retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs tähendab uurida lingvistilisi ja teisi veenmisega seotud semiootika vahendeid retoorikas. See oli retoorika, teine aste poliitilise retoorika uurimisel on sõnal poliitiline. Kõige lihtsam seletus on, et kõik mida poliitikud teevad oma ameti järgimisel võib käsitleda kui
Mees, kes mitte ei põlasta välist, vaid ta isegi ei mõtle selle üle, mida ta sööb, seljas kannab, joob või suitsetab. Mõnikord ta avastab end söömas lastevorsti ja jääb siis end korraks kõrvalt vaatama. Ta näeb kõikjal pigem arhetüüpseid sümboleid, kui lihtsaid tarbeesemeid. Lihtsus ja mõtlematu siirus on talle võõrad, ta kipub asju üle intellektualiseerima ja selle tõttu toob enda ellu pahandusi. Ta on äärmiselt edeva sisemise minaga ja see väljendub tema retoorikas ja loomingus. Ühel hetkel ta siis isegi mõistab seda ja tunnistab, et armastab ainult iseennast. Laura tegelaskuju puhul on kõige olulisem tema sissepoole suunatus ja suhe oma lapsega. Ta on väsinud, tema elu on hangunud,ning tema lähedasim inimene on tema laps. Ulvi nagu teisedki selles filmis, otsib õnne. Oluline on, et ta selle õnne leidis. Mulle isiklikult see film meeldis, lastega perede pühapäevamenüüsse see küll ei sobi, ent natuke vanematele kindlasti
Sissejuhatus. Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr Andeses ning suri 21.september 19 eKr Brindisis. Vergilius oli rooma kirjanik, ladina keele üldtunnustatud suurim poeet. Vergilius tahtis algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis. Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis. "Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus
piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Vähemalt retoorikas on. Kui me kõik ressursid kohe ära tarbime, siis pärast imeme näppu. See aga ei ole teadupoolest heaolu allikas. Täna säästetakse Eestis peamiselt keskkonna ja tervise arvelt. Kuid kui ei saa tarbida, siis see ei ole säästmine. Kokkuhoid, et lennukiga Kanaaridele sõita, ei ole ka säästmine. Säästmine on vastutus ja vaba tahte ilming, et läheks paremini
Nõnda on Hayeki sõnul liiga kergekäeliselt seostatud isikuvabadust poliitiliste vabadustega, mis autori sõnul annavad vaid teatud kujul kollektiivse vabaduse. Niisamuti peab Hayek oluliseks rõhutada nii-öelda ,,sisemise" vabaduse erinevust individuaalsest vabadusest, kuna too ei puuduta kõige olulisemat aspekti vabaduse määratlemisel teise inimese pealesunnitud tahet. Ning viimaks hoiatab Hayek ka totalitaarses retoorikas kasutatava võtte eest, mis võrdsustades individuaalse vabaduse füüsilisega, on sundinud inimesi ohverdama oma tõelist vabadust ,,vabaduse" nimel. Nii ka Hayek leiab, et need erinevad vabadused ilmnevad peaasjalikult seal, kus individuaalset vabadust napib: ,,need on erilised privileegid ja erandid, mida grupid või indiviidid võivad omada, samas kui ülejäänud on rohkemal või vähemal määral mittevabad" (Ibid: 107)
paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis ta Eislebeni ja jätkas sealses koolis, õppides grammatikat, loogikat ja retoorikat (kõnekunst). Hiljem võrdles ta seda kogemust puhastustule ja põrguga. 1501. aastal alustas Martin õpinguid Erfurdi ülikoolis, kus ta sai magistrikraadi grammatikas, loogikas, retoorikas ja metafüüsikas. Sel ajal tundus, et ta on teel advokaadiks saamise poole. Kuigi, 1505. aasta juulis, Luther sai läbimurdelise kogemuse osaliseks, mis tõi tema ellu uued tuuled. Toimus kohutav äikesetorm, kus ta kartis oma elu pärast, Luther hüüdis St. Anneĺe, kaevurite pühakule, et kui ta mehe päästab, siis saab temast munk. Torm vaibus ja ta päästeti. Enamik ajaloolastest usub, et see ei olnud spontaanne tegu, vaid idee oli juba formulleeritud Lutheri mõtetes
