Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida.
c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 211010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1–A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 21–1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%
4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse
soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur .
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................
4.1 Kvaliteedi ja tugevuse liigitus Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse
Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on
(alusroovitis) Põranda aluslaudis X X Põrandad X X X Poomkantlaudis (pindlauad) X Aiad, tuule- ja lumetõkked X X Saalungilauad X X Pakendid X X Käsitöö ja puunikerdused X X Saunavooder X X MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm.
· Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida.
.. 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib peaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates talades, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja vooderdusteni. Toormeks olev kõrgekvaliteediline kuuse või männipuit on läbinud hoolika optilise kontrolli. Tööstuslikult kuivatatud höövelpuidust toode pinnatöötlus on kõrge kvaliteediga. Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15..
Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse materjalide ristläike mõõt. TÄHIS STV. S-otste, V kades, K profiilne, P Ümardatud,L sulundatud, H palgiprofiil, kasutus koht S- sisekasutus, V väliskasutus, Suludi tüüp T täissulund, Y poolsulund. 1. Kasutus koht. 2.Sulundi tüüp. 3.Sulunduse V. Profiili tüüp. Kiirliistud ja piirdelauad kasutatakse ukse ja akna blokkide katteliistuna.Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste
füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A. Roos______________________________ 6 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Põhiliselt toodetakse tänapäeval tangentsiaalset ja radiaalset saematerjali. Tangentsiaalse saematerjali lõikepind on aastarõnga puutuja suunaline ning tulemuseks on dekoratiivne ja selgelt eristatav muster
7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane ilma täiendava töötlemiseta ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa
Kui puitu liiga kiiresti kuivatada, võivad tekkida laudade või plankude otsadesse lõhed, mis langetavad puidu väärtust tunduvalt. Männi eeliseks on kiire ja kerge kuivatamine. Kasutusalad: Põhiliselt mööblitööstus, kasutatakse ka siseviimistluses, hea välimuse pärast. Mänd on hea tisleri ja treimispuit. Üldehituses kasutatakse karkassideks, paneelideks, raudtee liipriteks, telefoni ja valgustuspostideks. Mänist saab teha ka spooni, millest tehakse omakorda vineeri. Spooniga kaetakse tihti saepuru plaatidest tehtud mööbli pinnad. Männist tehakse ka aknaraame, uksi ja uksepiitasid. Männi prusse kasutatakse ka kaevandustes käikude tugedena, kuna kui männile rakendub tugev pinge, siis männi kiud hakkavad nihkudes krigisema, mis annab märku, et käik võib hakata varisema ja käigud evakueeritakse. Männi saadused: Männilt saadakse vaiku ja mändi kasvatatakse parkides, kuna nad eritavad mikroobe
või 5- aastast töökogemust tislerina . Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks . Vastavalt teistavale tööle valitakse vajaminev materjal. Materjal peab kvaliteedilt vastama tehtava töö iseloomule. Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine :
Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar.
need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus
Puidu heli läbilaskvus võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur. Puidust seinal paksusega 25 cm on heli läbilaskmistegur 0,65, sama sein betoonist, siis selle läbilaske tegur on 0,11. Resonantsomadused: Puidu resonantsi omaduseks nimetatakse omadust tugevdada häält või heli ilma hääletooni muutmata. Seda omadust kasutatakse muusikariistade juures, kõlakastide ja kõlalaudade valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuusk, nulg ja seedri puit. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ühtlasest ehitusest ja tihedusest. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on selline puit, millel sügisosa % on 5...20 ja aastarõngaste laius 1...4 mm. Välised omadused Puiduvärvus Puiduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Õhu ja päikese toimel tumeneb suurem osa puiduliikide puitu aja
kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. Okaspuud on tähtsal kohal majanduses, neist valmistatakse saematerjali, puitplaate, spooni, tselluloosi, sütt, tõrva, vaiku, õli, vitamiine, karotiine ja muid saadusi, ning puitu kasutatakse ka loomulikult kütteks. Laialdaselt kasutatakse okaspuid ja eriti nende sorte haljastuses, luiteliivade kinnistamisel, erosioonimetsadena, ravimtoimeliste metsadena jpt. eesmärkidel. Sugukond Pinaceae Männilised Männiliste sugukonda kuulub kokku 10 perekonda ja veidi üle 250 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Sugukonda kuuluvad
lineaalsed, lamedad, pehmed, teritunud tipuga. OKASPUUD Puit Kasvukoht Liigid Omadused Vahemeremaades, Lülipuit on kollakas- või Lääne-Himaalajas- punakaspruun, healõhnaline, looduslikult. Neid vaigukäikudeta, on vaid Liibanoni seeder (Cedrus libani); Atlase seeder kasvatatakse vaigurakuread. Puit tihedusega (Cedrus atlantica); Himaalaja seeder (Cedrus Vastupidavad, valgus tahavad. haljastuspuudena 460-560 kg/m3; pehme, deodara) Euroopa kergesti töödeldav. Neist lõuna-,lääne- ja
Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena.
37. Mida tuleks teha helipuiduga, et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu? Resonantspuidu kestev säilitamine (~50 aastat) võimaldab saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel. 38. Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust? Nimetage 3 Kliima: valgus, temperatuur, niiskus. 39. Kuidas ja millisest puidust peaks lõikama spooni, et saada salmilist tekstuuri? Höövelspoon lõigatakse ka sasisalmilisest puidust: Karjala kasest, pahkadest (puidurikked!), uinuvate pungadega ilmestatud vahtrapuidust “Linnusilm”. 40. Millised puiduliigid on väga vastupidavad korrosioonile õhus ja millised väikese vastupidavusega? Nimetage kummastki rühmast 2 liiki. Väga vastupidavad: jalakas, seeder, tamm, lehis, kastan jt; suhteliselt vastupidavad: saar, pöök, kuusk, mänd;
Mida vanemaks puu kasvab, seda oksatumaks muutub ta tüvi ja seda võimsamaks südamik. Vanematest puudest saadakse parema kvaliteediga saematerjali. Üliküpsete okaspuude südamik võib olla lõhenenud. 3.4. Puitlastide liigitus Puitlastid liigitatakse: 13 · saepuit · ümarpuit · tahutud puit · lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1. Saepuit Saepuiduks nimetatakse toodet, mis on vähemalt kahelt poolt pikuti saetud ja hööveldatud. Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm
..8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega. Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada. Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda (kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
