Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE KEILI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõuharjutused, püsimine, täiskasvanueas, psühhosotsiaalne, kehaliste, tundmine, jooksmine, võimlemine, ujumine, rattasõit, kepikõndJuhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumist. Küllaltki
Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen
Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes
.............................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Referaadis toon välja erinevad võimelise liigid, nende stiilid ja mõne liigu juures ka kellele on kasulikud sellised harjutused. 11 Aeroobika Aeroobika on muusika saatel korduvate harjutuste ja liigutuste sooritamine, kus
Inimesed, kes tegelevad tiheda käimisega esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähendab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel on kindlasti on väga popuraalne ja tuntud ning palju harrastatud tervisespordia. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja mugavaid jooksujalatseid. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Inimesed, kes jooksevad suitsetavad
Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. · Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. · Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammude kombinatsiooniga astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda organismile hea koormuse. Sammukombinatsioonid on erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas treening on suunatud algajaile või edasijõudnuile
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu
Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama ning nende vahelisi sidemeid painduvus-venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. koordineeritult. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks 4. MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased koolieelikutel kasutatakse peamiselt dünaamilisi jõuharjutusi (seotud pideva liikumisega). Nende üldteadmised (ohutus, hügieen, oskus kuulata käskluseid); põhiliikumised (kõnd, jooks, ronimine,
sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne. Psühholoogiline ettevalmistus Intellektuaalne ettevalmistus- iseseisvus, loominguline lähenemine treeningule, taktikaliste olukordade lahendamine võistlustel. Kasvatus
Paraneb liigeste ja lihaste tundlikkus Paraneb hapnikutarbimiselundkonna talitlus (kopsude maht suureneb) Süda tugevneb, infarkti oht väheneb Väheneb diapeedi (suhkruhaiguse) risk. Organism kasutab suhkrut rohkem ära. 8. ÜLDISED NÕUANDED LIIKUMISEKS? Enne treeningut tee kindluse mõtte terviseuuring. Astmahaigetele ja kõrge vererõhu all kannatajatele on kindlasti sobivamad vastupidavusalad, ülekaalulistele, kellel on põlvevaevused, sobib hästi ujumine ja jalgrattasõit. Sportida ei tohi krooniliste haiguste ägenemise ajal. Samuti külmetuse, vigastuste, venituste jms korral. Sest organism suunab oma energia terviserikke kõrvaldamiseks. Liigu palju jalgsi. Venita alati peale aktiivset liikumist. Ülekaalu korral vali endale liikumisviis, kus ei oleks suurt pinget põlvedele: rattasõit, jooksmine jooksulindil, rulluisutamine ,,POLE OLEMAS HALBA ILMA, VAID ON VALE RIIETUS" TEE ENNE TREENINGUT ALATI PÕHJALIK EELSOOJENDUS!!! 9
Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab aga kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.(J. Lokko, 2001). Inimese normaalseks arenguks ja füüsilise tervise säilitamiseks on tütarlastel vaja neli ja poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002) Ebapiisav kehaline aktiivsus täiskasvanueas on aga riskiteguriks mitmele raskele kroonilisele haigusele nagu südamelihase infarkt, jämesoole kasvaja, depressioon, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine jt. Ja kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivsus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt hõlpsam, võrreldes kogu elu sportimisest eemalehoidnuga, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002) Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori,
muuta. Siinkohal on sobilik ära mainida müüti, mille kohaselt kardavad naised jõutreeningu tõttu minna liiga lihastesse. Kõik sõltub aga treeningu ülesehitusest. Samuti välistab liigset lihaste kasvu asjaolu, et naistel on lihaste mittevaevaliseks kasvatamiseks liiga madal meessuguhormoonide tase. Pausid seeriate vahel võivad varieeruda 3 minuti vahel. Paarikuise treeningu järel ei tohiks pausid olla pikemad kui 2 minutit. Kuigi jõuharjutused on valdavalt lihtsad, saab jõutreening olla edukas ja jätkuvalt harjutamist stimuleeriv ainult siis, kui see on õigete põhimõtete alusel organiseeritud ning kui rakendatakse õiget tehnikat. Jõuharjutusi tehes teeb keha tööd mõlematpidi nii raskust tõstes, kui ka langetades. Mõemad on võrdselt tähtsad. Lihased ei arene mitte ainult treeningu jooksul vaid ka puhkeseisundis. Seetõttu on oluline, et treening vahelduks optimaalse puhkusega.
