seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika piiblist. temaatika piiblist. Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, koosolekutehoone tüüp. Varakristlik kirik oli pikergune hoone,
Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore
sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika.
eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud. Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Reljeefkunsti ja maalikunsti peeti väga sarnaseks kuna Mõlemad on värvilised. Maali- ja reljeefkunsti nimetatakse ka pinnakunstiks. Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalikunstiga, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus
Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaanlaste rahvakunstil oli sarnasust rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka nende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Milliseid kunstialasid nad eelistasid? Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive?
Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsiooniga. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva
See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning nende isa, Rooma patriis Horatius, annab neile mõõgad ning võtab vande, et nad
kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Näited: · Jacques Louis David (1748-1852) ,,Horatiuste vanne", ,,Napoleoni kroonimine", ,,Marat' surm", ,,Proua Recamier"
Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure. Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti. Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik. Maalikunstis kujutati loodusest ja kohalikust elust võetud detaile.
purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid. Siiski arendasi roomlased edasi portreeskulptuuri, reljeefkunsti ja monumendiplastikat. Riigimehed ja väejuhid olid väga hinnatud- neid aitasid mälestada portreebüstid. Inimesi kujutati sellisena, nagu nad olid. Ei idealiseeritud nagu Kreekas. Seega ei varjatud ka kuulsate isikute füüsilist ebatäiuslikkust. Pöörati palju tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu kujutamisele. 13. Seleta mõisted: Baas- samba alumine osa Tüves samba tüvi Kore maani riietes naisfiguur Kouros alasti meesfiguur
Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul
Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj
Romaani kirkud olid massiivsed, paksude kiviseintega ja lööve katsid ristvõlvid. Olid vajalikud ka tugevad sambad. Kiriku idaosas tekitati erladi kooriruum. Tol ajal oli kombeks saanud austada pühakuid need olid inimesed kes olid usu nimel kannatanud või suuri tegusi teinud. Iga kiriku jaoks oli suur uhkus, kui nad said säilitada pühakute säilmeid reliikviaid. Reliikvia kastikesed olid tolle aegse kunstkäsitöö tipud. Enamus tolle aegseid inimesi olid kirjaoskamatud. Reljeefkunsti plaadid, mis olid kirikute seintel, seal kujutati piiblisündmusi, pühakute lugusi. Neid on ka nim. vaeste piibel. Kaunistati kirikute esikülge ehk fassaade ja sissekäike ehk portaale. Kirikute akentele kujutati vitraazid. Kirikud mõjusid võimsalt ja majesteetlikult keskaegsete asulate, madalate majakeste kohal. Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik. Itaalias Veneetsias on ka säilinud üks Püha Markuse kirik. Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua
4. Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kaob tardunud poos, kuju on igalt poolt ilmekas. 5. Millega seostad terminit ,,kontrapost"? Kontrapost on vabafiguur, mis toetub ühele jalale ning nõjatub teisele. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. ,,Odakandja", ,,Ketteheitja" 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Kasutati veel reljeefkunsti, mida kasutati peamiselt kõrgreljeef templite friisidel ja tümpanomil ja naose ülaosas. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse.
Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825)
said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille
Selles zanris valitseb realism: kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid ja triumfe püüti edasi anda võimalikult täpselt ja selgelt, mõeldud paljuski tulevastele põlvedele vaatlemiseks. Kreeka reljeefiga võrreldes on roomlased vabama käega, maalilisemad, kõrgreljeefil esitatud kujud lähevad pinnaliseks aste-astmelt. Ara Pacis Augustae (Augustuse Rahu altar); 13.-9. a. eKr. Keiser Augustuse poolt rahujumalannale pühendatud altar, on esimesi tähelepanuväärseid rooma reljeefkunsti näiteid. Säilinud osade järgi saab seda teost kirjeldada, teadaolevalt ümbritses altarit müür, mille pikkuseks oli 11,6 m ja laiuseks 10,6 m. Välismüüri ülemises osas olnud friis oli kaunistatud figuuridega, alumine pool müürist aga ornamentidega. Friisil kujutati mitmesuguseid jumalusi, ka keirsrit oma perega, preestrid jt. olulised tegelased, sammumas ühiselt pidulikus rongkäigus. Eeskujuks sellele tööle arvatakse olevat Ateena Parthenoni friisi
· Norte-dame (Pariis, Prantsusmaa, alustati 1163) · Henry VII kabel (London, Inglismaa, 1503-1519) · Salisbury katedraal (Inglismaa, alustati 1220) Mind isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem siiski Prantsusmaa arhidektuur. Kõik see nii öelda 'kõrgemale pürgimine', teeb iga ehitise võimsamaks, kindlasti tundub seevõrra detailsem ja jätab ka dramaatilisema mulje. SKULPTUUR Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka
joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Pildi ülesehitus oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Selline kompositsiooniskeem toob meelde antiikse reljeefkunsti. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques-Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme seal Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni eel nähti selles
Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval idealiseeriv laad, mis sai erilise populaarsuse osaliseks just keisrite valitsusajal (pilt 8). Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud roomlastele iseloomuliku teravusega, olles suurpärased
kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi (kuulsad skulptorid, ka Ghiberti oma pojaga),,Paradiisi uksed"; gooti mõjud finguurid paindumatud, kanged; Donatello hülgab gootika, vara-reness. kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha Jüri San Michele kirikus Firenzes, populaarseim: pronksist Taaveti kuju Medicite lossis, reljeefkunsti meistriteos: Lauljate tribüün Firenze toomikirikus, ratsaskulptuur: Gattamelata ratsaskulptuur (esimene pärast antiiki; sai alguse); Verrocchio kullassepp ja maalija; kuulsaim töö: taaveti pronksfiguur (NB! Esimene mis oli vaadeldav igast küljest); tööd: Pietro ja Giovanni Medicite hauamonument San Lorenso kirikus; perekond della Robiad, Luca della Robia elustas majoorika tehnika (põletatud värvitus savi); Kõrg-renessanss: ainus meister Michelangelo; tugev nii skulptuuris, arhit
Kujutatud on loomi, samuti arhitektuurilisi motiive ja ornamente. Linna ümber kolmekordne müür, polüfunktsionaalne põllumaa müürist seespool. Peajumalaks Marduk, tema auks suur tsikuraat ehk astmiktempel, tuntud ka kui Paabeli torn. Kõige paremini on säilinud Uri tsikuraat (sumerid). Hoone on ehitatud savitellistest (kivi polnud) ja kõik kihid on seotud betuumeniga. Seintes olid nn. nutuavad, et võimalid nutuaur välja juhtida. Olid ka rennid vihma jaoks. KUJUTAV KUNST: vanemad reljeefkunsti teosed on veel primitiivsed ja kehavormid nendel kohmakad. Ümarplastikas leidub isegi 4. aastatuhandest eKr meisterlikult modelleeritud töid: Urukist leitud naisepea, mis jäädvustab arvatavasti mõne jumalanna uhke ja sensuaalse näo. Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3
Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval idealiseeriv laad, mis sai erilise populaarsuse osaliseks just keisrite valitsusajal. Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Kogu ehitis on 11,6 m pikk, 10,6 m lai ja 6 m kõrge. Välismüüri ülemises osas oli friis, alumist osa kaunistas rikkalik ornament. Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud
Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma
Eriti kenad on lille, linnu ja loomade reljeefid, mis näitavad indialaste lähedust loodusele. Uskudes hinge rändamisse ja taassündi putuka, taime või loomana, ei näinud indialased nii suurt erinevus inimese ja mitteinimese vahel kui näiteks läänemaailma elanikud. Juba ainuüksi vorm ise on täis elu, sarnanedes loodusele, kuid oli esteetilistel põhjustel üldistatud ja lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega. Seda oletust toetab ka stuupa värava ja piirdeaia konstruktsioon, mis on eriti iseloomulik puitarhitektuurile. Varase India budistliku skulptuuri stiil ja ikonograafia näitavad taas samasugust segu India enda ja väljaspoolt tulevatest elementidest. Stiimul taolise kunsti tegemiseks tuli kahtlemata Achaemeni aegsest Pärsiast, kuid leidlikud India kiviraidurid panid selle
Rahu altaril on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Neist kõige paremini on säilinud keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinsele ja sel on näha juba rooma reljeefkunsti allakäigu märke. Erandina on säilinud väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel, milles on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, mis on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. Paneton oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Circus Maximus Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude paik. Hipodroom.
Vabafiguuris ja reljeefides matkiti kreeklasi. Suurem iseseisvuses portrees. Rooma portree lähtus individuaalselt karakterist. Näitas inimest just sellisena, nagu ta olivõimalikult tõepäraseltroomlaste surnute kultus. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreesid. Impeeriumi ajajärgi portree on kaunim, pidulikum ja pisut idealiseeritud. Ratsamonumendid kõige pidulikum väejuhi kujutamine. Impeeriumi ajajärgul muutuvad kujud külmadeks, pidulik. Reljeefkunsti näiderahu altar. Püstitati 1. saj. e.ma, kujutatakse piduliku rongkäiku jumalate juurde. Reljeefkunstis jäädvustati sõjakäike (Trajanuse sammas). Maalikunst Põhiliselt kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega. Imiteeriti marmorit. Maalitakse arhitektuuri osasid. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate kaugusesse või aeda. Maaliti maastikke, stseene mütoloogiast ja portreid, arhitektuurivormid olid üsna fantastilised (voou). Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud
tuule korral 140m kõrgusel ka toestatud tööline võib alla kukkuda Saksamaal kujunes reegliks läänefassaadil 1 torn Need levinud ka Baltikumis ja Skandinaavias Erandiks Lõuna- Inglismaal ja Normandias, kus on suur nelitistorn Raekodadele ilmuvad suured kõrged tornid. Massiivsed Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks. Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette) Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid
Kõrvale on jäänud erootika ja kõik mis seostub paganlike jumalatega. Kasutasid ka tingmärke, mille tähendust teadsin ainult nemad. Varakristlikud maalid on kohmakad, aga arengulooliselt on nende tähtus suus nendest sai alguse uue ajastu kunst, milles väljendub uus ellusuhtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristlikul ajal peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neilde omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika.
Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst – suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead – suur ilmekus ja elulisus. Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti tähtsaim kultuurikeskus
looduslähedus ja väljenduse veenvus. 5.Millega seostad terminit "kontrapost"? Kontrapost tähendab, et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. 6.Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist? Myron "Kettaheitja" ja Polykleitos "Odakandja" 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Kreeklased harrastasid ka reljeefkunsti. Nad eelistasid kõrgreljeefi, mida kasutati peamiselt templite friisidel (kaunistusribadel), tümpanonil ( viiluväljal) ja naose ülaosas. 8.Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Seal kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Metsikud stseenid on jaotaud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Iga figuur on omanäoline ja kordumatu, kuid üldistatud ja idealiseeritud. Omaaegne värvimine
Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825). Tema teos
seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas.
hauapanustena. Need portreed on tehtud enkaustikatehnikas ja oma stiililt on nad lihtsad aga realistlikud ja veenvad. Suurt edu saavutas hilisel vabariigi perioodil ka reljeef. Siingi segunesid kreeka hellenismi ja rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad
annaabi.ee 
