Eesti regionaalpoliitika Eesti versus Tallinn Tallinnast on paljude eestlaste jaoks kujunenud omaette riik riigis. See vihjab sellele, et Eesti regionaalpoliitika eesmärgid ei ole Tallinnas samad, mis üleeestiliselt. Üheks Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on rahvastiku geograafilise paiknemi...
...d, siis raudteeveod toimuvad pidevalt. Samuti välditakse raudteed kasu- tades teemakse. Eriti populaarsed on kombineeritud veod Kesk- ja Loode-Euroopas. Euroopa Liidu regionaalpoliitika näeb transpordile ette järgmised arengud: • Tõhusad ja keskkonda säästvad transpordivõrgud (Trans-European Networks, TEN) peavad kindlustama korraliku ühenduse Euroopa linnade vahel. ...
...ad (VI jaotis, art. 81-89) · Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine Lepingu olulisemad sätted: · Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika Euroopa Poliitiline Koostöö ja Euroopa Ülemkogu Parlamendi pädevuse oluline suurendamine otsustusprotsessis: koostöömenetlus; nõusolekumenetlus Kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine Ministrite Nõukogus Esimese astme k...
...saatev võim valitsus · kohtuvõim kohus o Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid Õiguskantsler Indrek Teder Riigikontroll Mihkel Oviir o Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Regionaalne identiteet tugevdab riiki. · regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut · kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: · keskvõim · regionaalvõim ehk maakonnatasand · komm...
.... Selle asemel jäi Ühendus lootma hinnagarantiide peale. Ühendus garanteeris tootjatele hinnad sõltumata toodetud kauba hulgast. Poliitikat finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF). 46. Regionaalpoliitika vajalikkus ja eesmärgid Aktiivne ja passiivne regionaalpoliitika: eesmärkide kooskõlad ja vastuolud: Regionaalpoliitikaga on võimalik vähendada tööpuudust seal, kus see on kõrge suurendamata tööpuudust mujal. See on võimalik juhtides nõudlust tööjõu järele sellistesse p...
...ine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks. · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julg...
...tseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroop...
...u reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euro...
...u reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euro...
...u reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euro...
...6 16. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. 17. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Riigikontroll PS XI ptk Õiguskantsler PS XII ptk 18. Kohalik omavalitsus. PS XIV ptk Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Lk.125-130 Regionaalne identiteet tugevdab riiki. - regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut - kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohal...
...õllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase o Stabiliseerida turud o Tagada toiduainetega varustamine o Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: o Ühtne turg ühtsete hindadega o EL kaupade eelistamine o Ühine rahastamine 30. Regionaalpoliitika eesmärgid o Arendada alasid, kus SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest o Abistada raskustesse sattunud piirkondi o Võidelda tööpuudusega 31. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: o turule orienteeritud o ressursisubsideerimine o in...
...ukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene töötlemine, turundus, kaubastamine); regionaalpoliitika (riikide eri meetmete rakendamine keskmisest madalama tasemega regioonide suhtes: tööhõive, vanuseline struktuur); maaelu (sotsiaalne keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondad...
...; NUTS I-II tasandid: Eesti tervikuna NUTS III: Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-, Viru- ja Raplamaa) Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) 3.2. Regionaalpoliitika Avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest 3.3. EL struktuurifondid - Euroopa Sotsiaalfond - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond ...
...ud kriteeriumid o 3)Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest = üldise EL seadusandluse ülevõtmine 25. Agenda 2000 - TÄHTIS · Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja regionaalpoliitika reformimine ning uue finantsraamistiku loomine · Euroopa Liidu reformipakett: o Euroopa Liidu sisemine reformimine e valmisoleku küpsetamine uueks laienemiseks Tugevama ja laiema Euroopa suunas o Suunatud liituvatele riikidele juhendmat...
... muutus maailma majanduslikku korda, tuues uusi võimalusi ja muutusi. Innovatsiooni roll muutub üha tähtsamaks kaasaegses maailmas. 3 MIKS INNOVATSIOONIPOLIITIKAT EL REGIONAALPOLIITIKAS VAJA ON? Maailm on viimastel aastatel oluliset muutunud: - tehnoloogiate roll on suurenenud; -konkurents muutus teadmistepõhiseks, mis tähendab seda et majanduse areng on võimatu ilma innovatsioonitehnoloogia arenguta. Nüüd innovatsioon on kasvu ja arengu tagaja. Lisaks se...
... 1 Piirkondlikud erinevused märkimisväärsed. Piirkondi pole suudetud arendada samaväärselt. Põhimõtted: 1) rakendamise algatus peaks tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt; 2) Hinnang senisele regionaalpoliitikale: piiratud rahaliste vahendite nappus, harukondlike poliitikate tagasihoidlik koostöö ja koordineeritus. Regionaalsed erinevused pigem KASVANUD! Probleempiirkonnad jäänud endisteks. Arendus-projektide vähene seotus kohalike ja regionaalsete pikemaajaliste arengustra...
