EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turva...
kaasnevad suured heitveekogused ja reostatus, mis määrab inimest ümbritsevate jõgede, järvede ja merevee kvalitatiivse seisundi. Eesti veekogud on elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajanduslikust hajureostusest pärinevate toitainete mõju all. Viimase kümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Seoses sellega on vähenenud ka inimese poolt vette heidetud olmereostuse koormus. Oktoober 17, 2015 9 Reostuskoormuse vähenemine 90-te algul on suures osas tingitud tootmise väheneisest. Edasine reostuse vähenemine on saavutatud puhastite tööle rakendamise ja/või uuendamisega. Oluline osa on ettevõtte püüdlustel vähendada saastekahju hüvitist nii veehulga vähendamisega kui puhtama tehnoloogia rakendamisega. Eesti on jaotatud vesikondadeks, millest suurim koormus langeb Soome lahele. Oktoober 17, 2015 10
docstxt/133657636359661.txt
Juhendaja: Juri Bolobajev Sooritatud: 17.03.2014 Esitatud: Tallinn 2014 Töö eesmärk: identifitseerida ja kvantitatiivselt määrata saasteained heitvees kasutades kõrgsurvevedelikkromatograafiat. Teooria Üks suuremaid keskkonnaprobleeme on vee reostamine, mis ohustab inimese tervist kui ka elusloodust. Veereostuse puhul jälgitakse tavaliselt veekogude seisundit ja sinna lastava heitvee koostist ja kogust. Reostuskoormuse määramiseks on vaja mõõta heitvee hulk ja saasteainete sisaldust. Reoveest, heitveest või suublast võetakse tavaliselt üksik-, sari- või keskmistatud proov. · Üksikproov (punktproov) iseloomustab vee kvaliteeti ainult proovivõtu ajal ja kohas ning võetakse mingil ajahetkel ühekordselt. · Keskmistatud proove (liitproove), s.o. kahe või enama üksik- või sariproovi (osaproovi) segu kindlas vahekorras, võetakse uuritava näitaja keskmise väärtuse määramiseks
tehnoloogiat ja parimat keskkonnakasutuse praktikat. 2. Pooled astuvad samme tööstusettevõtete fosfor- ja lämmastik ühendite ning raskmetallide ja õlide ning teiste Läänemere keskkonnakaitsekomisjoni (edaspidi Helsingi Komisjoni) soovitustes määratletud vett reostavate ainete vähendamiseks väljalaskudes, moderniseerides ettevõtete tootmisprotsesse ja parandades reovee puhastusastet. Eesmärgiks oli reostuskoormuse vähendamine 1996. aastaks keskmiselt 50% võrreldes 1987. aastaga. 3. Pooled püüavad intensiivistada asumite reoveepuhastusseadmetesse juhitavate tööstusreovee eelpuhastust. 4. Poolte pädevad ametivõimud selgitavad välja sellised vanade tööstusettevõtete tootmisalased ja reovee puhastamist puudutavad muudatused ja lepivad kokku projektid, mille elluviimisega kahjulike ühendite ja toitainete reostuskoormus vees väheneks aastaks 2005 oluliselt võrreldes 1995. aastaga.
hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus.
Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna- kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis
Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused: · Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus · Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed · Edendatakse parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat · Rakendatakse saastaja maksab põhimõtet · Kindlustatakse, et Läänemere seire ja reostuskoormuse määramine oleks vajalikul teadulikul tasemel · Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda Keskkonnamaksude eesmärgid: · Mõjutada tootjaid ja tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult · Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused,
aastal. Komisjoni juhtriik vahetub iga 2 aasta järel. Komisjoni asukohamaa on Soome HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. 1 Helcomi ülesanneteks on kordineerida läänemere seiret, hinnata Läänemere olukorda ning koguda andmeid reostuskoormuse kohta, töötada välja soovitusi reostuse piiramiseks, töötab välja erinevaid soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre
Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka . Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on 2000 ie või rohkem, määratakse reostuskoormus üks kord aastas. Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse reostuskoormus üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös.
