRNA jne. - Translatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · Tulemus: esmases struktuuris lihtvalk
terminaatorini ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Kõigis org. toim. protsess. TRANSLATISOON e. valgusüntees · 2 aminoh. vahele tek. tugev peptiidside. · Toimub ribosoomis GEN. KOODI OM. · Osalevad mRNA, tRNA, rRNA · Sün. 1 amninoh. Võib määrata mitu koodonit · mRNA seostub ribosoomiga · algab alguskoodoniga AUG · Ühetähend.- 1 koodon määrab vaid 1 aminoh. paigutuse valgu primaarstruktuuri. · kompl. antikoodoniga tRNA toob esimese · Mittekatt.- sama nukleotood ei kuulu 2 järjestikuse aminohape ribosoomi. Teine DNA RNA koodoni koosseisu.
· Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil · Geenid, mis ei avaldu 10. Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulile vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid ,ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. 11. Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvelt, initsiaatorkodoomiga AUG paadub rRNA antikodoon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. 12. . 13. Viiruste ehitus ja jaotus Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid
ei saa toimuda evolutsiooniliselt konserveerunud aaRS:aminohappe interaktsioon. Seetõttu arvatakse, et AlaX, mis sarnaneb AlaRS editeerimisdomääniga, on tekkinud samal ajal koos AlaRS-ga. tRNA struktuur tRNA sekundaarstruktuur. Kõikide tRNA molekulide sekundaar- ja tertsiaarstruktuur peab olema sarnane, et nad oleksid ära tuntavad elongatsioonifaktorite poolt ning et nad saaksid seonduda ribosoomiga. tRNA molekulidele on omane ristikheinalehe-kujuline sekundaarstruktuur. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa, õlga (stem) ja 4 üksikahelalist piirkonda. Üksikahelalised regioonid - 3 lingu (loop) ja 4 paardumata nukleotiidi molekuli 3’ otsas - paiknevad vastavate õlgade tippudes. Kaksikahelalised osad on stabiliseeritud vesiniksidemete poolt. Heeliksite ja lingude pikkused on suurel määral konserveerunud.
Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine: TG / C G T T A C C A T A G T A T T/ A DNA GCAAUGGUAUCAUAA RNA Translatsioon- ehk valgusüntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanenvad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk.
Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis. Ribosoom ühineb mRNA •Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega • Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega • Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) • Uus tRNA uue aminohappega, uus side • Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 14)Millised geenid avalduvad kogu aeg, millised nö õigel ajal õiges kohas? 15)Geenide avaldumise kontrolli eri tasemed. 1.kontroll transkriptsiooni tasemel - kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd 2
X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. G Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe.
Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit. Universaalsus- on ühesugune kõigil elusorganismidel. Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet. Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Koodon- mRNA-s Antikoodon- tRNA-s Initsiaatorkoodon- algab valkude süntees(AUG) Stoppkoodon- lõppeb valkude süntees(UAA;UAG;UGA) translatsiooni ehk valgusünteesi etapid: mRNA ühineb ribosoomiga ning mRNA initsiaatorkoodoniga(koodon AUG) seondub esimene tRNA molekul(antikoodon UAC ehk met). Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidsidemed. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNA-le. Tranlatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab ünehi kolmest stopkoodonist(UAA;UAG;UGA)
VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras D Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. B Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe.
kui ka tRNA molekulid. 4. Ülesanne: DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. TG / C G T T A C C A T A G T A T T/ A DNA G C AA U G G U A U C A U AA RNA 5. Mis on translatsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub, mis tekib? Translatsioon- ehk valgusüntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanenvad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. 6
Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga
tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille käigus saadakse dna ühe ahelaga komplementaarne rna molekul)geenistr-s sisalduva info ümberkirjutamine mRNA rakutuumas interfaasi ajal RNA polümeraasi toimel. RNA polümeraas seostub promootoriga, keerab j-jlt lahti biheeliksi. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli 3)Translatsioon- universaalne pr, nii eel- kui päristuumsetes rakkudes.algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Geneetiline kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik-ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski nukleotiid ei kuulu samal ajal 2kõrvuti olevasse koodonisse Geen avaldub kui mingilt geenilt toimub rna süntees. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest,mis neis ühel v teisel ajahetkel avalduvad.
lähteaine 20 aimonohapet Energia ATP(mitokonder) Ensüümid(biokatalüsaator) Paljud Sünteesi koht ribosoom Vahendajad t,r RNA Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendadtud aminohape metioniin(Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel, Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endega kaasa järgmisele koodinle vastava aminohappe jne.
komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. 14. Kirjelda translatsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: mRNA; tRNA; ribosoom; komplementaarsus; koodon; antikoodon; initsiaatorkoodon; terminaatorkoodon; aminohape; metioniin; peptiidside; ensüüm; valgumolekul; · Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. · Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul. Selle tRNA atikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. · Sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside.
nõrgenevad ja haigus lõpeb surmaga 2. Kuru- levis hõimuinimeste vahel ajusupiga ning sümptomid olid samad, mis eelmisel haigusel. 3. Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri tõbi- sümptomiks süvenev dementsus, surmaga lõppev 4. Fataalne perekondlik unetus- leitud ainult 28 perekonnas. Haigus kahjustab aju osa, mis reguleerib magamist. Haiguse süvenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7
7. Etambutool arabinoglükaani sünteesi 8. Tsükloseriin 1. Loomulik resistentsus (ei suuda läbida Seondub tsütoplasmas rakuseina: aeroobid, streptokokid, pöördumatult 30S ribosoomiga enterokokid). 2. Aminoglükosiidide > tekivad hälbega 1. Naturaalsed ensümaatiline modifikatsioon (geenid nii 1. Aminoglükosiidid peptiidahelad. NB!!! Sünergistlik kromosoomis kui ka plasmiidides > kerge üle
X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) 4 A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. 2 B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. 1 C mRNA ühineb ribosoomiga. 9 D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. 10 E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6 F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. 3 G Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe.
Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes
1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist.
1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist.
hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt
Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Translatsioon--- Valgu süntees--- (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetilise koodi omadused:
● VAJALIKUD TINGIMUSED: ribosoomid; mRNA, tRNA; aminohapped; energia (ATP,GTP); ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge;
Ei kasutata alla 8-aastastel lastel, rasedatel, imetavatel emadel! FD: seostuvad pöördumatult ribosoomi 30S-ga ja pärsivad valkude sünteesi ja blokeerivad 50S kinnitumise. Toimub ioonide, molekulide ja proteiinide leke mikroobi rakust, mis põhjustab lüüsumise. Kahe faasiline - peab jõudma rakku ja siis liituma ribosoomiga. Bakteriosiidne (doosist sõltuv). Streptomütsiin FK: p.o. ei imendu, i.m., i.v., lokaalselt. 1xp Suur konts neerukoes ja sisekõrvas. Ei läbi HEBi, meningiidi korral kuni 25%. Läbib PBd. Eliminatsioon neerude kaudu. Kombineermine Pen-iga ja Tsefalosporiiniga (suurem nefrotoksilisus). N: G- aeroobsed bakterid. Bakteriaalne endokardiit (koos
Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist
1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib molekulaarbioloogia (biomolekulid) 2) Raku tase tsütoloogia
ükski nukelotiid ei kuulu ühel ja samal ajal kahte kõrvuti olevasse koodonisse Initsiaatorkoodoniks on AUG, millele vastab aminohape metioniin. Stopp- ehk terminaatorkoodoneid on kolm. 22. Kuidas toimub translatsioon? mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud informatsiooni ülekandmine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoomides. Protsess algab initsiaatodkoodoniga, lõpeb stoppkoodonia. Algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. 23. Milline on viiruse ehitus? Viirusosakeste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib aga olla üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust välaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. 24
faasiks: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Initsiatsiooni käigus moodustub funktsionaalne ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima. Elongatsioonil toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Terminatsioonil vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. 6 See toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja rRNA, mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. mRNA seostub ribosoomiga. Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa informatsiooni. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega. 25. Informatsiooni RNA (mRNA) ja transpordi RNA (TRNA) ülesanne valgusünteesil? Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa infot
10000 geeniga tema DNA-s. Sellest hoolimata on võimalik lahendada miljoneid keemilisi probleemmomente, sest sama valku lihtsalt keeratakse teistmoodi kokku ja ta teeb nüüd uue töö ära. Valgu kaudu probleemi lahendamine 1) Tekib keemiline probleemsituatsioon, see loob signaalmolekuli 2) Signaal jõuab rakutuuma, selle alusel leitakse tulemus DNA-st probleemi lahendav geen 3) Geenist tehakse käsukoopia ja see väljub tuumast ning seostub ribosoomiga 4) Ribosoom ehitab valmis valgu 5) Valk probleemi kohas keerdub kokku funktsionnalseks ja lahendab probleemi 20.11.14 Rakkude ehitus Arenguliselt on kõige vanemad eluvormid bakterid, seda sellepärast, et põhimõtteliselt on bakter kestaga ümbritsetud kogum elavat plasmat. Maa arengut silmas pidades said teist tüüpi eluvormid hakata arenema vaid siis, kui ookeanid enam ei keenud ja kui atmosfäär natukenegi hakkas pidurdama ultralühilainelise kiirguse levikut
REGULAATORGEEN kontrollib struktuurigeenide avaldumist TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP) · ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, seostumiseks tRNAga ja peptiidahelda sünteesiks TRANSLATSIOON · mRNA ühineb ribosoomiga · mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga AUG seondub esimene tRNA molekul (antikoodon UAC, nim. initsiaatortRNA) · ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe · ribosoomis kahe kõrvuti oleva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide abil peptiidside · dipeptiid vabaneb initsiaatortRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge
Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub
6. Lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees 7. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse Valgud Koosnevad aminohapetest Transpordivad aineid Võtavad vastu ja vahendavad infot Kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone On rakuorganellide ehitusmaterjaliks Muudavad kahjutuks haigustekitavaid mikroobe Osalevad organismide liikumisel Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6
Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli?
Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli?
12 sidumiseks 3 piirkonda (A-, P- ja E- sait). P-sait on keskel, A-sait 3’ suunas. P –sait – peptidüültRNA jaoks. A-sait – aminoatsüültRNA sidumiseks, pidama jääb selline valk, mille koodon-antikoodon seostumine sobib. tRNA on alguses A-saidis, hiljem P-s. P-l on kasvav peptiid. mRNA on seotud ribosoomi väiksema subühikuga. Selleks on mRNA-l väike kanal olemas. E-sait on koht, kuhu tRNA seostub enne vabanemist, Elongatsiooni käigus on ribosoomiga seotud kaks tRNA-d korraga. Suures subühikus on auk, kust kasvav peptiid läbi läheb. E- exit- sait - terminatsioon Geneetiline kood sõnastik, mille abil tõlgitakse nukleiinhapete järjestuses sisalduv geneetiline info valkude AH järjestuseks. Kolme nukleotiidiline järjestus – koodon – vastab ühele AH-le. valgusünteesi info kandja – RNA – 4 nukleotiidi – 43 – 64 kombinatsiooni. Kood on universaalne (elu monofüleetilisus), sünonüümne (sama tähendus ja kodeerivad samu
EF-Tu moodustab kompleksi aa-tRNA ja GTP'ga. Seda kompleksi kutsutakse ka "kolmik-kompleksiks" (ternary complex ingl. k.). EF-Tu.GTP.aa-tRNA kolmik-kompleks seondub ribosoomi A saiti. Juhul, kui aa-tRNA antikoodon on komplementaarne ribosoomi dekodeerivas tsentris eksponeeritud koodoniga, toimub EF-Tu'l GTP hüdrolüüs ja EF-Tu.GDP ning fosfaatjääk lahkuvad ribosoomist. Kui aga tRNA antikoodon ei ole komplementaarne, siis kolmikkompleks ribosoomiga ei seondu. EF-Tu seondub GDP'ga väga stabiilselt, umbes 100x tugevamini kui GTP'ga. GDP stabiilsem sidumine võrreldes GTP sidumisega on omane paljudele G-nukleotiidi siduvatele valkudele (nn. G-valkudele). Lisaks sidumise stabiilsusele on GDP dissotsiatsioon EF-Tu'lt väga aeglane. Nukleotiidi vahetust EF-Tu'l katalüüsib EF-Ts. Sarnased nukleotiidi vahetust katalüüsivad faktorid on paljudel G-valkudel. Rakkudes on GTP kontsentratsioon
organismide rakkudes. mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon gen info lugemise alguse ja stoppkoodon selle lõpu. Nende vahele jääv transleeritav piirk määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 31. Translatsioon. Valgu süntees, toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja lisaks mRNAle veel tRNAd, aminohappeid, ensüüme ja energiat. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub 1. tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Edasi seostub iga tRNA molekul tsütoplasmas kindla aminohappega(vastava ensüümi kaasabil ja ATP energia arvel) ja toob selle ribosoomi. Koodon-antikoodon paardumisega mõtestat lahti geneetiline kood. Protsess kestab seni kuni järg jõuab mRNA stoppkoodonini, sellega ei seostu ühegi tRNA antikoodon, seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis
Aminohapete biosünteesi ja C-allikate degradatsioonil osalevate operonide transkriptsioonitase suureneb. ppGpp poolt negatiivselt reguleeritavate promootorite puhul põhjustab see nukleotiid RNA polümeraasi dissotseerumise avatud kompleksist. ppGpp mõju translatsioonile ppGpp translatsiooni pärssiv mõju ilmneb mitmeti. ppGpp interakteerub translatsiooni initsiatsioonifaktoriga IF-2 ning blokeerides initsiaator-tRNA-kompleksi seondumise ribosoomiga. ppGpp võib mõjutada ka translatsiooni elongatsiooni, seondudes elongatsioonifaktoritega EF-TU ja EF-G (seondub eeskätt EF-G-ga) ja inhibeerida sel viisil elongatsiooni. Translatsioonil kulutatakse GTP energiat. Kuna ppGpp on sünteesitud GTP-st, langeb rakkudes GTP kontsentratsioon ja ka see võib hakata translatsiooni piirama. 5. Selgitage geeniregulatsiooni mehhanisme, mida võimaldab transkriptsiooni ja translatsiooni samaaegne toimumine bakterirakus?
kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Initsiaatorkoodon alguskoodon, alati AUG Met metioniin (hiljem asendatakse sünteesis, esimest järku struktuur). Valgusünteesi lõpus kolm koodonit UGA; UAA; UAG, neile ükski aminohape ei vasta, stoppkoodonid. Valgusüntees Vaja: · mRNa molekulid · tRNA molekulid · aminohapped, ensüümid, energiaallikana ATP, GTP Algab mRNA ühinemine ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNa molekul, millega on ühendatud Met. tRNA molekul, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim initsiaator-tRNA-ks. Antikoodon tRNA kolm .. on komplementaarsed mRNA koodoniga. (AUG UAC) tuleb teine, sünteesitakse molekulide otse küljes olevate aminohapete vahele peptiitside. (ensüümide kaasabil) Protsess seni kuni tuleb stoppkoodon, millele ei vasta ükski aminohape.
süntees. Ribosoom loob mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal sellele vastava amonohappelise järjestusega valgu. Ribosoomid koosnevad 3-5 RNA molekulist, 50-90 erinevast valgust ja mitmetest muudest regulatoorsetest makromolekulidest. Ribosoom jaguneb suureks ja väikeseks alalüksuseks, mis ühinevad mRNA translatsioonil ja lahknevad selle möödumisel. 19. Translatsioon ehk valgusüntees on mRNA-lt geneetilise koodi vahendusel valgu süntees, mis toimub ribosoomis. mRNA seostub ribosoomiga mRNA initsiaatorkoodoniga AUG ühineb esimene tRNA molekul (antikoodinoga UAC) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa mRNA koodonile vastava aminohappe Kahe aminohappe vahel sünteesitakse peptiidside Dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA-lt ja jääb teisena sisenenud tRNA molekuli külge tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le Siseneb kolmas RNA
d) mittekattuv geneetilise koodi lahtimõtestamine ehk desifreerimine toimub valgusünteesi käigus koodonite kaupa. Iga mRNA on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Alguskoodon ehk initsiaatorkoodoniks on nukleotiidijärjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin (Met). Stoppkoodoneid ehk terminaatorkoodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Valgu süntees Toimub tsütoplasmas ribosoomides. 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Aminohappe ühinemisel tRNA-ga kasutatakse ATP energiat. tRNA, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim. initsiaator-tRNA-ks. tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks. 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe 4
§ Polümüksiin ja seente vastased preparaadid põhjustavad membraani muutusi, mille tulemusena nukleiinhapped, katioonid jt. liiguvad rakust välja, vesi sisse > raku hukkumine. § Seene membraanis ergosterool, imetajatel kolesterool, bakteritel steroolid puuduvad. Valgu sünteesi pärssimine (III) Valgu sünteesi pärssimise korral on antibiootikumide ründepunktid erinevad: §Tetratsükliin takistab tRNA seostumist 30S ribosoomiga ja 30S initsiatsioonikompleksi moodustamist (bakteriostaatiline) §Aminoglükosiidid takistavad valgu süntees seostudes 30S ja vähem 50S ribosoomiga - koodi valesti lugemine (bakteriotsiidsed) §Klooramfenikool, makroliidid, klindamütsiin takistavad 50S ribosoomile seostudes peptiidahela korrektset moodustumist translatsioonil (bakteriostaatilised) Nukleiinhapete sünteesi pärssimine (IV) § DNA replikatsiooni takistamine toimub topoisomeraas I ja güraasi pärssimise kaudu - takistatud
annaabi.ee 
