Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine 16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti
1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436
Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele.
Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus,
Õpetust nim kalvinismiks. Levis kiirest üle Euroopa ja muutis inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulmine, meelelahutus, värvilised riided, ehted. Kõik kandsid musta, käisid kirikus ja lugesid piiblit. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik: 1) kiriku nimeks sai anglikaani kirik. 2) Kasutusele võeti emakeelne piibel 3) Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Reformatsiooni mõjutasid tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted ning reformatsioon ei haaranud kohe algul rahvahulki, nagu see oli olnud Tsehhis, Saksamaal ja mitmel pool mujal. Peale 15. sajandi teisel poolel üle elatud Rooside sõda sai Inglismaal troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII (1485-1509) asus tugevdama kuningavõimu. Kuna kuningavõimu tugevdamist toetasid nii laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist, kui ka parlament, siis ei tekkinud kuningal raskusi esitatud seaduste kinnitamisega. Henry VIII Henry VII poeg Henry VIII jätkas oma isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel ning saavutas sellise võimutäiuse, et võis hukata igaühe, kes julges talle vastu astuda. Enne kui
USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti.
1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid
uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid, lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485) Lancasteri(punane roos vapil) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine. Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament, sest taheti kodusõdade lõppemist. Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus. Kalevitööstuse areng -> lambakasvatuse laienemine
Reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted
Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga;
Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks.
arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias.
AJALUGU Inglismaa Reformatsioon. Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.saj poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Tsehhis, Saksamaal ja mujal...Küll aga mõjutasid seda tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted. (Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnasuhted. Henry VII hakkas taptlema abielulahutust, kuid katoliikliku kirikukorra järgi ei olnud see ette nähtud, ent paavsti või kardinali loal oli see siiski võimalik). Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal
1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele.
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [1523–1560), taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkeks kujunesid kõigepealt Itaalias. Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat. Franki ehk Saali dünastia - Frankimaalt pärinev 1024-1125 Saksa-Rooma riiki valitsenud dünastia: Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri viimane Saksi dünastia esindaja järglasteta, Saksamaa eliit valis uueks
kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist
ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu. Seetõttu meelestus Burgundia Prantsusmaa vastu. Azincourti lahing 1415 Inglismaa vibukütid võitsid vihmasel lahinguväljal mudasse vajunud prantsuse rüütleid. Prantslastel 7000 langenut. Prantsuse-Inglise rahu 1420 Inglismaa kuningas ja Burgundia hertsog sõlmisid rahulepingu Charles VI naise juuresolekul. Dofään kuulutati pärimisõigusetuks, Inglismaa kuningas Henry V sai prantsuse troonipärijaks. Sõda dofääni ja armanjakkide vastu. Orleans'i piiramine 1429. Inglismaa ja Burgundia väed piirasid Orleans'i linna. Prantsuse väed Jeanne D'Arc' i juhtimisel vabastasid Orleans'i piiiramisrõngast. Tegemist oli prantslaste murdepunktiga Sajaaastases sõjas Charles VII (dofään, kuningas 1429-1461) põgenes Boruges'i (1418), kui Burgundia vallutas Pariisi ja kuulutas seal end regendiks (teda toetasid armanjakid). 1419 kohtus
kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat. Franki ehk Saali dünastia - Frankimaalt pärinev 1024-1125 Saksa-Rooma riiki valitsenud dünastia: Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri viimane Saksi dünastia esindaja järglasteta, Saksamaa eliit valis uueks kuningaks Franki hertsogi Konrad II,
HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine Nõrgad riigid rünnatavates maades Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne Perekondade nooremad lapsed
Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524.a kinnitas parlamend kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k. Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana- Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima. Võitlemaks reformatsiooniga vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda
Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II
saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas rivaliteedis Roomaga ja võtab endale palju õigusi, mis keskajal kuulusid ainult paavstile. 1493. aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516. a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle.
Oli kroonika järgi esimene Inglismaa kuningas. Need on aga müüdid. Tegelikkus oli palju pikaajalisem protsess ja isegi see, kust need hõimud tulid, on nüüd vaidlusttekitav. Gildas: oli 6.sajandi Inglise vaimulik. Kõige paremini dokumenteeritud isik sellest ajast Briti saartel. Kirjutas Briti ajaloost peale roomlasi. Vana-Inglise keel: Anglosaksid andsid Inglismaale tänapäeva keele. Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597)
kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid
õigus igalajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kiriku korralduse ignoreerijaid võis oodata isegi hukatus. Ka teise usuliste suhet käitusid kalvinstid sageli karmimalt kui katoliiklased. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadese ja Sotimaale. Kalvinism leidis poolehoidjaid ka Saksamaa Reini- äärsetel aladel. Johann Calvin Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kinungas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abiellu printsess Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast noorema õuedaamiga Anne Bleyniga. Ent selleks oli vaja paavsti luba. Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andma. Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahkuda ja alustada reformatsiooni
Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi
- Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
