Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessanss ja Ars nova". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessanss, vitry, muusikastiil, philippe, 1320, 1380, filosoof, motett, alguseni, kultuuriloos, leiutamine, uurima, vahepeal, filosoofiat, tajus, stiilile, luuletuse, roman, 1314, tähtsaima, helilooja, guillaume, machaut, anonüümne, autorit, muusikateooria, rütmiõpetus, matemaatikharipunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul Kuidas muutus teose ja autori suhe 14.sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa.
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal
idealiseeritult väga positiivse ja elujaatava ajastuna. Sel juhul jäävad aga märkamata ajastule iseloomulikud pessimismimeeleolud, mille põhjuseid võiks otsida linnastumisega kaasnenud alalistest katkulainetest, laienenud sõdadest, alalisest hirmust türklaste vallutuste ees (Itaalias ja Kesk- Euroopas), samuti religiooni aluste lagunemist. Mõistega “renessanss” (pr renaissance- taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.- 16. sajandi kultuuriga. Itaaliale keskendumine sobib nende sajandite kujutavat kunsti, kirjandust ja arhitektuuri käsitledes, kuid muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14. saj.) ja Madalmaad (15. saj.). Itaalia tõusis Euroopa muusikaelus silmapaistvale kohale 16
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE (1454/55) Renesanss (taassünd) - tähistatakse antiikkultuuri iluideaalide taassündi Vokaal-polüfoonia kuldajastu! Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks
muusikapildis oli tagasihoidlikul kohal. · Madalmaade polüfoonia ajastu. · Muusikas ilmalike zanride ilmumine vaimulike kõrvale. Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti.
Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev
....................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate
gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik
......................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult
Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Dennis Kennedy, "Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu". Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus. Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“. Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine. 13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse. Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat: 1. Musica mundana-universumi muusika 2. musica humana-inimmuusika 3
RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14
Tuintuim grotestkne teos on Dante Alighieri, Jumalik komöödia. Renessanssi aja kõige silmanähtavam näide narruse kiitusest on Erasmuse "Narruse kiitus", mis heidab kriitikanooli nii kiriku kui ka tema liitlaste poole naerdes välja elukauged slolastika ja dogmad. Naer ja narrus olid viisid, kuidas oma mõtteid vabalt avaldada ilma, et oleks pidanud kartma repressioone. Naer on parem kui nutt. Montaigne oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" mis pani aluse esseekirjandusele. Montaigne ütles, et tõde ja vale on relatiivsed. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. Kõik kultuurid on erinevad, neid ei saa võrrelda üks-ühele. Renessanssiperioodil hakati mõistma erinevate kultuuride eripärasid. Enesepildi otsing, mida Montagne ühendab eelarvamuste
Raekoda hakati ehitama 13.sajandi lõpus. 34. Mis on surmatants? Kus asub Euroopa üks paremini säilinud ,,Surmatants". Kes on selle autor? Kirjeldage palun selle sisu ja ülesehitust! Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos -7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Sellel on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser, kuninganna) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. 35. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju ja millisel määral? Renessanss (14.-16.saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos
Raekoda hakati ehitama 13.sajandi lõpus. 34. Mis on surmatants? Kus asub Euroopa üks paremini säilinud ,,Surmatants". Kes on selle autor? Kirjeldage palun selle sisu ja ülesehitust! Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos -7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Sellel on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser, kuninganna) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. 35. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju ja millisel määral? Renessanss (14.-16.saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad.
Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist
naisega, nt ristisõjalaul või nn debatt filosoofiline, võib-olla ka armastuse teemaline ning teoloogiline. Trubaduuride pinnasest tekkis 13. sajandil Sitsiilia koolkond ning nn uus mahestiil, dolce stil nuovo (Dante ja Petrarca). Põhja-Prantsusmaal nimetati trubaduure truväärideks. Rondoo algab refrääniga, mis on ka luuletuse keskel ning lõpus; ballaad läbiva ühesuguse riimiga tantsulaul, kordub üks rütm; virelee kõik salmid algavad ühe ja sama reaga; motett muusikaline, mitmehäälne koorilaul. Guilleaume Machaut esindas uusretoorikuid; tuntud keskaegne helilooja, kes kandis luulevorme muusikasse. Didaktiline kirjandus õpetlik allegooriaterohke kirjandus. Allegoorilised tegelased ja paigad, nt ,,Armastuse loss", ,,Paradiisi tee", ,,Inimelu palveränd". Allegooria võis olla Neitsi Maarja näol. Oluline didaktika esindaja oli roosiromaan 13. sajandist. Tegevus toimus alati aias, kus oli poeet, kes läks kaunil kevadpäeval kõndima
VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused.
näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks. 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida-
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles)
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
ilmaelu on niivõrd keeruline, et isegi kõikvõimsal Vanapaganal ei olnud võimalik maapeal kristlike käskude järgi elada. 5. PILET KESKAJA KIRJANDUSE MÕISTE , ISLANDI KIRJANDUS , ,,VANEM EDDA", KESKAEGSED KANGELASLAULUD A.H. TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" I OSA ANALÜÜS Keskaja mõiste suhtes ei ole teadlased täielikult üksmeelel. Euroopa kohta valitseb siiski seisukoht, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. saj) renessansi alguseni (15. saj). Ajastu tähtsaks tunnuseks oli uute religioonide kristluse, islami ja budismi tormiline levik. Suure rahvasterände (4-6 saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud võtsid kiiresti omaks ristiusu, mida ,,paganate" aladel levitama hakati. Roomast sai paavstivõimu keskus (4. saj). Kuna ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävines see Euroopa
Kirjandus on liigselt idealiseeritud või liiga naturalistlik. RK kõrvaldab mitmed kreeklaste säilinud igandlikud elemendid(nt. kohustuslik koor). Rooma perioodid: 1. Vanim ajajärk rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas ( 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg rooma luule õitseng (43 eKr 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed
Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