Loodus andis talle kindluse, seega ongi ta oma praeguses olekus salalik. Ta on terane ja võib kergesti ärrituda. Need omadused teevad prantslasi vaimurikkamaks rahvaks Euroopas, eestlasi aga kavalateks varasteks ja kadedateks. Merkel vihjab oma diagnoosis, et võim eestlastele ei sobi. Eesti ühiskond on nagu foto- seal püsib kõik muutumatuna. Nii ei olegi ka midagi muutunud- inimesi lahterdatakse: laisad ja virgad, vargad ja matsid, euroopameelsed ja patrioodid. Ka poliitilises retoorikas on sellisel lahterdamisel olnud oma tähendus ja roll, kuid sellist metamorfoosi nagu nüüd, ei ole küll varem juhtunud. Kuri valvekoer, ajakirjandus on tagandanud tõsised vabadusvõitlejad kurjategijatega ühte ritta või õigemini on viimased ülendatud vabadusvõitlejateks. Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel. Otse loomulikult on nad enda sõnul süütud. Rahvas usub
On analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel, kuid on ka selliseid vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel (Kasik 2002a: 7). 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga Tekstianalüüs on ühest küljest seotud kõnekunsti õpetusega ehk retoorikaga. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja retoorilisest pöördest ühiskonnateadustes. Uue ja vana retoorika vahe seisnes selles, et uues retoorikas, erinevalt vanast, sai keskseks mõisteks tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7). 8. Halliday funktsionaalne grammatika Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest. Tekst hoopis loob tähendusi ja kujundab selle kaudu tegelikkust. Hallidaylt võeti tekstianalüüsis kasutusele ka idee kolmest metafunktsioonist. Nimelt on keelel
Gregorius sündis segasel ajajärgul, mil Itaaliat rüüstasid erinevad germaani hõimud. Ida-Rooma keiser Justinianus Iüritas Itaalia alasid ühendada, kuid ei suutnud. Aastatel541542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast maailmalõpust. Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid Toursi Gregoriuse väitel oli ta osav nii retoorikas kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava usu Jumalasse. Talle meeldis palvetada ja Piiblit lugeda. Gregorius I. Carlo Saraceni maal. Gregorius sai 572. aasta paiku keiser Justinus II soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli nii noores eas mehe jaoks kõrge ametikoht. See tähendas, et Rooma kõrgeima kohtuniku ning Rooma senati eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574
Platoni arvates kõnekunst peab teenima ühiskondlikku huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. (Panov 1995) Kreeka kõnekunsti üldistatud teooria esitas vanaaja suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist Aristoteles (384-322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted ning entümeem ja paradigma kui retoorilise argumendi kaks vormi. “Retoorika” 1. raamat tegeleb inventsiooniga (stleiutamise, väljamõtlemisega); 3. raamat annab süstemaatilise käsitluse stiili ja järjestamise kohta, stiili juures käsitletakse ka metafoori ja võrdlust
2. Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest 3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2. Hermeneutika- põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4
kiusatus seda ise jaotada. Imelik küll, aga nõukogude süsteemi selja taha jätnud Eestis hakkasid ministrid tundma nostalgiat ja tahtsid kolhoosiesimehe kombel ise otsustada, kellele mitu kilo jahu või mitu seapõrsast. Sellest mõttest ajendatuna hakati kantsleri rolli madalamaks kiskuma. Oluline järg sellele oli abiministri ametikoha sisse- seadmine 2003. aastal. Selle sammu mõte oli poliitilise mõju suurendamine, ehkki retoorikas kinnitati, et just abiminister kaitseb karjääriametnikkonda politiseerimise eest. Enamikus ministeeriumides abiministrid siiski tööle ei asunud ning nüüdseks on see episood peaaegu unustatud. Siiski võib just toonast positsioonivõitlust murdeliseks pidada. Tung administratiivtasandile leidis edaspidi muid teid nagu lisandunud poliitnõunikud või kantsleri rolli jätkuv vähenemine. Selles olukorras on vähenenud ka ametnike söakus väljendada isiklikku seisukohta, kui see peaks
