jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
nende igapäeva elu. Töö neljas osa annab ülevaate islami usu ja terrorismi koos eksisteerimise võimalustest. Lisaks on välja toodud terrorismi tekke alguse põhjuste islamiusuliste seas. Referaadi koostamisel võeti aluseks mitme erineva autori raamatud, mis käsitlesid islami usku Bowker, Soll, Partridge, Breuilly, O´Brien, Palmer. Lisaks otsiti materjali internetist ja uuriti Koraani. 1. ISLAMI AJALOOLINE ÜLEVAADE JA TEKKELUGU Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai ajalooliselt alguse 7. sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne
2. Initsiatsiooniriitused Lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse noored isolatsioonis, saavad suguharu vanematelt õpetust hõimutraditsioonidest Võib esineda ka näiteks hammaste väljalöömist, noa sisselõikeid. Tihti esineb ka ümberlõikamist 3. Matuseriitused 4. Emaks saamine 8 Religioon Vana-Egiptus Pikka aega oli kultuur nn aafrikalik- loodususund U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid
See tõi talle hüüdnime al-Amin Usaldusväärne. · Kui Muhamed oli 25 a. Algas näljaaeg ja talle pakuti ärijuhi kohta rikka lese Hadidza juures. Oma onud soovitusel võttis ta koha vastu. Nii sai jumala prohvetist kaubitseja ,kes juhtis võõraid karavane ning ajas kokku varandusi, mis tulid kasuks teistele. II ptk. · Hadidza karavaniga liikus Muhamed läbi Jeemeni ja Süüria, suurendades Hadidza vara. · Kõikide huvikeskpunktiks oli religioon. Igal pool oli kõige aktuaalsem teema Jumal, Igaüks kiitis oma usu kõige õigemat olevat, ning igaüks needis teise eksiõpetusi. Monofüsiidid, gregoriaanid, juudid jm. Tuginesid küll ühele ja samale jumalikule Piiblile, kuid kõik tõlgendasid seda omamoodi. Ka Kaabas tülitsesid hõimud jumalate pärast. Kuigi jumalate rohkus tuli mekalastele majanduslikult kasuks. Kuid tülide kaudu kasvas mekalaste kuulsus veelgi. Meka
- Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist).
Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Tänapäeval ei saa käsitleda kõiki s-u rahvaid ühtsena tänu erinevatele ajaloolistele tagaplaanidele, eluoludele jms. Siiski on kõigil neil usunditel ühisosa: 1. Religioosne sünkretism ehk eri kultuurikihtide ja usundite põimumine on omane s-u usunditele. 2. Soome-Ugri rahvad on suuremas osas kristlased, kelle kristlus on põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris. Venemaal on s-u rahvastel on rahvapärane õigeusk - formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi)
• Jumal on kolm, aga ikkagi üks, ta pole kolm Jumalat, vaid Üks, keda tuntakse Armastusena • Ära tee seda teistele, mida sa ei taha, et sulle tehakse • Armastamine ja andestamine • Õpetus • Jeesus võtab kokku heebrea Piibli (Vana Testamendi) õpetuse sõnadega: armasta Jumalat ning oma ligimest! Samas nõuab ta ka tegusid - uut ja üllast elu tulvil kristlikku armastust. • Kristlased õpetavad, et head sõnumit ehk evangeeliumit patu ja surma äravõtmisest tuleb kuulutada kõikidele • Kõik jumala ees võrdsed • Õndsad on need kes ei näe vaid usuvad • Traditsioonid • 7 sakramenti 164 (! reformeeritud) • Ristimine! • Leeritamine • Armulaual käimine! • Abiellumine • Piht • Viimne võidmine • Mungaks või nunnaks pühitsemine • Tähtsamad kirikupühad • Jeesuse sünd 25.12 • Surm 25.03 13
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit)
See on majandustehing e.investeering. naine võidakse tuua ka naaberhõimust ja pruudi eeswt tuleb maksta lunaraha. Võib olla ka vastu pidi. Miniapelgus-teatud perioodi jooksul ei tohi minija peigmehe vanematega rääkida. Mingi aja peab ta eraldi elama. Surm. Üks võte on see et hinged lähevad taevasse tähtedeks. Seal ei usuta kirjateost. Hinduism OM(aum)....see silp hoiab maailma koos. Hinduism on etniline usund. Põhilised jorsid elavad hindustaani poolsaarel....seal esineb monoteismi, polüteismi, 1300 000 000 jumalat ja hindusi on 900 milj. Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja selles keeles aaria tähendab õilis. Kasti süsteem: 1. Braahmanid e. Preestrid võib tähistada ka sõna jumal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma. Riik ja religioon Olid tihedalt seotud, usuti et riigi olu sõltub sõltub jumalate heatahtlikusest. Seetõttu kontrollis riik pühamuid kultus pidustusi ja jumalate väärislist austamist. Jumalatele annetati toitu ja esemeid ning ohverdatti loomi. Nende toimingute juures esitati jumalatele kindlaid soove. Augustuse ajal hakati keisrit jumaldama ja talle anti ülempreestri ehk pontifex maximuse tiitel. Suur roll oli ennustajatel ehk auguritel. . ennustatti lindude lennu
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
perefoorum.ee, www.lapsemure.ee ja www.rocknroll.ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida. Minu küsitlus koosnes 15 küsimusest. Kokku sain vastuseid 69 inimeselt, kellest 88,9% olid naisterahvad ja 11,1% olid meesterahvad. Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%
Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama
Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi.
Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused
Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega
Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad. Diasporaan Juutide hajumine. Prohvetid usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve jumal, keda kummardati. Toora seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi preester. Sabat juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud
neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid.
keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis. Peamised keeled regioonis, mis seonduvad kolme peamise etnilise grupiga on enim räägitav araabia ja türgi keel ning pärsia keel, mida räägivad iraanlased. Kurdi keel seondub pärsia keelega. Heebrea keel, mida räägitakse Iisraelis sarnaneb araabia keelele. Haritud inimesed üle kogu Lähis-Ida räägivad sageli inglise või prantsuse keelt. (Middle East: People) Muud keeled on vähemolulised. Religioon mängib selle regiooni inimeste igapäeva elus tõenäoliselt suuremat rolli kui mujal maailmas, domineerib islam. Suhtumine naistesse ja välisturistidesse erineb riigiti üsna suuresti, ulatudes üsna rangest lähenemisest liberaalsemani. (Kase, Juust 2011: 138) Hyman Kublini (2011) arvates on kõige meeldejäävam kogemus Lähis-Idas ilmselt selle inimesed. Nad on äärmiselt külalislahked, väga lahked ja valmis võtma vastu välisturiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
