Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988. aasta märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas,
Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21
ROOTSI KÖÖK Rootsi köök Rootsi kööki iseloomustavad regionaalsed erinevused ning see on väga avatud uutele maitsetele. Rootsi köök on oma olemuselt toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köök Rootsi köögis kasutatakse palju liha, kala, piimatooteid, kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine
Piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses erinevalt sisemajanduses on kogutoodangust jätkuvalt kasvamas. Väga oluline on aidata tõsta ettevõtlusaktiivsust kõikjal Eestis eriti maapiirkondades. Ettevõtete juurde kasvu tempo on pärast 2005 aastat olnud kiirem maakondades. Kahaneva konkurentsivõimega ettevõtlusharudes on hõive piirkonniti üsna erinev. Suurema töötuse määraga maakondades toimunud siserände tagajärjel on ka mõnevõrra kiirem rahvastiku vähenemine. Töötuse regionaalsed erinevused on majanduskriisi mõjul kahanenud. Linnalistes asulates on rohkem töötuid kui maalistes asulates. Tööjõu haridustaseme erinevused on kasvanud Harju- ja Tartu maakonna kasuks ja ülejäänud maakondade kahjuks. Tööealiste ümber- ja täiendõpe on üheks olulisemaks hoovaks mis on viimastel aastatel suurema töötuse tasemega maakondades olnud. Tööturu olukorra ja tööhõive regionaalsed erinevused sõltuvad suuresti piirkondlike tööjõuareaalide toimimisest
keda kavandav poliitika puudutab. KIHISTUSMINE · Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad · Eliit- kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja
on serooskest elunditega · Kui liitunud naaberelund on teine õõneselund, võib tekkida uuris ehk fistul kahe naaberelundi vahel (nt magu ja jämesool). METASTASEERUMINE I · Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha piirkondadesse; · tekivad uued, sekundaarsed kolded: siirded ehk metastaasid (ld metastasis); · metastaas kasvab sageli kiiremini kui algkolle. METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid Regionaalsed Venoosne Rinnajuha Kopsud lümfisõlmed veri · Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas. · Lümfogeenselt levib eeskätt vähk. METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid · Tekivad enamasti algkoldest kaugel kaugmetastaasid; · esmased tekkekohad sõltuvad: millises elundis on kasvaja, millise vere kaudu toimub metastaseerumine.
· amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt) Rahvastikupüramiid(tunda ära etappidele iseloomulikke püramiide, õpik lk 82 v-a üleminekuetapp) Paiknemist mõjutavad tegurid(looduslikud, majanduslikud, õp lk 73) Ränded(rännete põhjused, kaasnevad probleemid(positiivsed ja negatiivsed küljed lähte- või sisserändemaal) Linnastumine arenenud riikides ja arengumaades(linnarahvastiku osatähtsus, kasvutegurid, regionaalsed erinevused, majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid võrdlus arenenud ja arengumaade vahel Haridustase(kirjaoskus, kohustuslik põhiharidus ja hõive(arenenud riikides teenindus, tööstus, põllumajandus. Arengumaades põllumajandus, tööstus, teenindus(v-a turismimaad) LINNASTUMINE Rootsi India Linnarahvastiku osatähtsus Üle 70% linnades Alla 50%
Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Tunnused: Valijal on kaks häält üks hääl antakse majoritaarsuse põhimõttel ühele tema regioonis ülesseatud kandidaadile, teine proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Pluss: erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näited: Venemaa, Itaalia, Leedu
Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas
INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid. Muusika kõlab meelelahutuseks, kuid sellel on ka rituaalne funksioon. MUUSIKA INSTRUMENDID
Rollikonflikt on olukord, kus inimesel on mitu staatust, mis ei sobi omavahel kokku nt õpetaja- ema,politseinik-kambajõmm. Tooge mõni konkreetne näide, kus poliitik või mõni muu avalik elu tegelane pole käitunud vastavalt oma rollile. Viljandis volikogus ronisid poliitikud juuatäispeaga lavale. Linnapea ei käi vastavalt riides-nabapluusiga. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Sotsiaalsed erisused võivad olla: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised,usulised Ühiskonna stabiilsuse huvides on, et ükski sotsiaalne lõhe ei paisuks liiga suureks. Samas ei ole ka hea, kui erinevad lõhed kattuvad ja üksteist võimendavad. Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis seab ohtu ühiskonna stabiilsuse.
