Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Religioonipsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usul, religioon, psühholoogia, usklik, ennekõike, tunnetuse, astmel, usklikkus, kriisid, igaviku, tunnetamine, funktsionaalse, seletuse, jumalaga, käsitlus, kriisis, seisukohtade, kontseptsioonid, ankeedid, nendest, selgub, psühholoogiline, intuitiivne, organisatsioonid, uskumus, seisukohast, tõnu, lehtsaar, sisus, lahendust, kriiside, kinnitusReligioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid.
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid,
inimesi. Poisid hakkasid arutama, et kindlasti enesetaputerroristid joovad enne teo tegemist ära liitrite viisi alkoholi ja tarbivad narkootikume, et julgust koguda. Tabasin peale sellist mõtteavaldust ennast arutlemas sügavama põhjuse üle, miks enesetaputerroristid suudavad sellist tegu teha. Mina ei arva, et selles mängib mingit rolli alkohol ja narkootikumid, vaid usk ning kasvatus. Lapsed kasvavad sünnist saati keskkonnas, kus esikohal on religioon ning elatakse usureeglite järgi. Neil ei ole mingit vabadust valida endale usku, mis oleks neile meelepärane ning peavad elama nii nagu vanemad, sugulased ja ühiskond neile ütleb. Saudi- Araabias võttis äärmuslus isegi üle koolihariduse, et hoida koolinoori õppimast maailma ajalugu, kartuses, et nende usk võib sedasi vankuma lüüa. Kuid minu arvates jätab see pigem noore maailmast teadmatusse ja jätab ka ilma võimalusest maailmaga tutvuda ja sellega toime tulla
81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega. Tema mõtteid toetavad William H. Swatos ja Kevin J. Christiano, kes väidavad niisamuti, et religioon ei kao, sest eksistentsiaalsed küsimused püsivad ning mõistuspäraselt neid lahendada pole võimalik. Sellised küsimused nagu ,,Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Mis on elu mõte? Miks me kannatame ja sureme?" jäävad teaduse poolt mõtestamata. W. H. Swatos ja K. J. Christiano leiavad, et meie aeg on püha juurde naasmise või taaspühastamise protsessi tunnistajaks. Uue vaimsuse esilekerkimine näitab, et usulised otsingud kestavad.
Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid :
Religioonipsühholoogia, 9.10.2018 Müstiline usuline kogemus Õpikus peatükk Loengus kaldub õpikutekstist kõrvale TTS- teaduse teisenenud seisund Müstiline kogemus on üks teaduse teisenenud seisund. Sageli müstilist kogemust samastatakse usulise kogemusega üldiselt (mõned on samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonito
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
üle. Sümbolismiga tekkinud arusaam võis vihastada jumalat või esivanema hinge. Religioosse mõju ulatuse kohta leiab näite Egiptuse ajaloost, kus traditsioonist religiooni taheti asendada monoteisimiga. Ilmus ka naturalism. Tulid sümbolite kirjutamine kirjas, tantsu ja laulu kirjutati sümbolites, ravima hakati teraapiaga. Religioosete kujutluste praktiline mõju avaldub eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Iga uuendaja loomulikule ebakindlusele ja kammitsetusele lisab religioon omalt poolt vägeva takistuse: seda mis on püha ei tohi muuta. Jõude üritati endale saada süües vaenlase kehaosi või kasutades neid dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna
Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid.
või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1
vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
riik on vajalik langenutele vajaliku korrana, mis · Teoses "Hinge palverännak Jumala juurde" lõpuks hävib. kirjeldab ta müstilise Jumalaga ühinemise astmeid. · Niisiis ilmalikku riiki võis tunnustada vaid sedavõrd, · Kõige kõrgemal astmel saabub rahu ja meie kuivõrd see rajaneb Jumala tunnustamisel. meeled, mõtted ja tunded lahustuvad Jumalas · Püüeldes jumaliku õigluse poole võitleb ta ka täiesti. surmanuhtluse vastu. · Kolm etappi teekonnal Jumala juurde: · Ajalugu ja Jumalariik
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5%
3. Sufid-islami müstika, muusika ja tantsimine on tähtsal kohal, usutakse, et erinevate praktikatega on võimalik saavutada Jumalaga kontakt, ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad). Mahdi-Jumala poolt saadetud vabastaja, kes toob lunastuse Džihaadi saab välja kuulutada iga moslem, teised liituvad sellega ainult vabatahtlikult Kristlus ehk ristiusk-kristlased Maailma suurim religioon Misjoniusund-väga tähtsalt koha usu kuulutamine ja levitamine, kuulutatakse evangeeliume (hea sõnum Jumala kohta). Loodi 1.saj Palestiinas Rajajaks Ješua ben Jussuf-sünnib 7-4a eKr, Maarja juurde tuli peaingel Gabriel, kes ütles, et ta on pühast vaimust lapseootel, oli ettekuulutus, et Jeesus sünnib Petlemmas, seega Herodes laseb seal kõik kuni 3a lapsed tappa, elab
mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil)
James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused
Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas: Inimlikkus inimene on alati eesmärk, pole kunagi vahend. Inimlikkus on absoluutne väärtus. Inimene võib olla ise pühaduseta, aga inimlikkus temas on püha. Teist inimest tuleb austada. 21.11.11 Kunsti olemuses on tõlkida ennast looduse keelde. Seisab meelelise ja puhtmõtlemise vahepeal. Kunstist kõrgemal seisab religioon. Kristlus kõrgemail astmel. Kristliku religiooni sisu langeb täiesti ühte tõelise filosoofia sisuga. Inimene teab Jumalast nii palju kuivõrd Jumal on inimestes iseendast teadlik. Mingis mõttes saame jumalast teada läbi selle, et jumal mõtleb endast läbi meie. Kõige kõrgem selle aste on filosoofia. Alles filosoofias saab absoluutne vaim puhta, mõttelise kuju. Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi.
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon. Usu tähendus Inimesed peavad paljusid asju reaalseks, sest neid saab näha, puudutada ja kuulata. Kuid nad ei saa samal moel tunnetada jumalat või oma usku. Selle asemel on nad hakanud millelegi kindlalt lootma ning leidnud, et see annab elule mõtte. See veenab neid, et usk on midagi reaalset. Usk muudab mõnede inimeste jaoks kõik - sellest saab nende elu keskpunkt. Nad loevad oma usuga seotud pühi raamatuid. Nad palvetavad jumala poole.
02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
· me ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. · väärtused ongi suhtelised: kuidas kultuur, nõnda ka väärtused. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates · tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. · tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. · pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus
Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu.
Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist - seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis - julgustab teaduslikku uurimustööd
annaabi.ee 
