Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensiooni koostamise soovituslik mudel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsensiooni, vormist, korrektsus, retsensendi, aktuaalsus, teemale, arvamusi, piisavus, keeleline, sobivus, allkiriHinnata töö kaitsmisele sobivust. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 3 Lühitutvustus 1-2 lõiku, millest töö räägib Nimetatud peab olema töö autor, pealkiri, ilmumis- või valmimiskoht ja töö maht Töö ülesehituse ja struktuuri tutvustamine 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 4 Seisukohtade sisuline analüüs peatükkide, teemade või seisukohtade kaupa teema püstituse aktuaalsus, teoreetiline tagapõhi ja metoodika autori järelduste ja tõlgenduste jälgimine Kritiseerides ei tohi minna isiklikuks 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 5 Kokkuvõte Hoolikas sõnastus Mida uut see töö on varasematega võrreldes andnud? Edasised uurimisülesanded antud valdkonnas. Lõpetada tasub alati mõne mazoorse akordiga. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 6 Veel Tähelepanu vajavad aspektid
4. Projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms organiseerimine) 5. Teosed (teosed, millele tekib autoriõigus, vt Autoriõiguse seadusest § 4, lg 3) TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: Tiitelleht Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine-
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele;
.......................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1.Üldnõuded uurimistöö vormistamisel........................................................................... 19 7.2.Uurimistöö keeleline vormistus.................................................................................... 20 2 7.3.Viitamine...................................................................................................................... 21 7.4.Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 23 7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine.................
ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma
näpunäidetest, on juhendajal õigus end juhendaja kohalt taandada. Kui õppija ei pea kinni lõputöö kirjutamise kalenderplaanist, on koolil õigus juhendaja avalduse alusel tühistada õppijale antud uurimistöö või praktilise töö õigus. Kui õppijal puudub kooli kinnitatud juhendaja, ei pea kool õppija lõputööd arvestama. Kui lõputöö on valmis, kuid sellel puudub retsensendi hinnang, ei pääse töö kaitsmisele. Kui lõputöö ei vasta sisulistele nõuetele, loeb lõputööde komisjon esitatud töö mittearvestatuks. Kui lõputöö ei ole vormistatud käesolevas juhendis esitatud nõuete kohaselt, võib lõputööde komisjon sisu tugevusele vaatamata töö tagasi lükata ja nõuda selle vormistusnõuetega kooskõlla viimist. 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja
loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud. Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö
................................................... 17 4.5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE .................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21
vorm. 6. Töö kaitsmine ja hindamine BT esitatakse kõvakaanelises köites (liimköites, kahes eksemplaris) lõplikult vormistatuna ning allkirjastatuna autori ja juhendaja poolt õppekava juhile vähemalt kaks nädalat enne kaitsmiseks määratud kuupäeva. Üliõpilane lubatakse instituudi direktori korralduse alusel BT-d kaitsma pärast teoreetilise kursuse läbimist. Õppekava juht lubab BT kaitsmisele, kinnitades seda oma allkirjaga tiitellehel, ja määrab retsensendi. Töö esitatakse õppesuuna poolt retsensendile vähemalt seitse päeva enne kaitsmist. Retsensent saadab oma kirjaliku retsensiooni õppekava juhile hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. Retsensioon sisaldab üldhinnangut nii vormistusele kui ka sisule ning üldisi küsimusi töö sisu kohta, akadeemilise diskusiooni küsimusi retsensioon sisaldama ei pea. Üldnõuded retsensioonile on toodud lisas 3. Dissertant saab retsensiooniga tutvuda kaitsmisele eelneval tööpäeval.
Refereeringu puhul on vajalik viitamine allikale või autorile (vt Näide). Näide: Pajusaare (2011) arvates on tänased eesti keele kasutajad need, kes selle tuleviku määramisel rolli mängivad. 17 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE Retsensendi ülesanne on uurimistööle hinnangu andmine pärast selle lõplikku valmimist. Retsensendil peab töö läbivaatamiseks ja retsensiooni kirjutamiseks jääma aega vähemalt kaks nädalat. Ühele õpetajale võib retsenseerimiseks esitada maksimaalselt kaks uurimistööd. Retsensendiks valitakse üldjuhul oma kooli õpetaja, kes antud ainevaldkonda hästi tunneb. Kui tööd on juhendanud meie kooli õpetaja, võib retsensendiks olla antud ala spetsialist, kes ei ole oma kooli õpetaja. Retsensent on kohustatud esitama retsensiooni hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval.
(kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht). 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine Retsensent hindab vormistatud üliõpilastööd nii töö teoreetilise, praktilise taseme, õigekeelsuse, erialase väljendusoskuse kui ka kirjaliku ja tehnilise vormistamise korrektsuse osas. Retsensent hindab töö sisu puhul: 1) pealkirja vastavust teemale; 2) sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile; 3) teema aktuaalsust ja uudsust; 4) ülesehituse loogilisust; 5) autoripoolseid seisukohti; 6) algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust; 7) töö teoreetilist ja praktilist väärtust; 8) teemakohase kirjanduse kasutamist. Töö vormistuses hinnatakse: 1) korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti); 2) kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust;
10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 LISA 2. Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND ...................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Öeldakse, et muusika üheks iseloomulikumaks jooneks on universaalsus muusikat mõistavad kõik, olenemata soost, vanusest ja keelest
Kõikide lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt failis olemasolevate lisadega. 4.2. Uurimustöö retsenseerimine Retsensioon on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang sellele. Nädal enne kaitsmist esitatakse töö retsensendile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste punktidega: 1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus; 5) järelduste põhjendatus; 6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus;
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks........................................................................................................................ 13. Juhendaja ja retsensendi rollist..................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
Puuduvad kirja- ja trükivead 1 Puuduvad sisulised vead 1 Loetelud stiilsed läbi esitluse 1 2.2 PILDID Min 3 pilti 1 Piltide paigutus slaidil 1 Piltide sobivus 1 Piltide nähtavus 1 Piltide loomulikkus (mittemoonutatud) 1 Piltide juures selgitused (pealkirjad/allikad) 1 2.3 TAUST Taust kujundatud 1 Tausta ja teksti värv sobivad (tekst eristatav) 1
osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja on otseselt seotud töö sisu- ja eesmärgiga. Andmed on piisavalt suured ja hästi komponeeritud. Allikad on viidatud. 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). Joonised ja tabelid on koostatud autori poolt, mis tähendab et autor oskab neid lugeda ja analüüsida. Peale igat näidet tudeng teeb loogilisi ja konkreetseid järeldusi ja sujuvalt liigub teisse juurde. Antud teema eriti ei luba isiklikku arvamust avaldada, kuna on olemas objektiivsed statistilised andmed. Iseseisvat turuuuringut autor ei tee, vaid analüüsib ennem läbiviidud uuringuid ja statistikat. 5. Kirjanduse kasutamine (piisavus, teemaga seostatus, uudsus)
olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks kasutatakse individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt valitud ainevaldkonnas uurimistöö, sh uurimistöö annotatsiooni emakeeles ja A-võõrkeeles, ning retsensiooni kaasõpilase uurimistöö kohta. Kooli määrata on kursuse ,,Uurimistöö alused" auditoorsete tundide arv ja/või veebipõhises õpikeskkonnas antava iseseisva töö maht teoreetiliste algteadmiste omandamiseks. Valikaine on tihedalt lõimunud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega. Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas
..................... 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ................................................................................................................... 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et nende põhjal saaks midagi väita ja järeldada. Andmete kogumisel on oluline protseduuri korrektsus ja uurija eetika. Pärast andmete kogumist moodustatakse neist andmebaas ja töödeldakse saadud andmeid. Soovitav on andmete töötlemine mehhaaniliselt (mitte automatiseeritud andmeanalüüsi abil), et õpilane õpiks andmete töötlemist. Töötlemise käigus järeldusi ei tehta. Analüüsimeetodi valik sõltub uurimuse eesmärgist ja kogutud andmete olemusest. Kvantitatiivsete meetoditega kogutud andmeid analüüsitakse statistika meetodite abil.
vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on
Referaadi põhiosa Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud
kaitseb uurimust lõpueksamil komisjoni ees. Uurimistöö juhend on kooli kodulehel – www.mg.edu.ee. 5 2 Referaadi koostamine 2.1 Referaadi esialgne kavandamine Eelkõige tuleks läbi mõelda teema valiku põhjendus, täpsustada, miks antud teema käsitlemine vajalik on. Järgmisena tuleb püstitada töö eesmärk, määratledes, miks antud referaati koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja
koostada süsteemne ülevaade valitud vaatepunktist lähtudes; leida seos tegurite vahel; selgitada välja põhjused, mõju, mõjutavad tegurid; luua (analüüsi-, hindamis- vms) mudel, hinnata millegi toimivust, tõhusust jne. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE 2.1. Uurimistöö juhendamine Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Juhendaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui õpetajal õigus koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane
loovtöö kui terviku kohta; kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel. Hinnang antakse: töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel,
samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust. 2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas-
2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat;
trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; · tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat;
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil .......................
ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara;
väljaandeid. Juba esialgsel materjaliga tutvumisel on soovitatav teha endale märkmeid (autor, pealkiri, kirjastus, aasta), et kergendada hiljem vastava allika leidmist. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud väljaanded. 2.6. Lisad On töö põhiosaga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (vaatlusprotokollid, faktiliste algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5
· Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad;
annaabi.ee 