vast tugevasti. Tsensuuri lõdvendati, kuid see ei tähendanud veel sõnavabadust.Glasnost suuren- das massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise liberaliseerimise. Suhete reguleerminie läänega. Gorba poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Järgnevatel aastatel toimusidki olulised muutused peamiselt kolmes vallas: 1)relvastuse vähendamine 2)regionaalsed e. piirkondlikud suhted 3) inimõiguste kaitse. Pärast Gorba ametisse astumist peatati NSVLI tuumarelvakatsetused. Gorba lootis selle sammuga USAlt välja meelitada lubaduse, loobuda tähtede sõja programmist. Kokkuvõttes läks järeleandmistele hoopis Gorba ise, nõustudes 1987. aasta detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaara- kettide likvideerimise kohta. Olulist edu saavutati ka piirkondlike konfliktide reguleerimisel. NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise
•Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm
teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon Loodi 1994a
Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel; linnadest · Elanike suundumine suurlinnadesse; maalt linna, · Immigratsioon tööstusajastu linnad Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn megalopoliste teke. ja mõned suuremad linnad. Linnade vanus Palju vanu keskaegseid linnu Valdavalt noored linnad Linnastumisega kaasnevad nähtused Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides
Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust, soodustades fosfori leket põhjasetetest.
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku
2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised; 4) Maakond – II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; - 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. 2C. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv) Pigem kiire rahvastikuvähenemine 2000ndatel aastatel – keskuste nõrgenemine;
saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus. 2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. 3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas
säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud: lääneriikide osatähtsuse vähenemine maailmamajanduses ja -poliitikas; inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide radikaliseerumist; kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole; autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus;
Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud, kes oma kauba kaugele teele saatsid. Ka laevaomanikud, kui nad ise olid laevade juhid, mispuhul neid asi huvitas eluliselt, või kui nad ise laevadel ei seilanud, huvitas neid ikkagi oma vara saatus ja hea maine. Aja jooksul tekkisid riikides, hiljem regionaalsed ning siis ka rahvusvahelised reeglid, mis tänapäeval on koondunud IMO kontrolli alla. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. (vt. Lisas Tahvel 2.1.). Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk- konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis '' Haridus ja Demokraatia'' toob näite Soomest, kus
Päästeameti logistika Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Üle 2300 töötajaga on päästeamet suuruselt teine avaliku sektori asutus. Päästeametis on tegevusi arendavad, planeerivad ja juhtivad osakonnad ning tegevusi täideviivad regionaalsed päästekeskused ja demineerimiskeskus. Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne päästekeskused korraldavad igapäevast päästetööd, tuleohutusjärelevalvet, päästalast ennetustööd ja kriisireguleerimist. Päästeameti missiooniks on ennetada õnnetusi, päästa õnnetusi, vara ja keskkonda. Nende visioon on aastaks 2025 igaühe kaasabil vähendada eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele. Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna
Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine)
Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged
....................................................... 18 Regionaalsus..................................................................................................... 18 Konstruktivistlik regionalismikäsitlus..............................................................18 Euroopa integratsiooni teooriad.....................................................................18 Regionalismi seletused erinevates teooriates................................................19 Regionaalsed organisatsioonid ajaloos...........................................................19 1980ndad....................................................................................................... 19 31.30 – rahvusvaheline majandus........................................................................20 Poliitiline ja majanduslik.................................................................................... 20 IPE valdkonnad.....................................................
