Remarque "Läänerindel muutuseta" kokkuvõte peatükkide kaupa (45)

Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
See on “tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt.
I
Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp , õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer , “tundmatu sõdur” Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv . Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada.
II
Paul arvas , et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada (naised, lapsed, väljakujunenud hobid ), noortel on ainult vanemad ja mõnel tüdrukud. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid. Paul külastas ka järgmisel päeval Franzi. Seekord lubab ta saapad Müllerile viia. Aeglaselt hääbuva Kemmerichti juures olles mõtles Paul kirjale, mis ta tema vanematele peab kirjutama. Kemmericht sureb . Meeleheilikult püüab Bäumer arste veel teda ravima sundida . Paul võtab Franzi asjad ja lahkub . Baraki juures annab ta saapad Müllerile.
III
Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. Kropp on filosoofitüüpi ning arvab , et sõda peaks olema nagu gldiaatoritevõitlus. Iga maa esindajad tuleksid kohale ja võitleksid omavahel. Nii jääks süütud inimelud alles. Inimesed saaksid hoopis sellisele etendusele pileteid osta. Kat Himmelstoßist ja võimust:” Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni sellest kinni, sest see on tal loomuses . Ja kui sa inimesele tsipake võimu annad, siis toimub täpipealt sama lugu, ta napsab sellest kinni.” Tjaden kannab Himmelstoßi peale samuti viha. Ta on voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on lihtsalt laiskus. Ta pani teise voodimärgaja tema kohale naril magama. Järgmisel ööl tehti vahetus. See meetod ei aidanud probleemi lahenda. Järgmisel hommikul viskasid mehed Himmelstoßile voodikoti pähe ning asusid teda läbi peksma . Himmelstoß muidugi ei näinud, kes sellise teoga hakkama sai.
IV
Mehi sadeti kaevikuid kaevama . Kohale jõudes avastati, et olukord on arvatust ohtlikum. Keset tulemöllu roomab noor nekrut hirmust Pauli juude varjule. Noorel sõduril oli “kahuripalavik” ning ta tegi oma püksid täis. Pihta said hobused , kelle kisa oli seetõttu talumatu . Hobuste eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse “kodu” poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Mürsuplahvatuse tagajärjel lendas lehtrisse kirst . See maandus neljanda mehe käele. Segaduses mees püüab gaasimaski peast rebida, kuid Kropp takistab teda. Mõne hetke pärast kaotab mees meelemärkuse. Kolmekesi vabastati ta käsi ning seoti kinni. Kui gaas on hajunud ronitakse lehtrist välja. Sama nekrut, kes oli Bäumeri juures varju otsinud lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas . Esialgu soovitakse ta piinad lõpetada, kuid kui noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua.
V
Müller hakkab küsitlema, kes mida teeks kui oleks rahu. Peagi ilmub Himmelstoß välja. Tjaden solvab teda. Himmelstoß suundub kaebama. Veltveebeltuleb Tjadenit otsima , kuid teda pole kusagil näha. Kropp ülbitseb allohvitseriga. Õhtuse loenduse ajal toimus ülekuulamine, mille käigus tuli Himmelstoßi voodimärgamise lugu välja. Tjaden sai karistuseks 3 ning Kropp 1 päeva kartsas (arestimajaks endine kanala). Kat ja Paul lähevad haneprae jaoks hane varastama. Bäumer hiilib lauta ning märkab kahte hane. Ta üritab nad mõlemad kaasa haarata. Lauta ilmub dogi, kes Pauli ründab. Ta laseb pääsemiseks dogi pihta ning haarab ühe hane kaasa. Nad küpsetasid hane mahajäetud kuuris ära. Küpsetamisa ajal mõtleb Paul Katczinsky ja enda lähedasest suhtest . Ülejäänud osa viisid nad arestimajja Kropile ja Tjadenile.
