KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
· informatsiooni suurem maht · plaanimaterjali saamise kiirus · välitööde mahu vähendamine · sõltumatus ilmastikust plaani koostamisel · tööde automatiseerimise võimalus 3. Aeropildistamine ja pilditootmise protsess Aeropildistamine maapinna pildistamist lennukilt, helikopterilt või õhupallilt. Olenevalt kaldenurga suurusest võib aeropildistamine olla plaaniline (kaldenurk alla 3o) ja perspektiivne (üle 3o). Olenevalt pildistatava maa-ala asukohast, reljeefist ja mõõtakvast kasutatakse erinevat tüüpi lennukeid. Lennud võib jagada: · madallend 1000-2500m (linnas) · keskmise kõrgusega lend 2500-4000m · kõrglend 7000-8000m (mägedes) Samuti võib aeropildistamise jagada kolmeks: · üksikud võtted väike maa-ala või objekt mahub ühe-kahe pildi peale 1 · magistraal- või marsruutpildistamine kasut
Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanjamaal keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 1-2 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus
Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm
Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on riik , mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja PõhjaIirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannial ple maismaa naabreid. Suurbritannial on ainult merepiir. Mägiseid alasid on PõhjaSotis, Wales'is ja PõhjaInglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Metsad (tamm, pöök , mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8%
vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ning kehvast põllumaast juurutatud käsitöötraditsioonid. Hõre asustus koos väärtusliku looduskeskkonnaga võib pikemas perspektiivis osutuda siinse elukeskkonna tugevuseks. Ometigi toob hajaasustus kaasa terve rea probleeme, mis mõjutavad valda rahaliselt. Haanjamaa künklik reljeef ja hajaasustus suurendab kulutusi sotsiaalteenuste osutamisele, teehooldusele ja transpordile.
Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See joon määrab pinnakatte setete koosseisu. Tingitud reljeefist ja muldade lähtekivimite mitmekesisuset on maakonna territooriumil esindatud kogu Eesti muldade nimestik, alates paepealsetest ja lõpetades lammi-ning rannikumuldadega. Võrreldes tesite maakondadega saab Pärnumaa muldkatte eripära iseloomustada järgnevalt. Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad:
-kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. -häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. -mitmed lined (aleksandria,port said jt) -puhketurism saaks hävitava lööögi -põhjavesi muutuks soolaseks RANNIK *rand,rannik,rannajoon,luited,rannavall,leetseljakud e parri,ajurand,ajuvesi,rannanõlv,pagurand,ajurand *kõrge vesi-ajuvesi *madal vesi- paguvesi *rannikute ilme sõltub: -ranniku reljeefist(järsk, või laugrannik) -geolooilisest ehituses(kivimid,setted) -kliimast(mõjutab murenemisprotsess,setete ärakanne jm.) -ranniku avatusest(kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) -veetaseme muutustest(pikemal perioodil rannala-ala kerkimine-vajumine,lühemal perioodil tõus-mõõn) *Rannikul toimuvad protsesse mõjutab: -lainetuse iseloom(tormide sagedus, tugevus jmt) -hoovused -merejää -taimed -inimtegevus
Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed
(kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik).
· Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad
Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700
7. Teadmised keelest olid autoril esimesel kohtumisel Soomega vägagi napid (vaid mõned sõnad). Arusaamad kultuurist ja ajaloost arenesid ja selginesid reiside käigus. Suhtlemisoskus, osavõtlikkus ning õbralikkus aitasid autoril Soomes kohaneda ning kohalikudega hästi läbi saada. 8. Raamatud lugedes sain teadmisi talvel krõbeda kesk-Soomes kliima kohta, mis on keskmiselt -20 kraadi. Jõgede ning järvede rohkusest Soomes olin teadlik, maastikust ja selle reljeefist andis raamat uusi teadmisi. 9. Soovitaksin lugeda seda raamatut, et teada saada, millised on meie põhjanaabrite tavad ja kombed ning kuidas nad selles raskes kliimas hakkma saavad. Kuna raamatus kirjutatakse palju loodusest, soovitaksin seda raamatut lugeda loodushuvilistel. Mathias Külvi 8.b Tallinn, 2017
täpselt lähtuda antiikarhitektuuri reeglitest. Nendeks olid tagasihoidlikus, lihtsus, sümmeetria, kaunistusdetailide vähesus ja tasakaalukas paigutus, kuid samas ka monumentaalne üldmulje. Näiteks ruumide kaunistamisel hakati naturalistlike taimemotiivide asemel kasutama antiikornamentikat. Püstitati ka võiduväravaid ja triumfisambaid. Viiendaks, kuna antiiksed maalid olid juba kõik peaaegu hävinenud, siis tuli maalikunstnikel eeskuju võtta skulptuurist, eriti reljeefist. Maalikunst oli plastiline, rõhutas ilusat joont ja siluetti ja puhast vormi. Koloriit väljendusvahendina jäi tagaplaanile, samuti loobuti ka valgusefektidest. Pildi ülesehituses jälgiti sümmeetriat, kogu komposisatsioonist õhkas rahu, tasakaalu ja suursugust. Maalikunsti üheks tähtsamaks hindamiskriteeriumiks sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Kunstile anti ülesandeks kutsuda rahvast üles võitlusele isamaa eest, samuti olema aus ja töökas
Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal.
Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri, tsikuraat-massiivne,astangutena ülespoole ahenev torn. Paabeli torn-maailmaime koos rippuvate aedadega,värviline Rippaiad-kaetud vettpidava materjaliga,mille peal muld ja puud Hammurapi seadused-seadustekogu,seisuslikud seadused Antropomorfne-inimesetaoline Gilgamesi eepos-lugulaul,gilgamesist ja tema suguvõsast Astroloogia-tähtede järgi ennustamine Vabaplastika-reljeefist kohmakam,jäik poos Reljeef-pinnamood,mesopotaamia oli madal Willendorfi Veenus-naisekujuke Menes-3000ekr,memphise rajaja Thutmosis III-Vana-egiptuse vaarao Ehnaton-portreekunsti õitseaeg egiptuses,maised rõõmud Nofretete-kõige kaunim naiseportree,võluv naine Tutanhamon-suri noorelt,tutanhamoni hauakamber,varandus Ramses II-kaljutempelabu simbelis,4vaaraokuju Ra-päikesel,maailmalooja esmane valitseja Amon-peal,inimene jäärapeaga Amon-ra-karnaki tempel,peajumal
Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse
Materjal pronks ja marmor. Skulptuur kujutab käsipõsakil istuvat meest kainelt mediteerimas ja võitlemas enda sees toimuvaga. Seda imagot kasutatakse tihti filosoofia esindamiseks. 5. ,,Suudlus"(paremal) loodud 1889. Materjal marmor. Originaalselt oli osa ,,Põrguvärava" reljeefist, nagu ka ,,Mõtleja". 6. ,,Põrguväravad" Rodin töötas selle kallal vahelduva eduga 37 aastat, kuni oma surmani 1917. aastal. Skulptuur kujutab stseeni ,,Inferno" Dante Alighieri teosest ,,Jumalik komöödia". Skulptuuri kõrgus on 6m, laius on 4m ja sügavus 1m. See koosneb 180 figuurist, mille individuaalsed mõõtmed ulatuvad 15 sentimeetrist üle ühe meetrini. Mitmed figuurid on Rodin ka eraldi teinud. 7
Hele horisont huumushorisondi all toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest. *Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid. Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? *Erosioon vee-erosioon, tuule- erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest, taimkatteta pinnasest, sademetest, lumesulamisvetest. *Kõrbestumine Põhjused : sademete vähenemine ja põuaperioodide pikenemine; looduslikud savannimetsade tulekahjud; laialdane põldude rajamine ja loodusliku taimkatte hävitamine, algelised töövõtted maade väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine üleniisutamise tõttu
Tänu kliima soojenemisele on parasvöötmes muutunud kliima ekstreemsemaks st. pidev vaheldumine õhumasside vahel. Atmosfääride kõrgemates kihtides on ka kindlad liikumissuunad. Parasvöötmes läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest,
kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. 3.Otepää looduspark Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla
Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel. Üks tähelepanuväärsemaid ehitisi on joonia stiilis jumalanna Artemise tempel Ephesoses, mis rajati 550 e.m.a. Herostratos põletas selle 365. aastal e.m.a maha, et ajalukku pääseda ja kuulsust saada. Silmapaistev dooria stiilis tempel on Zeusi ja Hera tempel Olümpias. Imetlusväärne on veel Rhodose koloss, mis oli vanakreeka
looduspark. Kus asub Haanja looduspark? Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju
asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside pinnavormides on suuri erinevusi. Omanäoline on Pikassaare ümbrus, kus sõrmja asetusega oosid algavad nagu ühest punktist. Jääajajärgne reljeef on osaliselt tasandunud intensiivse soostumise tõttu. Oosmõhnastike reljeefist hoopis erinev on Saar- ja Ähijärve vahel paiknev väga liigestatud mikroreljeefiga mõhnastik. Perajärve mõhnastik On eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega, millest suuremad ja sügavamad on soostunud. Silla oosmõhnastik On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele.
väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei tohi ka unustada, et suurim osa sademeid tuuakse läänetuulte poolt. Sademetehulk Sloveenias muutub ka hooaegselt. Joon. 2 Sademetehulga muutus kuude kaupa Aasta keskmine õhutemperatuur on Sloveenias palju kõrgem kui Eestis. Seda põhjustab see, et Sloveenia asub tunduvalt lõuna pool kui Eesti. Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid.