9. Kuidas jagunevad riigid suuruse järgi? (Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad. Omavad Hiina, Venemaa, USA, Prantsusmaa jne. Kahtlustatakse: põhja- korea, pakistan, india, iisrael. Loobus: iraan, ukraina. 11. Mida nimetatakse regionaliseerumiseks? Samas regioonis asuvate riikide majandussidemete tihenemine, selle alusel majandusliitude loomine. 12. Kuidas liigitatakse RO? (näited) ülemaailmsed, regionaalsed või piirkondlikud; valitsustevahelised; konkreetsete tegevusvaldkondade organisatsioonid. 13. Mis on EMP? EFTA? EFTA = EMP = 14. Iseloomusta järgmisi rahvusvahelisi majandus- ja poliitilisi sõjalisi jm organisatsioone (eesmärk, mitu liikmesriiki (vähemalt 5te nimeta), loomisaasta, nimi) -UN, NATO, WTO, ASEAN, NAFTA, G8 (tippkohtumine), CBSS, OPEC, ROK, Greenpeace, Red Cross UN = 1945 San Franciscos. United Nations Organisation. Eesti, Läti, Leedu,
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jagatakse: toorainekartellid- organisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid (OPEC) regionaalsed majandusorganisatsioonid-koostööd teevad teatud piirkonna riigid (EFTA, NAFTA, ASEAN, APEC, MERCOSUR, SRÜ, Euroopa Liit jpt.) kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid - ühendab paljusid riike maailma erinevatest piirkondadest (IMF, IBRD, WTO) Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit,
Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli
keeltes erinevad. 9. Millised on kaubamärgi funktsioonid tarbija jaoks Kas kõikides riikides ostavad sama toodet või teenust samad tarbijategrupid? Kas kõikjal on ostu initsiaatoriteks samad perekonnaliikmed? Kas kaubamärgi üle otsustavad alati samad perekonnaliikmed? Kas enamus tarbijaid ootab tootel ühesugust välimust? 10. Nimeta kaubamärgi tasandid Globaalsed kaubamärgid, regionaalsed kaubamärgid, rahvuslikud kaubamärgid, vahendaja kaubamärgid 11. Millist funktsiooni täidavad jaotuskanalid RT-s? · Toodete füüsilise ümberpaigutamise funktsioon · Omandiõiguse ülemineku kindlustamine · Info liikumise tagamine 12. Mida tähendab ,,keiretsu"? Keiretsu on sõsarettevõtete grupeering või perekond, mis moodustab tihedalt seotud liidu ja mille eesmärgiks on tegutseda kõikide ühise edu nimel. 13
hõlpu anda. Hädad, mida on kannatlikult talutud kui paratamatust, muutuvad otsekohe väljakannatamatuks, kui paistab mingi pääsemisvõimalus. Niisugusel juhul aitavad reformid lihtsalt paremini näha säilinud ja nüüd veelgi talumatumaid julmusi. Suhete reguleerimine Läänega Gorbatsovi poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikide, eeskätt USA-ga. Järgnevatel aastatel toimusidki olulised muutused peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Pärast Gorbatsovi ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse ning peatati tuumarelvakatsetused. Gorbatsov lootis nende sammudega meelitada Ühendriikidelt välja lubaduse loobuda tähtede sõja programmist. Reagan ei lasknud end aga eksitada ning keeldus sellel teemal isegi tõsiselt rääkimast. Kokkuvõttes läks järeleandmistele hoopis Gorbatsov, nõustudes 1987
käigus õpitakse tundma erinevaid võimalusi ekspordi laiendamiseks või selle alustamiseks. Ettevõtjate ühiselt välisturule sisenemine võib paljude alustavate ettevõtjate jaoks olla ka ainuvõimalik samm. Ühisturunduse eelisteks on: · ühistegevustest tulenev sünergiaefekt, kogemuste ja teadmiste ühine rakendamine; · uute partnerite leidmine ja kaasamine suuremahuliste allhangete täitmiseks; · ressursside kuluefektiivne, tõhusam majandamine Ühisturu olemus regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kauplemise osas. Plajudel juhtudel on lisaks kaubandusvabadusele sõlmitud kokkulepped ka tootmistegurite vabaks liikumiseks. Vabakaubanduspiirkond ja tolliliit iseloomustavad majandusliku koostöö vore, kus kaotatakse ära omavahelise kaubandustõkked. Ühisturg erineb vabakaubanduspiirkonnast ja tolliliidust selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline
Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest:
Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris. Kommunikatsioon ja meedia Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo. Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga). Maroc Telecon on üks juhtivamaid elektrooniliste seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid, elektrooniline andmetöötlus tarkvara) Turism Maroko on tuntud turismimaa.