o Liberalismi kõrgaeg ja allakäik: - liberalismi kuldajastu -- ajajärk, kus arenevad majandusliku liberalismi erinevad põhimõtted - 19. saj. – liberalism on juhtiv muutustele orienteeritud, radikaalne, ideoloogia; toimub nö majandusliku ja poliitilise liberalismi kooselu- majanduslik liberalism "talub" poliitilist; 19. sajandi keskel põrkumine ja poliitilise liberalismi radikaliseerumine - 20. saj. – liberalismi radikaalsus väheneb, poliitilises retoorikas jääb alla sotsialistidele ja äärmustele. Liberalism läheneb konservatismile. Toimub konservatismi tagasitulek (mh. neokonservatism), põhjustatuna 20. sajandi keskpaiga vägivaldsusest (repressioonid, II MS). II MS järgne areng rõhub sellele, et poliitiline vabadus kaotab ühiskondlik-poliitilise tähenduse. Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? - valikuvõimalus) o Liberalismi kesksed teemad:
korrapärasus. Näiteid: 1) eesti sõnaintonatsiooni iseloomustab valdavalt langev toonikäik, kuid selle intervall (languse ulatus kõrgeimast madalaima toonini) erineb lõpetamata ja lõpetatud mõttega fraasides; 2) küsi- ja mööndlause intonatsioonimallid paljudes keeltes (nt vene, inglise, saksa) erinevad selgelt. Traditsiooniline termin kõne intonatsioonikujunduse kompleksseks tähistamiseks (nt retoorikas ja värsiesituses) on prosoodia (kr `juurde laulmine') millega algses vanakreeka traditsioonis peeti silmas pillihelile lauluhääle lisamist. Hiljem kanti see sõna üle, märkimaks kreeka värsi jaoks üliolulisi rõhke viimased erinesid liigiti oma meloodilise teostuse poolest (vt aktsent). Tänapäeva fonoloogiakäsitlustes tähistabki prosoodia kõige sagedamini aktsentoloogiat ehk rõhkudeõpetust. Osa autoreid ja koolkondi kasutab rõhu, tooni jms puhul terminit
Keskkonnakaitse Vastuvõetud dokumendid: Rio deklaratsioon Agenda 21 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Metsahoiu põhimõtted Kliimamuutuste raamkonventsioon Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja kaubandustingimused, tarbimine, rahvastiku juurdekasv, vaesus jne. Rahvusvaheliste korparatsioonide mõju Keskkonnakaitse ja majandusarengu seose rõhutamine retoorikas Tulemus: Problemaatika teadvustamine, kuid reaalseid tulemusi vähe. Johannesburgi konverents 2002: Taust: Vastuoluline mitmes mõttes Johannesburgi deklaratsioon: põhimõtted samad kui Rio deklaratsioonis, kuid veelgi üldsõnalisemad. ,,Millennium Goals" 2001 Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine Universaalne algharidus Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine Laste suremuse vähendamine Emade tervise parandamine
Olulisemad teemad: majanduslik areng vs keskkonnakaitse Vastuvõetud dokumendid: Rio deklaratsioon, Agenda 21, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Metsahoiu põhimõtted, Kliimamuutuste raamkonventsioon. Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus, Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja kaubandustingimused, tarbimine, rahvastiku juurdekasv, vaesus jne. Rahvusvaheliste korporatsioonide mõju, Keskkonnakaitse ja majandusarengu seose rõhutamine retoorikas Tulemus: problemaatika teadvustamine, kuid reaalseid tulemusi vähe. Johannesburgi konverents 2002 : vastuoluline mitmes mõttes. Johannesburgi deklaratsioon: põhimõtted samad kui Rio deklaratsioonis, kuid veelgi üldsõnalisem "Millenium goals" 2001: Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine, Universaalne algharidus, Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine, Laste suremuse vähendamine, Emade tervise parandamine, Võitlus haiguste vastu (HIV/AIDS, malaaria jne.). Keskkonna
