oleksin tahtnud elada renessansis Renessans oli keskajale järgnenud 14.sajandi algusest 17.sajandi alguseni kestnud periood Euroopa kultuuris. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Põhjuseid, miks tahta elada renessansis on mitmeid. Esiteks see, et seda iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtuselt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega.
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud
Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju seina ja lae maalinguid Renessansis eraldub maal ja skulptuur ja arhitektuurist. Maalikunstis aina otsisid ainult uusi väljendus lahendusi. Tekib tahvelmaal. Renessansis saab tähtsemateks tunnusteks saab perspektiiv. Valguse ja varju mäng, hele-tumeduse kontrast, kolmnurkne kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud. Skulptuur saavutab antiikkultuuri taseme. Teemad võetakse antiik-mütoloogiast.
Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Jätkuvalt püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide
nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvivokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
"renessanss" ja "humanism". Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik- skolastilisele teadusele. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust, väites, et mõõtmine on igasuguse tunnetuse alus. Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide "La Gioconda" (rohkem tuntud "Mona Lisa" nime all) ja "Püha õhtusöömaaeg" autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane
Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid, mis on aluseks meie tänapäeva muusikale.
eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis.
suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. 9. Nimeta mõnd triumfikaart, kirjelda? Ühe või kolme kõrge kaarvaga massiivne kivisein. Neid ehitati suurte sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auks. Nt: Keiser Constantinuse triumfikaar. 10.Kirjelda Panteoni? Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks?
Renessanss. Renesanss tähendab tõlgituna taassündi ning ta kujutas enesest vaimuliikumist Lääne Euroopas. Keskseks mõisteks sai humanism, mis tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset. Renesanss sai alguse XIV lõpul Lääne Euroopas, Itaalias. Sealses renessansis eristatakse 3 perioodi: 1. XIII lõpp XVI sajand, ettevalmistav periood. 2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu" 2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema
kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas.
Sancho Panza seikleb koos Don Qoijotega. Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja. 7) Commedia Dell'arte-tekkis 16.sajandil omalaadne ja algupärane rahvalik teater. See avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 8) Inglise rahvusdraamad, teater(teatri ehitus ja etenduse käik) Inglise rahvusdraama oli mõjukamaid nähtuse Euroopa renessansis. Kujunemise allikaks olid hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut. Teatri ehitus erines väga palju tänapäeva teatri ehitusest. Tegevus toimus järgemööda erilavadel. Istekohad olid publikule rõdul. Näidendis kasutati mitmesuguseid eriefekte. 9) William Shakespeare tema teosed :
Euroopa valitsejad ostsid Itaalia kunsti töid. Samal ajal mujalt Euroopast artistid reisisid kõik Itaaliasse, sellega aidates levitada maneristlikku stiili. Individuaalsed Põhja-Itaalias töötavad artistid andsid alguse sellisele liikumisele nagu Põhja Manerism. Esindajateks olid näiteks Carracci vennad, Caravaggio, Cigoli, Leonardo da Vinci, Raphael, Michelangelo. Seda perioodi nimetati ka anti- manerismiks. Eitati esteetilisi väärtusi nii nagu oli kõrg renessansis. Kunsti tähtsaim valdkond on maalikunst ja skulptuur on teisejärguline. Mõisted: Manerism - renessansi ja baroki vaheline periood( 1520-1600) Euroopa kunstis. Iseloomulik virtuoosne tehnika, vormide formatsioon jne. Vastandus renessansi harmooniale. Romanistid - Madalmaade maneristlikud kunstnikud. Leiutised: Botaaniline aed (1543). Lihtne vee termomeeter Galileo Galilei poolt (1593). Herbaarium Luca Ghini poolt (1534). Esimene ajaleht veneetsias (1563).
