kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7
Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2,5 miljonini. Prantsusmaa majandus *Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused. *Majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning saksastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. *Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. 3. Selgita USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ,,uut kurssi". *Uueks presidendiks saanud Roosevelt lubas oma rahvale uut kurssi. See oli reformidekava, mis pidi Ameerika majanduskriisist välja aitama. Paljud reformid kandsid vilja ja peagi hakkas Ameerika majandus toibuma.
· Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud. · Meeleavaldused, taheti diktatuuri. · 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA
II maailmasõda  Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu.
Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning moodustas valitsuse. Tegelikult pole vahet, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, sest kui see rahvale sobib ning toimib, areneb riik jõudsasti edasi
pidanud sellega arvestama, et iga haav paraneb kord. Minu arust oleksid võitjariigid pidanud Saksamaale natuke leebemad karistused määrama. Alasid poleks pidanud neilt ära võtma, sest kättemaksuks oleks see esimene põhjus, et oma rahvas ja kodumaa tagasi saada. Sõjaväelised piirangud olid mõistlikud, sest need olid konkreetselt kindlaks määratud ning sellise riigi kohta väikesed, riik poleks plaani järgi tohtinud end koguda ja tugevaks saada. Samuti oli ka hea see, et reparatsioonimaksud polnud kindlaks määratud. Kuna summad olid suured, siis pidi Saksamaa neid ka usinalt maksma ning selle eest hoolitsema, et summad saaksid ka makstud. Maksmine hoidis riiki töös, raha läks välja ning riik poleks pidanud saama end koguda nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Teise võimalusena oleks pidanud võitjariigid Saksamaa lihtsalt likvideerima. Kõik nende alad ära jagama, rahva minema ajama, näiteks kolooniatesse sunnitööle või üle ookeani paremat elu otsima
Hitler sellega diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias säilis demokraatia, kuna seal oli demokraatiakogemust juba üle kahe sajandi. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi juhtimises. Suurbritannia sai kiirelt üle majanduskriisist ja sai hakata rahvale oma kaupu odavamalt müüma ja riigist välja viima. Prantsusmaa oli saanud maailmasõjaga endale uusi maavaldusi, kust saadi kaevandada. Aitasid reparatsioonimaksud, mida sai Prantsusmaa kõige rohkem. Kui diktatuuri oht suurenes loodi Rahvarinne, mis võitles selle vastu. Kõige parem poliitiline areng oli olnud Suurbritannial, kuna seal ei olnud peaaegu üldse diktatuuri ohtu. Demokraatlikel riikidel oli parem majandusareng, kui diktatuursetel. Diktatuursetel riikidel oli plaanimajandust, mis ei õnnestundu alati nii hästi kui vaja. Diktatuuris ei mõeldud rahvale vaid omavõimule.
Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta. Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud
Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega. a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass-Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Sudeedimaa). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega. b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud. Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane. Põhjendus - Sõjas laostatud Saksamaa ei olnud võimeline maksma reparatsioone. Üldse kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale, kuigi maailmasõja puhkemise ajendiks oli ju Serbia rahvuslaste atentaat Austria-Ungari troonipärijale (28. juunil 1914. aastal tappis Sarajevos serbia rahvusest tudeng Gavrilo Princip ertshertsog Ferdinandi). Millega püüti tagada lepingu täitmist? Loodi Reini demilitariseeritud tsoon.
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi
Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut suhteliselt edukalt müüa ka kriisi ajal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia, enamiku ajast valitsesid Inglismaal konservatiivid. Välis: Briti impeeriumi (Briti Rahvaste Ühenduse) alla kuulusid India, Lõuna- Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Vaikse ookeani saared. Prantsusmaa: Sise: Majandus oli paremal järjel kui Inglismaal, seda aitasid edendada reparatsioonimaksud, põllumajandusriigist arenes tööstusriik, moekaupade areng. 1870ndast aastast oli Prantsusmaa vabariik, 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust, asumaid oli vähem kui Suurbritannial. Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse
milles süüdistati enamlasi, kehtestati üheparteisüsteem ja juhiks tõusis Adolf Hitler. Prantsusmaal ja Suurbritannias oli demokraatia läbinud pika arengutee. Kuna Prantsusmaa ja Suurbritannia olid võitjariigid, uskusid inimesed demokraatlikusse korda. Majanduskriis neid riike palju ei mõjutanud: Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaised toorained, mis tähendas seda, et suudeti oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel; Prantsusmaal aitasid majandust edendada reparatsioonimaksud ning varasem põllumajandusmaa arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. Diktatuurioht Prantsusmaal suudeti lahendada  loodi Rahvarinne. Poliitiliselt olid minu meelest kõige arenenumad riigid, kus suudeti säilitada demokraatlik kord ja võimule jäi rahvas. Need maad olid kõige tugevamad: nad suutsid üle olla raskustest ja säilitasid tasakaalu sisepoliitikas. Diktatuuri kehtestanud
valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat (esindas kohapeal kindralkuberner). Iirlased võitlesid välja dominiooni staatuse ja hiljem kuulutati suurem osa sellest iseseisvaks riigiks. India saavutas iseseisvuse peale II maailmasõda. Prantsusmaa Prantsusmaa majandus arenes paremini kui Suurbritannia oma. Tänu sõja võidule liideti riigiga uusi maid ja aitasid ka reparatsioonimaksud. Varem olid olnud Prantsusmaa põhialadeks põllundus, aiandus, karjandus ning veini ja suhkru tootmine. Prantsusmaa arenes nüüd aga tööstusriigiks  edenes siidi-, sameti-, parfümeeria-, kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Samuti ka masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Peaaegu kõikides Euroopa riikides tunti Prantsusmaa kalakaupu. Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev, mida ainult tugevdas võit I maailmasõjas. Tegutses palju parteisid
vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati tõepoolest rahvahääletuse tulemuste alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale
6. Mis on majanduslik integratsioon? Too näiteid. Euroopa riikide majandus tegevuse lõimumine, ühtlustamine NT: EU liit. 7. Mis on thatsherism? (kus tekkis, tunnused) Tekkis SB's Tunnused : vaba ettevõtluse toetamine; riigiettevõtete erastamine, suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine, tööpuuduse suurenemine; ametiühingute õiguste kärpimine, sots. kulutuste vähendamine 8. Millised erimeelsused valitsesid liitlaste vahel Saksamaa küsimuses? Reparatsioonimaksud ja rahulepingu sõlmise venimine. 9. Millised riigid ja millal tekkisid Saksamaa lõhenemisel? Miks see toimus? NL ja Lääneriigid(USA, Prants. SB) 1947-1949. Erimeelsused. Lääne pool taastati majandus aga ida pool mitte, erinevus suurenes. 10. Kirjuta sotsiaalse turumajanduse tunnused. Võrdle neid thatcherismiga. Kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitika oli vastand thatcerismile. 11. Kes on Konrad Adenauer? Anna hinnang tema tegevusele. Ta oli esimene Saksa
Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada. 1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida. Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti. Prantsusmaal toimus aga nihe vasakule. Majanduskriisi algusaastatel oli võimul paremtsentristide Tardieu valitsus, kuid pärast 1932.a
USA ei osalenud töös. Polnud ka karistusi. Rahuleping Austriaga: Saint-Germaini rahuleping 1919- Austria ja Antanti vahel 1. Austria pidi tunnustama Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi(1928 Jugoslaavia) iseseisvumist 2. Austria pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile 3. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga 4. Sõjalaevastik jagati Antanti riikide vahel, sõjaväe suurus limiteeriti ja oli vabatahtlikkuse alusel, pandi peale reparatsioonimaksud 1923-Türgis kukutati sultan, moodustati vabariik, presidendiks sai Atatürk (Mustafa Kemal). Uus rahuleping, said osa esialgu ära võetud alasid tagasi. I MS TAGAJÄRJED: · Palju hukkunuid, ~10mln, ~20mln haavatut, näljad/haigused ~10 mln · "Kadunud põlvkond" · Muutus jõudude vahekord, USA esiletõus · Demokraatia kriis, äärmuslikud liikumised, suund totalitaarsusele · Kadus 4 impeeriumi: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Türgi. Nende asemel palju
Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati. * Rahvasteliit: kuidas parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada rahu ja julgeolekut majandussanktsioonid ei toiminud, osad riigid jäid kõrvale, juhtivate riikide omakasupüüded, sõjaväe puudumine; 1928.a. Briand-Kelloggi pakt · Nõukogude Venemaa kõrvalejätmine rahvusvahelisest poliitikast
kalliks ning selle asemel hakati kasutama vedelkütust. 1920. aastal algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Küll aga poliitikas olid nad läbinud pika arengutee. Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Minu meeles ei läinud Suurbritannias väga hästi, kuid samas ka mitte halvasti. Prantsusmaal võrreldes Suurbritanniaga märgatavalt paremini. Prantsusmaa sai tänu sõja võitmisele uusi alasid ning aitasid ka reparatsioonimaksud. Erinevalt Suurbritanniaga arenes tööstus ja tehnika Prantsusmaal kiiresti. Sama kiiresti arenesid ka uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Lisaks erines Prantsusmaa Suurbritanniast ka paljude parteide poolest. Kuid ka Prantsusmaad hakkas ohustama diktatuur ja sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne. Eelneva võrra oli Prantsusmaa arenenud poliitikas kui Suurbritannia. Selle võrra Itaalias oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning
majanduskriis. Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele. Seal toimis põhiseaduslik esindus monarhia. Konservatiividele tõusis tõsiseks vastaseks Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium. Prantsuse majandus arenes 1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga  mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia
üritustel. Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaministriga. Valimisõiguste laiendamisele tuli peamiseks erakonnaks Tööerakond. Kahel korral saavutasid nad võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust, kuid enamus aja juhtisid riiki siiski konservatiivid. Valitsused vahetusid tihti. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa olid dominioonid. Prantsusmaa: Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks. Arenesid uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Samuti oli palju kalureid. Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Krahhi kriis laienes ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri, mille
Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Samuti oli Suurbritannia osa Briti impeeriumist, kuhu kuulusid veel asumaad Indias, Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Kõik nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat. Prantsuse majandus oli veelgi paremas seisus kui Suurbritannia oma. Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid (nt. söe ja rauamaagi poolest rikas Elsass-Lotring). Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Varem põllumajandusmaa olnud Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Samuti tugevdas prantslaste usku demokraatiasse võit Esimeses maailmasõjas. Prantsusmaal oli ka palju parteisid, seetõttu oli valitsuste eluiga lühike. Äärmuslased üritasid 1934. aastal korraldada riigipööret, kuid see õnnestus maha suruda. See sündmus aga äratas Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriga võitlemiseks loodi Rahvarinne.
· Valmistumine sõjaks, uute territooriumide hõivamine  Albaania, Etioopia vallutamine. Eesmärk taastada Rooma impeerium. · Majandus riigi kontrolli all  luuakse korporatsioonid. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Miks? · Natsid hakkasid kommunistidele vastu, said poolehoidu. Kommunistid olid hirmutajad (võimuvõitlus). · Hitler lubas teha Saksamaa jälle suureks ja tühistada Versailles' leping (pettumine Versailles' süsteemis). · Majandusraskused, suured sõjakulutused, reparatsioonimaksud, tööstuspiirkondade kaotus, Suure majanduskriisi mõju. Kuidas? · 1919. aastal tekkis Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Partei esimeheks sai Adolf Hitler. · 1921. aastal parteile jõustruktuurid (relvarünne). · Partei kogus poolehoidu ja valijaid ning 1932. aasta parlamendivalimistel said üle kolmandiku saadikukohtadest. · 1933. aasta jaanuaris sai Hitlerist kantsler. · 1933
13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks tööstusriigiks, kus arenesid kiiresti uued tööstusharud. Lisaks olid Prantsusmaal ka kalarikkad rannikumered. 16. Mille poolest erines Prantsuse riigikord Suurbritannia omast. Erinevalt Suurbritanniast (parlamentaarne monarhia) kehtis Prantsusmaal vabariik. Valitsused ei olnud stabiilsed, tegutses palju parteisid ning valitsus vahetus umbes iga poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised?
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt  kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne
Tööliserakondlased muutusid konservatiividele tõsisteks vastasteks. 1920. Aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Prantsusmaa Prantsuse majandus arened 1920. Aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid ka edendada reparatsioonimaksud. Prantsusmaa arenes ka tööstusriigiks. Prantsusmaa eristas Suurbritanniast ka see, et seal tegutses palju parteisid. Seega oli Prantsusmaa poliitiline elu palju kirevam. Tavaliselt oli valitsuse eluiga prantsusmaal lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Asumaid oli Prantsusmaal vähem kui Suurbritannial. Aga see ei tähendanud et Prantsusmaal polnud asumaadega seotud probleeme, nt. 1920.
ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerimine  reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine Armee laialisaatmine Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel 3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine
koostati rahulepingud ?määrati Saksamaa riigipiirid ja okupatsioonitsoonid ?otsustati Jaapani okupatsioon USAle ?peale Saksamaa kapituleerumist koondus sõjakese Kaug-Itta ?Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia ?Itaalia pidi ka loovutama veidi maad Jugoslaaviale ?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes
Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. 4. Briti impeerium  Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 5. Tänu maailmasõjas tulnud võidule liideti uusi alasid  Elsass- Lotring. Majandust aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud  masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid,
GER piirid Poola ja Saksa piir  Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine  reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine  armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine  NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine  inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine
Otsustati, et sama aastal asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Saksamaa purustamine. Lepiti kokku millised Ida-Euroopa maad lähevad NSVL mõju alla. 1945 suvel Potsdami nõupidamine: sõjategevus oli lõppenud. Berliin oli vallutatud. Saksamaa oli kapituleerunud. Stalin, Churchill(Inglismaa peaminister), Usa president Harry Truman. Saksamaa jaotatakse neljaks okupatsiooni tsooniks. USA, Inglismaa, NSVL ja Prantsusmaa. Saksale reparatsioonimaksud-maksti tehaste siseseadmetega, kaupadena. Sõjatööstus, keemiatööstus, masinaehitus-veeti saksamaalt välja. NSVL annab lubaduse alustada sõjategevust Jaapani vastu. 1945 Nürnbergi protsess- Rahvusvaheline sõjatribunal. Mõistis kohut Saksamaa sõja-ja riigijuhtide üle. Neid süüdistati inimsuse vastastes kuridegudes. Mõistis neist 12-nele surmanuhtluse. Jaapani sõjakurjategijate üle mõisteti kohut Tokyos. 9.Sõja lõpp
Teine peamine erakond oli Tööerakond peale Liberaalide. 4. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. 5. Seleta mõistet Briti impeerium? Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6. Mis aitas kaasa Prantsusmaa majanduse tõusule pärast Esimest maailmasõda? Majandust aitasid edendada uued maavarad, võidetud aladelt. Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid. 8. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihik 1. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Riigikord: Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal.
loomist, millega nad tavaolukorras ei lepiks. Eesti üks tuntumaid sõjaajaloolasi Mati Õun: “Mulle tundub üha enam, et II maailmasõja põhitsenaariumid pandi paika Euroopa ja Ameerika finants- ning tööstusgeeniuste poolt ammu enne selle sõja algust. Uus maailmasõda valmistati ette Venemaal ja see ettevalmistustöö käis rahvusvahelise kapitali ühisjõududega.“ Saksamaale määrati tohutud reparatsioonimaksud, mida sõjast laastatud Saksamaa poleks mingil juhul jõudnud välja maksta. Kuna nii ka juhtus, hõivas Prantsusmaa karistuseks Düsseldorfi ja teised Ruhri piirkonna linnad, pannes Saksamaa veel raskemasse majanduslikku olukorda. AUSTRIA. Austria elanikkond koosnes sakslastest, kes rääkisid saksa keelt, mõtlesid nagu sakslased ja tundsid end sakslastena. Viin oli olnud peaaegu kümme korda kauem Saksamaa pealinn kui Berliin.
5.Saksamaa piirid 1)Poola ja Saksamaa vahel piir  Oder-Neisse jõge pidi 2)Ida-Preisimaa alad võeti Saksamaalt ära. Lõunapoolsed läksid Poolale, Köningsbergiga Põhja alad NSV Liidule 3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 6.Väljaspool Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale  14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 7.Saksamaa tulevik  ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika - demonteerimine  reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol - demilitariseerimine  armee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel - denatsifitseerimine  NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine - demokratiseerimine  inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ning seda kasutasid poliitilised jõud ära, lubades karmikäelisust. · terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine põhjustas ka pettumust. Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud.