VI
Kaevikutesse oli palju rotte kogunenud. Mehed lõikasid leiva küljest näritud osad ära ning panid keset varjendi põrandat ja jäid ootama. Kui rotid sööma kogunesid löödi nad labidatega maha. Pommid maanduvad varjendi lähedusse. Paar teist varjendit on pihta saanud ning sealset toitu taheti tervesse varjendisse vedada. Paraku on sõjategevus nii intensiivne, et see esimeste katsetega ei õnnestu. Üks noortest sõduritest hullus ning tema rahustamiseks tuli ta läbi peksta. Selle peale ehmuvad veel kaks nekrutit ja jooksevad välja. Paul läheb neid kinni püüdma. Samal ajal toimub plahvatus ning kaevikusein on kaetud mulla, liharibade ja riideräbalatega. Paul jookseb varjendisse tagasi. Hullunud sõdur seotakse kinni. Mõne aja pärast läheneb lahingtegevus. Prantslased suunduvad varjendi poole. Sõdurid suudavad nad taganema sundida. Vastaste varjenditest haarati kaasa konserve. Öösel valvepostil olles mõtles Bäumer:”Ja isegi siis, kui meile tagastataks me nooruse maailm, ei oskaks me temaga peaaegu et mitte kui midagi peale hakata.” Üks kadunud ja haavata saanud sõdur karjus , kuid teda ei leitud. Paari päeva pärast hääl vaibub. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata (esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teistest tehti pluuse). Taas toodi juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Lahingus langes neid hulgaliselt. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoß hädine. Tühise kriimustusega puges ta pommilehtrisse peitu . Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes. Arvati, et ega ta kaua enam ei ela. Teine kompanii vahetatakse välja ning viidi mujale. Sajaviiekümnest mehesst oli alles jäänud kolkümmend kaks.
VII
Mehed viiakse tagalasse, et üksust formeerida. Himmelstoß teeb ettepaneku hästi läbi saada. Mõni aeg tagsi oli eksisteerinud rindeteater. Avastati etenduse kuulutused. Ühel plakatil oli noor naine. Sõdurite jaoks oli see imeline vaatepilt. Mehed käisid õhtuti kanalis ujumas. Märgati kolme naist. Kuna kummalgi polnud lubatud üle kanali minna hiilisid sõdurid öösel salaja üle jõe, viies kaasa sõdurileiba.Enne minekut jootsid nad Tjadeni täis, sest ta oli neljas, aga naisi ainult kolm. Tõmmu naine õrnutseb Pauliga ning räägib midagi prantsuse keeles, millest Bäumer aru ei saa. Hommikuks hiilitakse märkamatult tagalasse tagasi. Paul sai teate, et võib 17 päevaks puhkusele minna (lisaks 3 päeva sõiduks). Peale puhkust peab ta Heidelagerisse õppekursustele suunduma. Paul läheb sellest ka tõmmule naisele rääkima. Nähes naise ükskõikset reaktsiooni mõistis ta, et õrnutsemise oli ta välja teeninud tunnete asemel leivaga. Järgmisel hommikul saadetakse Paul rongile. Ta läheb koju. Õde tegi ta lemmiksööki kartulikotlette. Ema oli taas vähihaige. Bäumer räägib kõigest palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi elas. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Tänaval kohtab Paul direktorit, kes ta oma lemmikbaari viib. Seal koheldakse Pauli kui kangelast. Oma toas ringi vaadates ei suutnud ta ikka end koduselt tunda, ta tundis, et ei kuulu enam sellesse maailma. Bäumer külastab Kemmerichti ema, kelle ta räägib, et poeg suri lasust südamesse. Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg tegelikult enne surma kannatas. Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest (eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada.
VIII
Paul suundus õppekursustele. Barakkide kõrval asus vene sõjavangide laager . Sealsed elanikud olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma. Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida.
IX
Rügemendi juurde naastes otsis Paul kohe Katczinsky ja Alberti üles. Räägitakse sõja tekimise põhjustest, kellele see kasulik on ja kas keiser sai sõja algamist mõjutada. Luuresalk saadetakse uurima , kui sügav on vastase kaitseliin. Puhkuselt tulnud Paul pakub end vabatahtlikuna luuresalka. Ta jala kõrvale maandub granaat. Ta peitub kraatrisse. Pauli valdas nii suur hirm, et ta ei suutnud kraatrist oma salga juurde naasta. Kuuldes Katczinsky häält (vähemalt nii talle tundus) hakkas ta pimedas tagasiteed otsima. Paraku ei suutnud ta hiljem enam liikumissuunda kindlaks määrata ning peitus poolenisti vett täis kraatrisse. Ta teeskles surnut. Ägenenud pommitamise tõttu ei saanud ta enam sealt lahkuda. Samasse kraatrisse kukkus või hüppas üks vastastest. Paul pussitas teda. Päeva ajal mees veel liigutab end ning Bäumer ravitseb teda. Mees aga sureb. Ta mõtleb tapetud mehe naisele. Paul otsib mehe rahakotist aadressi, mehe nime (trükkal Gerard Duval) ja kirjad. Ta tahab naisele kirjutada, mis ta mehega on juhtunud kuid mõtleb ringi. Hetkeks lubab ta ka tulevikus trükkaliks hakata ja mehe perekonnale anonüümselt raha saata. Kui saabus taas hämarik liikus Paul oma meeste poole. Kat ja Albert arvasid, et ta on surnud ning otsisid ta laipa. Nad rahustasid Bäumeri tapalugu kuuldes maha.
X
Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu on evakueeritud. Vvarjendiks oli betoneeritud kelder. Taludes ringi jalutades avastati laudast kaks noort siga. Majas tehakse seapraadi ja kartulikotlette. Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning tuli tagasi sõita. Päev hiljem sõidetakse üht asulat evakueerima. Mõni hetk peale asulasse jõudmist algab pommitamine. Albert ja Paul said pihta. Esimest tabas kild põlve kohale, teist jalga. Koos joostakse maanteekraavini. Sealt võetakse neid haavatute vankrisse. Laatsaretis seotakse haavad kinni ning saadetakse järgmisel päeval edasi. Sigarettidega sanitaarveeblit ära ostes tagatakse võimalus koos olla. Rongis tõuseb Albertil palavik . Paul teeskleb samuti palavikku, et neid ühes peatuses maha pandaks. Katoliiklikus hospitalis ärkasid mehed palvuse peale, mis koridorist kostis. Paul viskas selle takistamiseks koridori seina vastu pudeli kilduteks. Josef Hamacher võtaba aga süü enda peale, sest tal olid niinimetatud hullupaberid. Öösel hakkas Franz Wächteril side verd läbi laskma . Esialgu ei tulnud õde. Kui ta mehe kätt märkas oli ta pahane, et nad varem abi ei kutsunud, kuigi nad olid seda teinud. Franzi olukord muutus halvemaks ning ta viidi surituppa. Peetergi viiakse minema, kuid ta lubab tagasi tulla. Seda ei usu aga keegi, sest seda on varemgi lubatud. Ometigi tuleb Peeter tagasi. Alberti jalg amputeeritakse. Ta oli välilaatsaretis lubanud endalt elu võtta, kui ta jalg ära lõigatakse. Albert muutus kinnisemaks ning sõnaahtramaks. Kõige vanem patsient oli 40-aastane Lewandowski. Ta sai naiselt kirja lubadusega teda vaatama tulla. Naine elas Poolas ning nad polnud teineteist seetõttu peaaegu kaks aastat näinud. Samuti polnud ta näinud oma last. Kui ta naine saabus tegid teised palatikaaslased kõik, et õed paltisse ei tuleks kui paarike õrnushetki jagab . Peagi saab Paul kosumispuhkusele. Ema on veel haigemaks jäänud ega taha, et poeg lahkuks. Paraku kutsutakse ta rindele tagasi.
XI
Toitu sai palju harvem ning sõdurid olid jäänud nõrgemaks. Detering põgened, kuid jäi Saksamaale suundudes kroonupolitsei kätte. Toimub järjekordne lahingtegevus. Selle käigus sai haavata sidekoer. Berger soovib haavatud koera piinadest päästa ning ta maha lasta. Teda keelati, kuid ta läks ikka ning sai seetõttu mürsukilluga vaagnaluu pihta. Mees, kes haavatud Bergeri tagasivedas sai ise pihta sääremarja. Müller sai valgusraketiga kõhtu ning suri. Langeb ka kompaniiülem Bertinck ja Leer. 1918. aasta suvi oli meeste jaoks kõige raskem ja ohvriterohkem. Mürsukild tabas Katczinsky säärt. Paul kandis ta sanitaride juurde. Paraku selgus, et teel sanitaride juurde oli väike mürsukild tabanud ka Kat`i pead.
XII
Pauli klassi vabatahtlikest on elus veel vaid ta ise. Räägitakse sõja lõpust ja rahust, kuid seda ei paista saabuvat. Paulil on 14 päeva puhkust. Ta mõtleb toimunu üle ja leiab, et on elust võõrandunud. Bäumer langes 1918.aasta oktoobris , kui sõjasõnum piirdus lausega: Läänerindel muutuseta.