Sellest ligi tuhat aastat hiljem algas 14. sajandil Itaalias renessanss. Kui palju olid kultuur ja ideaalid selle aja jooksul muutunud ning mis tähtsust mängis antiikkultuur renessanssi tekkimisel? Ühiskonnakorraldus oli kahes kultuuris suhteliselt sarnane. Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga. Suure tähtsusega ühiskonnas olid ka ratsanikud, kellele renessansiajast vastavad rüütlid. Nii antiikkultuuris kui renessansis olid talupojad ja käsitöölised alamkihis, nendest allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks
Selle autor?Mitmendast sajandist pärineb? Milline on selle peamine idee? 7. Miks nimetati seda gooti stiiliks? Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13
Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris? Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju
3) Kust tuleb baroki nimetus? Võeti kasutusele 19. sajand. Itaalia k. sõna barocco- kummaline, naljakas nähtus. Portugali k. sõna barocco- korrapäratu, ebatasane pärl 4) Iseloomusta barokset kunsti. Maaliline. Kujutati liikumist, kunst muutus mitmekülgsemaks. Aeti segi erinevaid kunstiliike nt illusoorne ja tõelisus koos. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. 5) Iseloomusta barokset muusikat. Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks
EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE Siblukuppel, küünlaleek, kirikukuppel Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal ROMAANI 10.-12.sajand
Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis
4) Riik jaotati kaheks aadlike võimu piiramine 5) Suur ametnikkond 6) Kirik allutati lõplikult riigile Valgustus juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kujuneb 17.saj lõpus, 18. sajandil Iseloomulikud jooned: 1) Kritiseeriti feodalismi ja katoliku kirikut 2) Ülistati ratsionalismi 3) Ülistati loodust, paljud valgustaja uskusid, et inimeste hädad tulevad sellest, et inimesed kaugenevad loodusest 4) Humanism (nagu ka renessansis) 5) Deism jumalakäsitlus. Kõrgem jõud on Jumal, kes on kõik loonud ja edasisse korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud
Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis.
nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii
kogum; väljend "kunstivool" on tarvitusel kindlapiirilisema ja laiaulatuslikuma eriilmelise kunstiperioodi või suundumuse märkimiseks; kunstivoolu ja stiili piir on aga tihti ebakindel ning tunnetuslik kunstikirjanduses kasutatakse neid väljendeid ka sünonüümidena (sama sõna pideva kordumise vältimiseks) stiliseerima: ühtsele stiilile allutama; lihtsustama tondo: (ld. k. ümmargune) ümmargune maal või bareljeef; tuleneb antiiksetest medaljonidest, renessansis kasutati kui kompositsioonivõtet täiusliku harmoonia saavutamiseks torso: jäsemete ja peata inimkuju (peamiselt skulptuuris) triptühhon: kolmeosaline kunstiteos ultramariin: (enamasti) intensiivne sinine värvitoon; hinnalist looduslikku ultramariinipigmenti saadakse mineraalist, mis koosneb kaltsiidist ja lasuriidist unikaalne: ainulaadne visuaalne kunst, ka visuaalkunst (ld. visualis) on igasugune, eelkõige
Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus.
danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja keskaegsed helilaadid maooriminoors?teemiga. Barokkmuusikat saab jagada kolmeks perioodiks : varajane periood ,mis kestis 1580-1630 , keskmine periood mis kestis 1630-1680 ja hiline periood mis kestis 1680-1740. Erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika areng S?a barocco on p?it portugali keelest ja t?endab ebakorrap?ast lopergust p?li. Barokk j?kas renessansis alustasid arengut , ning lisas enda poolt juurde mitmeid huvitavaid elemente. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ?iskonnas kui ka kunstis ?dse , polnud v?malik konkreetseid piire t?mata. Nii j?kus vaimuliku koorimuusika areng , mille k?vale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu , mis arenes edukalt varem olulisel kohal olnud vaimuliku muusika k?valt. P?is huvi vokaalmuusika vastu , kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia,
kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias) seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise pärast tema tegevus ajas ta Firenzest pagendusse, kutsuti tagasi, kui pattu kahetseb, kuid keeldus “Uus elu” - kogu luulest ja proosast, kus ülistab noorpõlve armastust, noorelt surnud Beatrice’i; ei tundnud teineteist lähemalt - rõhutas platoonilise armastuse ideaali; väidetavalt esimene autobiograafia Euroopas
poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega
surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. .
Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2- korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna.
Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti
rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau.
Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. aastal ilmus Russowi ,,Liivimaa kroonika Välismaal Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Christoph Columbus avastas Ameerika(1492). Martin Luther algatas Saksamaal usupuhastuse. Barokk(17. sajand kuni 18. sajandi esimene pool) See vool sai alguse Itaaliast. Barokk avaldus kõige rohkem arhidektuuris. Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert
mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile
,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest. Kunst: Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti. Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti. Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel
rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
inimese kooskõlasse loodusega. Teiseks väärtuseks on mõistus (kui looduse and), Boccaccio tõstab esile taibukust, tervameelsust, leidlikkust ja osavust. Humanismile rõhub teos kritiseerides vaimulikke ja munki. Nende kohutavaid omadusi välja tuues tahab Boccaccio öelda, et see on usule vastuseisev ning ebaloomulik. 6. Commedia del Arte (sõna-sõnalt kunstikomöödia rõhutas teatri kutselisust ja professionaalsust) Commedia dell 'arte' Itaalia renessansis XVI sajandi keskpaigas tekkinud omalaadne ja algupärane rahvalik teater. näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika Tegelastüübid pärinesid Itaalia erinevatest osadest, mistõttu oli commedia del'arte'l lai üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia
Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma. · Oscari põhjalikud teadmised antiikkultuuris ja renessansis pärineb isalt. · Tal oli ka õde ja vend. Õde suri noorelt. · Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. · Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). · Oscar pretendeeris alati valitsevale kohale, oli üleolev ja tekitas teistes viha. Igast olukorrast tuli ta hästi välja ilma häbi tundmata, nt
vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu
kangelastest. Osa on ka lüürilise tooniga (mõjutused prantsuse rüütlikirjandusest). · 8-silbilistest värssidest koosnev, assonantsriim.Värsside arv ei ole ette määratud on pikki kui lühikesi romansse. · Kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti rahvapidudel. · Alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. · Metafooririkkus, tegelaste napp ent tabav kõe. · Mujal, antiigilembeses ja renessansis, klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule pea kaheks sajandiks aga Hispaanias võttis klassitsistlik draama romansi vormi üheks põhiliseks värsivormiks tänu sellele olid romansid nii elujõulised. · Väga populaarseks said romansid Euroopa romantismis. Isegi Garcia Lorca kirjutas ,,Mustlasromansseero" 5 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
-Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele. -Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare, kes tõmbas joone ala kogu renessansiajastule. Kolm Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) Seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Tema armastusluule pühendatud Betrici´le. Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia. ,,Uus elu" luulekogu, pühendatud armastusele. Peateos ,,Jumalik komöödia" koosneb 3 osast: ,,Põrgu", ,,Purgatoorium" ja ,,Paradiis". 2. Petrarca(1304- 374) Peetakse uusaegse lüürika isaks. Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles. Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud zanr. Koosneb 14 värsireast, mis on itaalia
torcularium veinivalmistamise ruum Toskaana order lihtsustatud dooria orderi erivorm rooma arhitektuuris, kujunes etruskite ehituskunsti mõjul. Toskaana sammas oli kannelüürideta; tema baas moodustus plindist (plintus), mõikast (torus) ja õhukesest vaheplaadist; tüvese ülaosas on rõngaga (astragaal) eraldatud kael; kapiteel ja talastik on dooriapärased, kuid lihtsustatud (reljeefdekoorita, ka friis on sile). Levis hiljem renessansis (eriti palladionismis) triaad e. kapitooliumi triaad, Etruski ja Rooma religioonis kolmest jumalast koosnev grupp (tavaliselt Jupiter, Juno ja Minerva) tribunalia looz tähtsatele isikutele aditus maximuse kohal Rooma teatris triclinicum söögituba Rooma elamus triumfikaar, võidukaar teedele ja väljakutele püstitatud ühe või kolme läbikäiguga auvärav, kummaltki poolelt rikkalikulr reljeefidega kaunistatud; atikal oli tavaliselt kujutatud austatav isik
Jäljendati tekstikujundeid. J.Keppler "Maailmaharmoonia" 1619. Traktaat. Tähtis on inimlik, maine aspekt. Afektiõpetus-inimese tundemaailma õpetus. Ideele pani aluse Rene Descartes. Helide eesmärk on rõõmu valmistada. Uue stiili kujunemine Muutus kompositsioonitehnikas- Varasem polüfoonia asendub monoodiaga (homofoonia) Monoodia- stiil, mis väljendub selles, et on üks viisi vedav meloodia ja sellega käib kaasas saade. Muutusteks valmistatakse ette juba renessansis. 16.sajandi II poolel arenes instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati näiteks akordipille (lauto, klavessiin) või harmooniapille. Tähtis koht uue stiili kujunemises on Firenze Camerata´l. See on Firenzes tegutsenud aristokraatlik ring, kuhu kuulusid kunstnikud ja muusikud. See ring tundis eriti huvi Vana-Kreeka vastu. Ja tänu nendele kujuneb välja soololaul. Vincenxo Galilei- Galileo Galilei isa, lautokunstnik, teoreetik, helilooja. Kirjutas deklamatsiooni
Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk-skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2. korruseline. Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid. (spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad.
o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat Ajastute muutumisega muutuvad ka mehelikkuse sümbolid, normid ja ideaalid. Renessansis oli kasutusel meeste puhul roosa värv, tänapäeval sinine. Renessanss ajastul oli ideaaliks humanist-sõdur-metseen, tänapäeval ärimees. Mees peab oskama mitte ainult lahendada probleeme füüsiliselt vaid ka sõnaliselt- nn mehelikkus ja „õige“ mees. Erinevus arvutitaga istuva mehe ja boksiväljakul võitleva mehe vahel. Mõlema võimu ühendamiseks hakati looma kultuurseid praktikaid.
.."" 78) ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paika panemist!" Kelle sõnad, mis teosest ja kes on selle autor? 79) Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme?
annaabi.ee 