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi
veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. II osa: Küsimused, millele leiate vastused internetist : Koolielu.ee õppevara geograafia IV kooliaste - Rannikud Saate selle enda arvutisse ka tõmmata. 1. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob endaga kaasa maailmamere veetaseme tõus rannikuvööndi elanikele ja sealsele majandusele?(4)Üleujutatud madalamad saared ja rannikualad 2. Millest sõltub rannikute ilme? ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). 3. Millised tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?(5) lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused,merejää,taimed,inimtegevus
2 mõõna - 6h tõuseb, 6h langeb jne) Lisaks toimub veeringe RANNIKUD JA RANNAPROTSESSID Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal Leetseljakud - kõrgendikud vee all Rannanõlv - seal kus vesi läheb järjest sügavamaks Rannik - kogu mereäärne ala, mida mõjutab vesi, mida mõjutab lainetus Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus
mägijõed,olles enamasti Amazonase lisajõed. Suurim jõgi on Orinoco jõgi. Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga,979 m kõrguselt langev Angeli juga. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Angeli juga Maracaibo järv Taimestik On väga taimerikas Madalates vihmametsades on leidud ligi 25 000 eriliiki orhideesid, viimane on ka rahvuslill Sõltuvalt vahelduvast reljeefist ning temperatuurist on väga palju haruldasi liike Gerbera Orhidee Moon Metsad Venetsueela rahvuspuu Araguaney e.``Kuldne kevad`` Loomad Populaarsemad loomad on jaaguar,laisklased,ahvid,otselotid,sipelg aõgijad,armadillid,karud,hirved jne. Jaaguar Prillkaru Puuma Vesi siga Ahv Linnud Rahvuslinnuks on papagoi Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod,
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagisoonte kujumise ja paiknemise
Intensiivne põllumajandus ja 1950.a. maaparandus Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.; oobulusfosforiit 1924.a. Bioloogiline mitmekesisus Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus; 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus; 3. sisevete rohkus; 4. pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus (tingitud noorest ja veel kujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist); 5. mullatingimuste mitmekesisus – ühtaegu nii siluri (ja vähesel määral ka ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu; 6. paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale; Järgneb… 7. loodusmaastike suur osakaal; 8. pool-looduslike koosluste (pärandkoosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine (tingituna
paigutatud plaatidest, millest ühtedel on verikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.(1) Joonia stiili puhul on iseloomustavaks detailiks samba kapitell, mis on allapoole rulli keerduv voluut ning selle otste vahel paikneb ehisliist, mida kutsutakse munavööks. Tala friis on reljeefist.(1) Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinuves seisneb sambakapiteelis. Seda kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimedest moodustatud kapiteel. Lisaks on korintose kapiteel kahest eelnimetatust Joonis 1 Joonia stiil kõrgem.(1)
SISSEJUHATUS Muld on üks osa meid ümbritsevast loodusest, kuuludes selle ühe olulisema osa biosfääri koosseisu, kus toimuvad organismide elutegevusega seotud protsessid. Muld katab õhukese pindmise kihina suurema osa maismaast. Ta on eluta ja elusa looduse vahelüli, kindlustades elu püsimise Maal. Muld pole kõikjal ühesugune. Mulla mitmekesisus on tingitud pinnasetegurite mitmekesisusest: aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist ning nendest sõltuvalt veeoludest. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele
Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid. 15. Momendiniiskuse astmed Kuiv- värske(vesi on raskesti kättesaadav)- niiske(veeimendumine on normaalne)- märg(kõik poorid on täidetud veega, ei ole väga hea taimele)- vesine(üleujutatud) 16. Mulla erosioon Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine. 2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne).
Niisutatav maa - 0,24% 24361000 ha∗0,2343 =0,089 ha Põllumajanduslikku maad inimese kohta 64106779 Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Colombias on põllumajanduslikku maad rohkem, aga kasutusel väga väike protsent sellest, mis on tingitud riigi mägisest reljeefist ja samuti mitteviljakte muldade alad. See loob põllumajanduse arendamiseks hea eelduse, sest on maad kuhu põlde rajade. Suurbritannias on enamus põllumaast kasutusel majanduslikul eesmärgil ning vaba heinamaad on väga vähe. Colombias tuleb ära kasutada ka vähem viljakad mullad, mägised alad – kasvatades selliseid kultuure, mis seal kasvada saavad. Kuidas erineb põllumajandusmaa inimese kohta. Mida sellest järeldad?