· Eesti (V)E-poliitika "juured" on sotsialistlikus süsteemis ... ja peamised arengud: · minimaalse sekkumise poliitika (ehk "metsik kapitalism") · 2002 poliitikadokument "Ettevõtlik Eesti. Eesti väike- ja · välismaine toetus ja initsiatiiv keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik · (V)E toetamine retoorikas, mille taga esialgu palju ei olnud poliitika 2002-2006" · ... siiski: 1994. a. võeti vastu Ettevõtluse riikliku toetamise · 2006 poliitikadokument "Eesti Ettevõtluspoliitika 2007-2013" seadus, mis lõi õigusliku aluse (ja suuruspiir 80 töötajat) · tuntav regionaalne suunitlus (st seos regionaalpoliitikaga) Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 45 Ettevõtluse alused - A
ja toimuvatest organisatsioonilistest ning teoloogilistest muutustest ja nende kujunemisest alates usubuumist kuni tänaseni ehk aastatel 1987 kuni 2015, käsitledes sealjuures nimetatud perioodil esinenud arenguid ja suundumusi luterlikus kirikus, muuhulgas nii konflikte kui ka nn edulugusid. Selleks esitatakse ülevaade selle perioodi jooksul toimunud sündmustest, näidates millised muutused on toimunud kiriku tegudes ja hoiakutes, kirikuesindajate sõnades ja retoorikas. Töös kerkib esile kaks suunda: esmalt kiriku enda sisemised arengud ja teisalt väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3
Luule ülesanne oli kasvatada eetilisi arusaamu. Tekkisid esimesed filosoofid. Demokritos kinnitas, et kasvatus viib elutarkuseni. Ateena esimeseks filosoofiks, õpetajaks oli Sokrates. Õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomusesse. Sofistidest said esimesed õpetajad professionaalid, kes võtsid oma õpetuse eest ka raha. Peamine meetod oli diskussioon, arutelu. Treeniti mälu. Kõrgeima taseme saavutas kreeka kasvatus IV saj. eKr ja seda eriti retoorikas ja filosoofias. Platon pidas vajalikuks, et õpetajate tegevus tuleb allutada ulatuslikule ja hoolikale kontrollile. Ta rõhutas kasvatuse seost ühiskonnakorraga ja kasvatuse alustamise vajadust varases nooruses. Tüdrukud ja poisid peaksid alates 7 eluaastast kasvama eraldi. Kasvatus peab järk-järgult juhatama ideede maailma. Õpetus peab toimuma õpetaja ja õpilase väga tiheda vaimse sideme kaudu. Laste kasvatamine toimub riiklikes kasvatusasutustes.
Logograafid, varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Retoorikas kasutati sama sõna inimeste kohta, kes kirjutasid teistele kõnesid. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Refereeriv kirjutusviis (sedasorti ajalookirjutusele aluse panija), kasutades varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte kirjutada sellest, mida ise
resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4. Poliitiline seletus: muutused poliitilises retoorikas ja „karistusliku populismi” kasv Sotsiaalsed ja struktuursed tegurid 3 mudelit vangla tekkimise seletamiseks 1. Idealistlik – vangla kui karistusviisi progress 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne – vangla kui ühiskondlike probleemide funktsionaalne lahendus • vangla kui täiuslik ühiskonnakorra mudel; • “mugavus“: pärast tekkimist elavad organisatsioonid ja asutused oma seaduste järgi. 3.
oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal;
ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist. Servius võttis oma idee ja meetodi üle skeptikutelt. Skeptikud leidsid, et inimese arusaama maailmast on vastavalt inimeste kogemustele võimalik korrastada mõistete süsteemiga. Seejuures on ainest kergem mõista, kui seletada selle olemust retoorikas kasutatud argumenteerimise võtete abil. Retoorika kasutas argumenteerimise meetodit, mis jagas ainese definitio’teks (definitsioonid), partitio’teks (loetelud), divisio‘teks (analüüsivad jaotused), genus’teks (liigitused) ning species’teks (liigid). Neid retoorikas kasutatavaid võtteid on iseloomustanud Cicero Topica's, selgitades neid Servius Sulpiciuse õpilasele Trebatiusele täpsemalt: /…/Definitio est oratio quae id quod definitur explicat quid sit.
Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja vormitunnuste abil, millega loodeti koostama hakata universaalseid tekstigrammatikaid, mida ei õnnestunud siiski koostada. Paljusid formaalseid tekstianalüüsi ideid arendatakse edasi tänapäevases žanriuurimises: võtted ja küsimused on samamoodi aktuaalsed, aga võtted erinevad.
dionüüsoslikud kunstid: muusika, tants, lüürika Ülev · Lyotard: Ülev ja avangard, Pärast ülevat, esteetika seisund · Ülev on moodsa kunstiteose maagiline kvaliteet, mida subjekt ei suuda mõistusega hoomata; avangard lõhub arusaama klassikalisest ilust, sellepärast tuleb tagasi pöörduda I.Kanti juurde; oma ideed demonstreerib ta Barnett Newmani tööde näitel. Kanti põhjal ülev mõistusele hoomamatu · Ülev oli kasutusek jub antiigis (retoorikas), kuid etableerus esteetika kategooriana alles alates 18. Saj (I. Kant) ja leidis edasiarenduse 20. Saj. · Ülev- suursugune, majesteetlik, lõpmatu, vägev, vormitu, väljub asjade-nähtuste harilikust mõõdust · Võib mõjuda ligitõmbavalt või eemaletõukavalt (Kant) · Ülev võib olla: loodus, jumala kohalolu arhailise ajastu kunstiteoses ja rituaalides (Hegel), traagilise kangelase moraalne vaprus (Schiller), kunstiteos (Beethoveni 9.
põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas. Leedus levis samal ajal kalvinism. Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati. Probleem tsaaritiitli tunnustamise osas, see üks oluline punkt paljude sõdade osas nt Rootsi ja Leeduga. Keeruline Vene tseremoniaal, näitamaks välismaalastele nende madalat staatust. Reisikirjad kirjeldavad
Taust 1973-1985 – stagnatsioon Aeg on muutunud mingis mõttes halvemaks, kuid see pole ka nii selge. Seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad o Linnastumine – hakatakse ehitama paneelmajade rajoone, samas ka linna elanikkond saavutab ilmselgel ülekaalu maaga võrreldes. Linn muutub esmaseks reaalsuseks. o Näivuskultuur -- see on olukord, kus nõukogude ühiskond muutub seest õõnsaks. Ametlikus retoorikas see justkui kestaks, kui selle varjus tegeletakse millegi muuga. Inimesed tegelvad parteitööga, aga samas lähevad nädalavahetuseks linna lähedale sauna ja laulavad seal metsavendade laule. o Massikultuur – teatavad massikultuuri elemendid tungivad jõulisemalt Eesti kultuuri sisse. Kirjanduses ei avaldu varajane läänestumine eriti ilmselgelt. Tsensuuriühiskonna üks häid
Prantsuse Revolutsioon ei olnud õigustatud Burke arvates, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib olla sama despootlik, sama rõhuv kui absoluutne monarhia. Prantsuse Revolutsioonist levib mööda Euroopat katk, mille vastu tuleb rakendada kõik võimalikke meetmeid. Oma retoorikas pingutab Burke ka natuke üle (kirjutab ta ju parlamentaarse väitluse tarbeks!) väites, et Prantsusmaal oli monarhia toonud kaasa rahvastiku arvu ja rikkuste kasvu, kultuurilise õitsengu, ta kujutas vana rezhiimi preestreid ja aadleid ülimalt moraalsete, heategevate ja usklikena. Tõeline poliitiline tarkus parandaks vanu institutsioone, mitte ei hävitaks neid, nagu see juhtus Prantsusmaal juhtus, kus mõistuspärane sai ülemvõimu traditsioonide üle, kuid nii see ei peaks olema.
Prantsuse Revolutsioon ei olnud Burke arvates õigustatud, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib olla sama despootlik, sama rõhuv kui absoluutne monarhia. Burke: Prantsuse Revolutsioonist alates levib mööda Euroopat katk, mille vastu tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid. Oma retoorikas pingutab Burke ka natuke üle (kirjutab ta ju parlamentaarse väitluse tarbeks!) väites, et Prantsusmaal oli monarhia toonud kaasa rahvastiku arvu ja rikkuste kasvu, kultuurilise õitsengu, ta kujutas vana reziimi preestreid ja aadleid ülimalt moraalsete, heategevate ja usklikena. Tõeline poliitiline tarkus parandaks vanu institutsioone, mitte ei hävitaks neid, nagu see Prantsusmaal juhtus, kus mõistuspärane sai ülemvõimu traditsioonide üle. Traditsioon
annaabi.ee 