... toetanud tugev sotsiaalpoliitika ning mõnede majandussektorite riiklik reguleerimine. Iiri majandusmudelit saab iseloomustada kui kolmanda tee otsingut, milles majanduslik liberalism on segatud uuskeynesistliku riikliku reguleerimisega eelkõige sotsiaal ja regionaalpoliitikas. Eesti valitsusel ja valitsevatel erakondadel oleks aeg põhjalikumalt õppida Iirimaa kogemustest, kuidas korraldada riigi juhtimist ja kaitsta oma õigusi, ning sedagi, kuidas kasutada ELi raha. Mõistagi ei saa Iiri majandus, sotsiaal ja regionaalpoliitikat kopeerida. Kuid rii...
...käsitlus (X1X2, X2X3, X1X3, X1) 47 50. EL-i mõju AT-le: Kopenhaageni kriteeriumid ja haldussuutlikkuse nõue, mitte-formaalne acquis ja hea halduse temaatika, koordineerivad üksused, AT avatus. 51. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 52. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') 53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suv...
... mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö vä...
... institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond. 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kr...
...tmekeskuseline arengumudel. Koondumine ühte punkti, ei avalda ainult kahju väliselt, vaid kahjustab ka selle tuuma, mille eesmärk on nt vähendada ummikuid, mastaabisäästu, survet keskkonna- ja tervisesäästule. Tuleb tunnistada, et selliste probleemide algallikaks on regionaalpoliitika kõrvale jätmine Euroopa jätkusuutlikust arengust. Euroopa ruumi arenguplaan (ESDP 1999) toonitab mitme keskusega tasakaalustatud jätkusuutliku arengut, parandada infrastruktuuri ja ligipääsu, maapiirkondade mitmekesistamist, linna-maapi...
...jagunemine: käibemaks 52%, riigi SKP-l põhinev osamaks 22%, tollimaks 18%, tulud põllumajanduse ekspordilt 3%, muud tulud 5%. Kulud 1) ühtne põllumajanduspoliitika 46 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 20 2) Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimest...
...ates 2004. a 4) protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st Kulud 1) ühtne põllumajanduspoliitika 45 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%. 2) Regionaalpoliitika e struktuurivahendid 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste ...
...e ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vajadustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struktuuripoliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning arendustegevust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist. 6. Peame regionaalpoliitika üheks vormiks piiriülese koostöö arendamist ning erinevate keskkonnakaitse- j...
... soovitud suunas Passiivne tööturupoliitika – osa sotsiaalpoliitikast, töö kaotusega ja tööpuudusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele suunatud tegevus Aktiivne tööturupoliitika – segu sotsiaal- ja majanduspoliitikast (regionaalpoliitika), majanduspoliitiliste hoobade kasutamisega tööturul tasakaalu taotlemine Alati ei õnnestu passiivse ja aktiivse, ennetava ja korrigeeriva poliitika samme teinetesisest eristada. Tööturu toimimise majanduslikud selgitused: Klassikaline majandusteooria (A.Smith) – p...
...e ebavõrdsuse leevendamine; -tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine; -majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine; -keskkonnanõuete täitmise nõudmine; -inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; -regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine. Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: riigieelarve, riiklikud sihtfondid, regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid), majandusregula...
.............................................................................................................. 11 Majandus- ja rahaliit ning euro.............................................................................................. 12 Regionaalpoliitika.................................................................................................................. 13 Kodanike Euroopa................................................................................................................. 14 EL ja Maailm................................................................................................
...oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p) Seisukoht: ??? Põhjendused: 1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia) 2) vastaste arvates laiendaks see parlamentaarsele riigile sobimatult riigipea võimufunktsioone jne. Ül 7. Regionaalpoliitika 1996.--1998. aastal küsitlesid TÜ sotsioloogid 8133 põhi-, kesk- ja ametikooli lõpetanut. Diagramm annab ülevaate linna- ja maaõpilaste haridustee valikuga seotud rändeplaanidest maakonniti. 3. Põhjendage, miks Harju-, Pärnu- ja Tartumaal eelistavad noored kodukohta jääda. (1 p) ...
...MU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus..........................................................................................................................12 Regionaalpoliitika..................................................................................................................... 12 Kodanike Euroopa.....................................................................................................................13 Euroopa Liit ja maailm....................................................................................
Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujunemine ja eesmärgid Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika kujunemist tuleb vaadata üldise Euroopa integratsiooni ja arengu kontekstis. Aasta-aastalt on EL omandanud üha aktiivsema rolli ka teistes valdkondades peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on ...
...kirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur T...
...avutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatu...