Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat - Vana-Kreeka skeptitsism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skeptitsism, skeptik, filosoof, skepsis, troop, pyrrhon, skeptikud, skeptikute, kahtluse, kõiges, filosoofid, tunnetuse, akadeemiline, mõtteviisi, pyrrhoni, elises, troopi, kümnes, lühikese, õpetused, ettekujutus, traditsioon, milleski, tunduvad, tõsiasi, filosoofiat, laadi, oletus, aleksandrias, lõplikult, hume, hinnangud, pori, vastik, muljetTALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat.
............ 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 SISSEJUHATUS Mis on siis tõde, on olnud ajast aega nii filosoofide kui ka kõigi mõtlejate põhiküsimus. Referaadi teemaks valisin skeptikute koolkonna filosoofia. Mulle meeldib nende arvamus, et 3 tõde, kui niisugune, võib olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Referaadis annan lühikese ülevaate skeptikutest ja skeptikute filosoofiast ja ajaloost. Kirjeldan ja analüüsin skeptikute troope ja otsin erinevusi antiikaja ja tänapäeva vahel.
termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv". Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetus-teoreetiline printsiib, millele on iseloomulik kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivsuse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkuses. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Skeptitsism rõhutab ja absolutiseerib inimtunnetuse suhtelisust, puudulikkust ja ebatäpsust
teos RIIK (Politeia). · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus · Asjad väljendavad ideesid selle 529 a.p.Kr. sulgeb · Ideed kehastuvad asjades · Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud. mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on · Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. nende laps." (Timaioses) · 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure · Demiurg ("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, tõenäosusega ehtsaks
tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab
maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr
(Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega. Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu lisaks ebakindlale poliitilisele ülevõimule vaieldamatu juhtpositsiooni vaimsel alal, tõrjus kõrvale senised peamised filosoofia keskused Joonia ja Lõuna-Itaalia. Esimene nimekas Ateena filosoof oli Anaxagoras. Sofistika - Arenenud orjanduslikku demokraatiat iseloomustas hoogne ühiskonnaelu. Rahvakoosolekud, valimised ja kohtuprotsessid äratasid elavat huvi retoorika, argumenteerimisoskuse ja poliitika vastu. Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega. Filosoofide tähelepanu köitsid inimese olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1
Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem. 7. Aristoteles. Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks: 1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike)
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi. Noesis tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad ideed. Teades, mis on õiglus kui selline, tean juba ise, miks Sokrates tuleb panna vangi oma arusaamade, mitte kellegi teise vahenduse kohaselt. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism tegelikkus on midagi muud kui see, mis meile paistab. Sellegi poolest on võimalik seda tegelikkust tajuda, teada. Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus. Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik.
ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka
suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest. Aga ükski neist eeldustest pole tõestatav ja järelikult pole ka kindla sisulist teadmist olemas. Igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite oleks ainult oskust argumente leida.
Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?
imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. 4. Kes on skeptik? Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr). Kahtleja, vaatleja, uurija, kes jätab arvamuse avaldamata. Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. ,, Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus."(Demokritos) ,,Mis paistab ilus võib olla vastik."
kõrgemini tasustatud autori Suurbritannias ning mis oli hulk aega kõige autoriteetsem Inglismaa ajalugu ja populaarset esseistikat. Ja loomulikult märgiti ka tema tööd ära ,,Index librorum prohibitorumis" Hume ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda taotles ta filosoosfia professuuri, mõlemal korral ebaõnnestunult. Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. Hume oli kivikõva radikaal. Filosoof Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse: mööda tema teed enam edasi minna ei saa." Hume isiku üle on vaieldud kakssada aastat. Üks kaasaegne :"Hume on meie aja kirjanik, kes kummardab populaarsuse ja kasusaamise ees" Boswell: "Edevus oli tema armuke, kelle lummusesse ta oli sattunud ja kes tegi ta igavesti oma vangiks" Randall: ,, Ta oli äärmiselt terane ja läbinisti õel. Kuna tal aga puudus tõeline huvi nii teaduse kui ka religiooni vastu, igasugune vähegi
koosesinemise seostele. Näiteks valge värv, kuubiku kuju, suurus, tekstuur ja selle positsioon, on seotud teineteisega koosesinemise seostega – koosesinevalt on need nt suhkrutükk. Omadused või universaalid on täpselt samade või sarnanevate troopide klassid. Punane värv on just täpselt sama punasuse klass. Troop on abtraktne üksikasi. Need on fundamentaalsed elemendid olemisele ja olemistele, millest kõik muu saab luua. Troop on ainus fundamentaalne kategooriana. Kindlad üksikasjad on selgitatud kui troopide kogumid – troopide kollektsioon komplekteeritud kokku sarnasuse seosest. Kindlad üksikasjad on kvaliteetide kogumid seotud koosesinemise seosega.
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev.
abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD:
Positiivne õigus on tuletatud loomulikust õigusest. Inimesel on õigus ja kohustus vastu hakata ebaloomulikule õigusele. Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija – koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega. Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene vältida eksimisest tekkivat frustratsiooni lihtsalt mitte millessegi uskudes. Samal ajal leidsid skeptikud, et inimesed peaksid sellegipoolest püüdma käituda pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline oli lihtsalt teada ja uskuda, et tegelikult ei ole nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr
Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. .
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see
Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia. Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale
teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 20) Mis on empirism? Vastus : Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Vastus : Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus- see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda
põhiküsimusele. Kõik muu see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B
seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab?
b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus,
Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
3. Inimesel on omane väga kõrge enesehinnang. Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse
annaabi.ee 