Mille pärast saavutas kunagine vaene tööline taolise iidolistaatuse? Mitte üheski riigis eelnevalt polnud riigipea saavutanud sellist ülekaalukat populaarsust kui Hitler Saksamaal. Tema soosingu protsent oli 70% võrreldes tavalise 50-51% -ga. 1.Olukord Saksamaal Hitleri võimule tuleku hetkel 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud Esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. 1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud. ,,Ülejäänud haritlased- koolilõpetajad  on sõltuvad oma vanematest või magavad ja elavad vaestemajades. Päeval aga jalutavad nad Berliini tänavatel kandes silti[OTSIN TÖÖD]", niimoodi kirjeldas olukorda kaasaegne välismaa kirjasaatja Marcel Laloire oma raamatus ,,New
1) Poola ja Saksamaa vahel piir – Oder-Neisse jõge pidi 2) Ida-Preisimaa jagati: 1.lõuna alad Poolale 2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLiidule Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937.aastaga ¼ võrra Otsused: Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine Tagajärjed 1945 nov
7 Poliitilised organisastioonid · Vene Üldsõjaline Liit, ( ()), Aleksandr Kutepov · Kodumaa ja vabaduse kaitse rahvaliit (" " ()), Boriss Savinkov 8 Saksamaa peale maailmasõda ja Hitleri võimule tulek 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud Esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. 1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud. ,,Ülejäänud haritlased- koolilõpetajad  on sõltuvad oma vanematest või magavad ja elavad vaestemajades. Päeval aga jalutavad nad Berliini tänavatel kandes silti[OTSIN TÖÖD]", niimoodi kirjeldas olukorda kaasaegne
klassivõitlus, hirmuvalitsemine ) , fasism , natsionaalsotsialism ( hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine, vaenlased tuli hävitada ). Kuna inimesed pettusid demokraatias, siis paljudes riikides asendatigi demokraatia diktatuuriga. Prantsusamaa 1920.-1930. aastatel. 1920.aastail arenes prantsuse majandus soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kannatada, aga majandust edendasid reparatsioonimaksud ja riigiga liideti uusi alasid. Prantsusmaa oli põllumajandusmaa, aga hakkas kujunema tööstusriigiks. Eriti arenes siidi-, sameti-, parfümeria-, kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenes ka masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli ka palju kalureid ning mereande müüdi rohkelt välismaale. Prantsusmaa keskuseks oli Pariis, seal arenes kultuur kiiresti. Pariisis oli ülikool, raamatukogud, muuseumid, pildigaleriid ja teatrid,
(prantsusmaale, inglismaale, itaaliale) Pariisi rahukonverentsil sõlmitakse kokku 5 rahulepingut. St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik. Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli. 1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast. Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi
Egiptuse, Jeemeni, Iraagi, Iirimaa iseseisvumine; - Westminsteri statuut 1931  Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika poliitiliselt iseseisvateks -> Briti Rahvaste Ühenduse loomine Prantsusmaa 1920.-1930. aastail Sisepoliitika - valitsuste kiire vahetumine: 1919-1939 41 valitsust; - Rahvarinde valitsused 1930.aa keskpaigas. Majandus - suured võlad USA-le ja Sbr-le; - sai tagasi suure tööstusliku potentsiaaliga alad (Elsass-Lotring jm.) - tööstuse kiire areng; - reparatsioonimaksud Sksm-lt. Välispoliitika - pürgis valitsevaks jõuks Euroopas; - vastuolud Sbr-i ja USA-ga; - katsed Saksamaa isoleerimiseks. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Põhifakte 1917. veeb  veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt  oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts  Bresti rahuleping Saksamaaga 1918  20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine
Ka Egiptus oli liitnud Roomaga tundes end ohustatuna seleukiidide poolt. Antiochos lõi seejärel liidu Makedooniaga (kes sai hiljem lüüa Roomalt). Kümme aastat hiljem kaotas Antiochos III Magneesia lahingu (190). Apamea rahulepingu järgi (188) pidi ta loovutama osa oma valdustest, laevastikust ja maksma kontributsiooni. See lüüsaamine paiskas Antichose kõrged poliitilised eesmärgid tagurpidi ja nii algas tema riigi allakäik. Rasked reparatsioonimaksud langesid seleukiidide riigi alamate peale. Lubatud maksualandused muutusid illusoorseteks; soodustuste asemel toimus templirüüstamisi; katsel rüüstada Beeli templi vara kaotas Antiochos (188) oma elu. Valitsejaks sai tema teine poeg Seleukos IV (187- 176). Selle minister proovis konfiskeerida Jeruusalemma templi vara. Läbi nende tegude kasvas uuesti sümpaatia ptolemaiidide vastu ja tugevnes Egiptuse meelne partei. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed
annaabi.ee 