Komisjon (HELCOM) • Komisjonis osalevad kõik Läänemere äärsed riigid HELCOM: -hindab Läänemere seisundit -võtab vastu soovitusi kaitse tõhustamiseks (riigid ka) -korraldab õppusi ja tagab valmisoleku õlireostuse tõrjeks 20.02.2017, K. Künnis-Beres Aastal 2007 võttis HELCOM vastu Läänemere tegevuskava nr 6, milles on loetletud veel täna aktuaalsed tegevused ja eesmärgid: •eutrofeerumise ohjeldamiseks, mis iganes •ohtlike ainete reostuskoormuse vähendamiseks, reostuskoormuse vähendamine. •mere bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks, •mereliste tegevuste keskkonnamõju vähendamiseks. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon http://www.helcom.fi HELCOM hopes this website will provide inspiration for anyone wishing to gain an insight into the environmental issues affecting the Baltic Sea - and for everyone interested in protecting our common sea.
aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks. autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. inimekvalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Hindamisalus on BHT, 1 ie= 54g BHT5 / ööpäevas. fosfori ring - on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad.
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
See hõlmab näidiste võtmist, katsete ja mõõtmiste tegemist. Seire toimub spetsiaalsetes seirejaamad ning oluline on see, et seire toimuks kindlatel aegadel määratud intervallidega. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk Põhjavee seire eesmärgiks on hinnata Eesti põhjavee kvaliteeti ja kvantiteeti, et oleks tagatud põhjaveevarude säästlik kasutamine ning kaitse; selgitada reostuskoormuse ja tarbimise mõju põhjaveeressursile, jälgida ja prognoosida põhjaveeressursi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; hinnata piiriüleste põhjaveekihtide seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine. 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates sa...
õiguslik-poliitiliste, sotsiaalsete ning kultuuriliste mõjude arvestamine (standartiseerimine, tarbijakaitseseaduste kitsendused, kodanikualgatusel tekkinud liikumiste nõuded, demograafilised ja sotsiaalsed mõjud, väärtushinnangute muutumine); erinevate maade disaininõuete ühtlustumine ja kaubandusbarjääride kadumine; karmistuvate ökoloogiliste nõuete järgimine (keskkonna reostuskoormuse vähendamine, ressursse säästvate toodete ja tehnoloogia kasutamine, kaubajääkide loodusliku lagundusvõime tagamine); uute tehnoloogiate kasutusvaldkondade laienemine (arvutustehnika, biotehnoloogia, mikroelektroonika, uued tooraineliigid ja energiakandjad); innovatsiooniprotsessi lühenemine teaduslik-tehniliste edusammude mõjul. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 10 6. TOOTE KVALITEET JA STANDARTISEERIMINE
olukorra parandamise nõude püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine eeldab seda, et veekogude ja põhjavee kvaliteet ning hulk (vooluhulk, veetase) on kooskõlas veemajanduskavades kõigi veekasutajate ja vee-elustiku kaitse huvides määratud keskkonnanäitajatega, mis on täpsemad kui õigusaktidega määratud keskkonnanormid. Vee hea keemilise seisundi säilitamine mingis piirkonnas tähendab reostuskoormuse hoidmist sellistes piirides, et pinna- ja põhjavette jõudev reostuskoormus ei läheneks reostust põhjustavale tasemele. Pinnavee puhul on ohu signaaliks kalastiku negatiivsed muutused: lõheliste asendumine karpkalalastega või kalade arvukuse järsk langus, samuti supluskohtade seisundi halvenemine. Põhja- ja pinnavee hea seisund on ohus eelkõige piirkondades, kus jätkub või on taastumas intensiivne põllumajandustootmine. Väetiste kasutuse suurenedes on vältimatu
Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused: Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed Edendatakse parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat Rakendatakse saastaja maksab põhimõtet Kindlustatakse, et Läänemere seire ja reostuskoormuse määramine oleks vajalikul teadulikul tasemel Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda 7. Jäätmemajandus- säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust. Jäätmemajanduse lähtealused- Jäätmekäitluse hierarhia : vältida, vähendada, korduskasutada,