Ka lainete liikumise kiirus väheneb aga kiiruse vähenedes muutub ka lainepikkus lühemaks. Lainepikkuse vähenemine aga omakorda tõstab lainekõrgust. Seda siis niikaua kuni teatud sügavuses lained murduvad laine hari liigub kiiremini kui veeosakesed sügavamal. Sellega kaasneb ka suur purustav jõud, milline kulmineerub rannajoone lähedal, muidugi sõltuvalt ranna profiilist. Isegi suured ookeanilained muudavad oma suurust kui ka liikumise suunda sõltuvalt rannalähedase merepõhja reljeefist. Lained võivad painduda kaugele merre ulatuvate poolsaarte ümber. 2. Hoovused-Nende mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu. Põhjustavad siis piki- v põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (n põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel v haldamisel. 3. Jõgede tegevus -mõju avaldub eelkõige merepõhja setetega varustamises.
Sambad on madlad ja jässakad. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult 2 kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline Zeusi ja Hera tempel Olümpias Ateena Partheon Joonia stiil - Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Nike tempel akropolises Hera tempel Samose saarel Korintose stiil - Oli kõige rohkem levinud hellenismiajal. Korintose stiil sarnaneb Joonia stiiliga. Erinevus seisneb põhiliselt sambakapiteelides. Korintose stiili puhul kaunistab sambaid lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel
2. Sõnnik 3. Vesiviljelus 2. Linnad ja tööstused 3. Fossiilsete kütuste põletamine 4. Biomassi põletamine [9] Põllumajandus Väetised: Põllukultuuride saagikuse parandamiseks kasutatakse palju nitraatioone sisaldavaid väetiseid. Lämmastik, mida taimed ei kasuta, kandub mullast nõrgveega välja ning satub pinnaveekogudesse või põhjavette. Põhjavee reostumine sõltub reljeefist ja sademetest. Põhjavesi reostub väga kergesti karstialadel, Eestis on selliseks kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas ~100 miljonit tonni lämmastikku. Seda on ligikaudu 100 korda rohkem kui 40 aastat tagasi, mil sattus loodusesse ~1 miljonit tonni lämmastikku. Vesiviljelus: Kalakasvatuse osatähtsus on viimase 20 aasta jooksul kasvanud
sarnane kindlusloss. d. Kaitseehitised: i. Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3-kordsed 20m kõrgused müürid väravaga, millest tähtsaim jumalanna Istari peavärav glasuurtellistega. 4. Skulptuur ja maal a. Reljeefid sarnanesid tasemelt egiptlastele: i. Inimeste kujutamine oli lihtsustatud. ii. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega. b. Vabaplastika (kujud): i. Oli reljeefist veelgi kohmakam jäik poos, käed rinnal. ii. Proportsioonid valed. iii. Silmade inkrusteerimine vastavasse süvendisse teise materjali panemine. iv. Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi. c. Maal: i. Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal. ii. Mosaiik värvilised glasuurtellised (Istari värav)
Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad. Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood) osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub. Eesti jõgede biogeenidereostus Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti suurenema
Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää,
tihedushoovus - Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani – Kompensatsioonihoovus Hoovuste tähtsus: - Soojusvahetus erinevate laiuste vahel - Setete transport (org. aine edasikandjad) - Mõju kliimale Rannikud ja rannaprotsessid Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused, merejää,
o. üle 10° ulatuvate öö-päeva keskmiste temperatuuride summa kõrgustikul kõigub 1780--1850° piires, olles ligi 100° võrra väiksem vastavast summast ümbritsevatel tasandikel. Aktiivse taimekasvu periood (125--130 päeva) on 5 päeva võrra lühem kui tasandikel. Kõrgustiku kohal on pilvitus mõnevõrra suurem kui tasandikel ning päikesepaiste kestus väiksem. Sagedamini esineb hoovihma, mis on lisateguriks muldade erosiooni inknsiivistamisel. Kõrgustiku künklikust reljeefist on tingitud mikroklimaatilised iseärasused. TRÜ geograafia osakonna üliõpilaste poolt teostatud vaatlused on näidanud, et keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlval mulla temperatuur keskmiselt 2--3° võrra kõrgem kui põhjanõlval. öökülmade perioodil ulatub temperatuuride erinevus suletud nõgude ja küngaste lagede vahel 8 kraadini. Suletud nõgudes tuleb öökülmi ette veel juunis ja isegi juulis. Künklikul maastikul on lumikatte jaotus ebaühtlane.
sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood
....................lk 10 2 ÜLDANDMED Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling LOODUSOLUD Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Teda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab seda Prantsusmaast Inglise kanal La Manche, mille alt kulgeb tunnel. Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Üldiselt aga on Suurbritannia maastik vahelduv ja loodusesõber võib sealt enda jaoks kõike leida Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda
Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Seda nim pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvendamine. Selline protsess on
äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11
Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused Kuidas leitakse maavärina epitsenter registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 10
annaabi.ee 
