Rannikud ja inimesed rannikul (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Inimesed rannikualadel
-maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel
-inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega.
-rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni.
-rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tuulii Õppematerjali autor

rannik rannavall ajurand ajuvesi delta magevee rannanõlv rannajoon

Sarnased õppematerjalid

docx

Veeringe maal

Põhjavee kujunemine- infiltratsioon Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee väljavool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool Rannikud RAND – osa rannikust RANNAK – veealune rannanõlv Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub:

Hüdrosfäär

pdf

Hüdrosfäär

perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa

Hüdrosfäär

docx

Hüdrosfäär

kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi- igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis, tulvavesi- veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. II osa: Küsimused, millele leiate vastused internetist : Koolielu.ee õppevara geograafia IV kooliaste - Rannikud Saate selle enda arvutisse ka tõmmata. 1. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob endaga kaasa maailmamere veetaseme tõus rannikuvööndi elanikele ja sealsele majandusele?(4)Üleujutatud madalamad saared ja rannikualad 2. Millest sõltub rannikute ilme? ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm),

Hüdrosfäär

ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4

Geograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?

Euroopa

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 puuduvad uued ja head tehnoloogiad  Näiteks raviasutuste ja haiglate ohtlikud jäätmed suunatakse suures osas kanalisatsiooni ja ladestamisele suunduva prügi hulka, osa kemikaalijäätmeid kanalisatsiooni. 11. Välisõhu ja siseõhu saastatus, müra ja vibratsioon peamiselt linnades  Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku).  Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub

Keskkonnakaitse ja säästev areng