pääseda parlamenti Valmiskünnis Puudub Reeglina 2-3 protsenti Näidisriike SB, Kanada,USA, PR Soome, Rootsi, Eesti, Taani Hübriidne valimissüsteem · Ühendab kahe eelmise põhimõtteid · Valijal on kaks häält · Üks hääl läheb ringkonna esindajale · Teine hääl erakonna üleriigilisele valimisnimekirja kandidaadile · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus · Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari Eesti proportsionaalne valmissüsteem · Erakondadel tuleb koostada üleriigiline nimekiri (suletud) · Erakondadel tuleb koostada ringkondade nimekirjad (avatud) · Riigikogu kohtade jaotus selgub 3 voorus: 1) Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot - > 15-17 kohta (sedelite arv jagatakse mandaatide arvuga)
Ning esimeseks kõige kvaliteetsemaks ajaleheks loetakse The Timesi, mis asutati 1785 aastal Londonis. Peale seda, kui inimesed said aru, et ajalehe väärtusteks on keskklassi väärtused ja õigused - ajalehe populaarsus vähenes ning tulid esile uued kvaliteet lehed, milleks on siiani: The Guardian (1821), The Daily Telegraph (1885) и Financial Times (1886). Kokku tasuta igapäevaseid ajalehti 700, millest kõik on ühtlasi ka regionaalsed ja mitte ükski üleriigiline. Mitte-päevalehti kokku 1145, millest 521 on tasulised ja 624 tasuta. Suurbritannia ajalehed jagunevad traditsiooniliselt kaheks suureks grupiks: kvaliteetleht ja tabloid. Kvaliteetlehed on reeglina formaadilt suuremad ning keskenduvad rohkem „kõvadele“(sise- ja välispoliitika-, majandus- jt riikliku tähtsusega teemad) uudistele ja tõsisemale ajakirjandusele. Kvaliteetlehtede alla kuuluvad näiteks The Daily Telegraph (kuulub vendadele Sir David
................................5 Kasutatud materjal...........................................................................................6 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik (Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid
fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil.
5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks. 6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda. · Varanduslikud rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel. · Regionaalsed kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks. · Rahvulikud Ida Virumaa. Eestlased ei taha mina sinna elama ja tööle. 7)Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks)
Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest loomuliku iibe arvel, suurlinnadesse, elanike suundumine linnastumine jõudnud infoajastu maalt linna, linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Eriti kiiresti kasvab erinevused Linnade pealinn ja mõned kokkukasvamine,megalopoliste suuremad linnad teke. 5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest. Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides
a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi.
riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, aeglane kuid kasvutempo kiire osatähtsus,kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maakohtadest Rahavaarvu kiire kasv, malt linna, suurlinnadesse, infoajastu linnade järk ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine Eriti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad Majandusliku ja sotsiaalsed Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummed, kihistumine, haldamine kuritegevus, tööpuudus. probleemid
Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.
teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees. Ka seadused on sund
linnugrippi haigestumine paljudes riikides(turism, reisimine, trantsport,kaubandus,), Eestis on oluliselt vähenenud hõive tekstiilitööstuses(Aasias on ettevõtted) Majandusorganisatsioond Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavaetuses liivuväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid Ühine raha, ühine seadusandlus, Üldises mõttes on majandusorg. 3 gruppi · Toorainekartellid OPEC · Regionaalsed majandusorg. NAFTA, ASEAN, MERCOSUR, EL · Kogu maailma majandust koordineerivad org. IMF, WTO, IBRD Silver Lensment OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon Reguleerib nafta hinda maailmas. Liikmed: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandusassotsiatsioon. Loodi 1994. Eesmärgiks on aja
* alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele.
Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine suundumine maalt linna, jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke. mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevatd sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid,
lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatud kindlaid tööstusharusid või töökohti. Regionaalpoliitika vajadust on võimalik põhjendada väga erinevate argumentidega alates filosoofilistest ja lõpetades majanduslikega. Esiteks kasutatakse regionaalpoliitika õigustamiseks nn võrdsuse ja õigluse aspekti, millest lähtuvalt peab kõigil kodanikel olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest, keegi ei
annaabi.ee 