· parandab enesetunnet; · maandab stressi. Kui palju on vaja liikuda? (www.terviseinfo.ee lk 15) Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Siia hulka kuuluvad nii jalgsi käimine ja jalutamine kui ka tervisesport. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 23 korda nädalas 1 tund korraga. Millist liikumist eelistada? (www.terviseinfo.ee lk 16) Südametervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus käimine, jooksmine, suusatamine, sõudmine, ujumine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit. Vastupidavusharjutused tugevdavad südamelihast, parandavad vereringet ja kiirendavad ainevahetust, mis on kõige laiemas mõistes hea enesetunde aluseks. Liikumisel varustab 4
Haigusseisundist genereeritud adaptatsioonihäired või olemasolevate süvenemine soodustavad liikumisvajaduse vähenemist, viimane omakorda põhjustab funktsionaalsete võimete languse. Sõltuvalt last tabanud haiguse olemusest ja raskusest ning rehabilitatsiooni metoodikast võib tekkida suletud ring circulus vitiosus (Joonis 1), mille katkestamine on väga kompliseeritud ja vaevanõudev, eriti kui on tegemist geneetiliselt väheste kehaliste eeldustega või väheliikuva lapsega. Sageli soodustab suletud ringi teket arstide liigne ettevaatlikkus. Sellised lapsed ,,põevad" kogu kooliaja ja on pidevalt vabastatud kehalise kasvatuse tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides
Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad 8 kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem nii näitavad teadusuuringud
Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks. Jooksmise positiivsed mõjud:
…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
nn hea kolesterooli taset , alandab vähki haigestumise riski 6 Tervislikud eluviisid noore elus Mis on üldse ,,tervislik eluviis" ? Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega
Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood (0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast). 2 Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Psühhosotsiaalne areng - Erik H. Erikson. Psühhoanalüütik, arvas, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi
.......................................... 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda. Kõndimisest aste kõrgemal olev liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse
SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3 Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul
Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid. Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas. 3 1. Jooksmise mõju noortele Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile
Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas
teisele poole, ning vahelduvalt mõlema kehapoolega. 6. Treenituse tõstmiseks tuleb lihast harjutada nii kasvava koormuse kui ka intensiivsusega. Lihase arengu stimuleerimiseks vajab lihas uusi impulsse ning ärritajaid. Selleks tuleks mitmekülgselt treenida, kasutada nii erinevaid jõuharjutusi kui ka lihastöö võimalusi (kontsentrilist, ekstsentrilist ning staatilist). Nõnda harjub lihaskond erinevate ärritustega. Korrektselt sooritatud jõuharjutused mõjutavad lihaseid intensiivselt ja võivad tekitada lihaskoe mikrotraumasid, millega kaasneb tihti lihaste valulikkus. Sellest tulenevalt teeb mõjutatud lihaskude läbi taastumis- ja ülesehitusprotsessi, mis toob kaasa lihaste hüpertroofi a ja jõu juurdekasvu. Lihased vajavad nende muutuste tekkeks üldjuhul 48- kuni 72tunnist perioodi. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse tõusule. Seega on lihase arenguks vajalik
Leia tulemuste saavutamiseks enda jaoks vähemalt 3 korda nädalas 45 minutit aega süstemaatiliseks tegelemiseks. Optimaalsemaks lahenduseks on siiski 45 korda nädalas 20 või 30 minutit. Kokkuvõttes polegi seda ju palju . Ööpäevas on meile antud tervelt 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une jaoks, mõni tund kulub toidumuredele. Tõsi töö ja perekond nõuavad oma. Kui aga ei leita seejuures pool tundi, et tegeleda kehaliste harjutustega ja selle kaudu anda ajule parim puhkus, siis küll ei saa lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Inimesel on ikkagi jäetud õigus ise oma 24 tunni kasutamiseks, mitte allumiseks igapäevaselt aina kasvavatele nõudmistele ja materiaalsetele väärtustele. Kui hooliksime endast ja oma ajast, siis jooksukingade jalga panemine peaks muutuma sama loomulikuks kui igahommikune hammaste pesemine. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte
Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad.
…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“,
Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused 6. Väheneb südame varujõud 7. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud 8. Tekib stress Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba palju raskem hakata end kiire elutempo kõrvalt vormi viima. KOHTI JA RAJATISI LIIKUMISEKS Liikumisharjumused Eestis on pidevalt paranenud.Rajatud on rohkelt spordiväljakuid ja platsikesi, kus joosta ja mängida, võimaldatud paljudele lastele tasuta või poole hinnaga trennides käia ja on leitud võimalusi organiseerida lastele laagreid tervendamiseks, ja kui mitte spordipisiku edasiandmiseks, siis vähemalt näitamaks lastele liikumise vajalikkust ja kasulikkust.
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5
annaabi.ee 