õhusaaste 153. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, muld, õhk või toiduaine loetakse saastatuks. 154. Lubatud piirheide (LPH) heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. 155. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) reostuskoormuse hindamise alus, mida mõõdetakse inimekvalentides 1 ie=54BHT5/d 156. Inimekvivalent ühe inimese tekitatud reostus ühe ööpäeva jooksul 157. Jäätmed mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema 158. Olmejäätmed inimese elutegevuse või elukorralduse tagajärjel tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid 159
populatsiooni vähenemist. Samaaegselt vetikafloora vaesemaks muutumisega on toitainete lisandumine stimuleerinud mõnede loomaliikide paljunemist, sealjuures on kasvanud rannakarbi arvukus. (Wirdheim 1992: 40-41) 2.3. Läänemere kaitsmine Varasematel aastatel ei pööratud Eestis keskkonna kaitsele palju tähelepanu. Uute tehaste ja linnade ehitamisel ei rajatud tarvilikul määral veepuhastusseadmeid vaid jäädi lootma veekogu isepuhastusvõimele. Suure reostuskoormuse tagajärjel langes veekogude looduslik tasakaal kriitilise piirini. Loodi Helsingi Komisjon, mille töö aluseks on Läänemere seitset riiki ühendav konventsioon, mille eesmärgiks on tõkestada ja vähendada Läänemere reostamist ning kohustuvad kaitsma ja muutma paremaks merekeskkonda. 1992. aasta jaanuaris liitus selle konventsiooniga ka taasiseseisvunud Eesti, kes võttis kohustuseks tagada mere ja temasse suubuvate jõgede puhtus. Praeguseks kuulub Helsingi Komisjoni 9 riiki (Lisa
Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHTt 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal (vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine
Suvine kõrgvee äravoolu vähenemine toimub vaid esimestel järelkuivendus aastatel. Veekogude kaitse reostuse eest: Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui loodusjõudude toimel või ka inimtegevuse tagajärel tekitab vesi ohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale (nt üleujutuste korral) vajab inimene kaitset vee eest. Just selleks on vaja teada maksimaalseid vooluhulki näiteks reostuskoormuse arvutamiseks. Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade kaitset reostamise eest: Kuna valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette,
ja Venemaa (Läti liitus konventsiooniga hiljem). Erinevus eelmisest: käsitleb Läänemere vett tervikuna (s.h. ja sisevett) Eesmärgid: - reostuse ennetamine ja vältimine(seadusandlike, administratiivsete või muude vajalike meetmetega) saavutamaks Läänemere ökoloogilise tasakaalu taastumise ja säilitamise - Edendavad "parimat võimalikku tehnoloogiat" ja "parimat keskkonnapraktikat" "saastaja maksab" põhimõte - vee ja õhukeskkonna reostuskoormuse mõõtmised ja arvutused. - Teha parim, kindlustamaks, et konventsiooni täitmine ei põhjusta reostust väljaspool Läänemere piirkonda. - Elukeskkonna kaitseprogrammid Määrati 132 suuremat reostusallikat, tänaseks on arv kahanenud 99-ni. · EMEP (The Co- operative Programm for Monitoring and Evaluation of the Long- Range Transmission of Air Pollutants in Europe) Käsitles: - andmete saamisega emissioonide kohta - õhu ja sadamete saastatuse mõõtmisega
sisaldus. Aja jooksul on vähenenud kraavivee hõljumisisaldus. Kohati on kraavi vesi osutunud suuremal määral reostunuks kui varem. Samas on vaja rõhutada, et karjääri oja vooluhulk moodustab ca 8% järve sisenevast vooluhulgast. Aastatel 2002-2007 oli järve siseneva vee vooluhulk keskmiselt 6210 tuh m3/a. Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vooluhulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2011). 10 Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda
tõvestavate bakterite sarnased. Koli index-kolibakteri rakkude arv 1 liitris uuritavas vees Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk. Koliliiter =1000/koliindex Proovivõtu meetodid 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid · voolu hulgaga proportsionaalsed · alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus
ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ. Reostuskoormuse võib määrata mis tahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve (BHT, KHT, oksüdeeritavus), toitesooladesisaldus (N, P) või mõni muu huvipakkuv näitaja. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d). Eramus tekkiv reostuskoormus oleneb tekkekohast, suurema osa annab vesikloseti mustvesi. Seetõttu võib olla otstarbekas vesiklosetist kuivkäimla kasuks hoopis loobuda. Reostuskoormust väljendatakse sagely inimekvivalentides (ie) s
tõvestavate bakterite sarnased. Koli index-kolibakteri rakkude arv 1 liitris uuritavas vees Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk. Koliliiter =1000/koliindex Proovivõtu meetodid 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid · voolu hulgaga proportsionaalsed · alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus
puhastusastmetele. (5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-, prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla reostustundlikkusest. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] § 3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). (2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
kooslused on tekkinud küllaltki lühikese perioodi vältel ning see on üks tõenäolisemaid seletusi sellele, et Läänemeres esineb palju endeemseid liike (lühiülevaade toodud Martin et al., 2006). Elustik peab kohastuma erinevate aastaaegadega ning eriti raske on talv, kui pealmine veekiht võib jäätuda ja alumistes veekihtides tekib hapniku ja toitainete defitsiit. Kuna elutingimused on niigi rasked, on Läänemere ökosüsteemid eriti tundlikud inimeste poolt põhjustatud reostuskoormuse suhtes. Hüppelise rahvaarvu kasvuga on tõusnud ka looduslike ökosüsteemide häiritus inimese poolt. Gaasitorude, tuuleparkide, kaevanduste rajamisega merre ning tööstuse arenguga on inimese mõju kasvanud nii, et tänapäeval ei ole Läänemeres enam inimmõjust vabu biotoope (Internet 4). Läänemere valgala on samuti suur ja sellel elab umbes 85 miljonit inimest. Tööstuse arenguga on tõusnud oluliselt ka veealune müratase, mis mõjutab näiteks
Ettevaatuspõhimõte Saastaja-maksab-põhimõte Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas Keskkonnapoliitika Eestis Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Nendes dokumentides on sätestatud pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 - Keskkonnategevuskava on keskkonnastrateegia rakendusplaan. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad 30
Bioloogiline hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. Mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. Selle kaudu hinnatakse vee reostustatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvivalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Jäätmed mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Olmejäätmed inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed.
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
1. Taastub teataval määral tootmisele eelnenud looduslik olukord: toimub soostumine ja veekogu kinnikasvamine 2. Suureneb looduslik mitekesisus taimestiku ja loomastiku mitmekesisus suureneb lindude ja kalade elutingimused paranevad 3. Tingimused puhkuse veetmiseks paranevad matkamine sõudmine *jahipidamine 4. Keskkonnakahjustuste vähenemine toitainete sidumine ja uhtainete settimine tootmisperioodiga võrreldes reostuskoormuse vähenemine *äravoolu ühtlus ning maksimaalsete tulvavooluhulkade vähenemine * kõrge põhjaveetaseme taastumine 5. Esteetilised maastikupildi paranemine vähese järvesusega ala mitmekesistumine 6. Majanduslikud edud raskelt kuivendatava ala kasutamine niisutus ja tulekustutasvee varud kalalasvatusvõimalused ümbritseva maaala väärtuse tõus Veekogu rajamisega kaasnevad negatiivsed tegurid: 1. Keskkonnamõjutused
suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHT t 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Inimese ökoloogia (humaanökoloogia) kitsamas tähenduses inimese kui organismi autökoloogia; uurib inimese kohanemist äärmuslikes ja keskkonnakahjustustega tingimusis. Laiemas tähenduses kujunemisjärgus olev kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
mehaaniliselt, bioloogiliselt ja keemiliselt või nende puhastusviisidega kombineeritult. Mehaaniline puhastu Reoveepuhastuse esimeses etapis viiakse läbi reovee mehaaniline puhastus. Kõigepealt juhitakse reovesi läbi võrede, rehade või sõelte, mis korjavad kokku suuremad tahke prügi osad suurusvahemikus 1–100 mm, näiteks paber ja kile. Suuremates reoveepuhastusjaamades kasutatakse selleks automaatseid võresid, mis eemaldavad kogutud prügi ise, kuid väiksema reostuskoormuse puhul on võimalik kasutada ka manuaalseid võresid. Sõltuvalt reovee iseloomust kasutatakse erineva suurusega võresid, et tagada võimalikult efektiivne puhastus. Kokku kogutud prügi ladestatakse hiljem prügimäel. Seejärel juhitakse reovesi liivapüünisesse, kus reovee liikumiskiirust vähendatakse piisavalt, et hakkaksid settima 0,1–1 mm suurused rasked osakesed, nagu liiv ja väiksed kivid. Mõnes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
