Teadus Maavärina teadus on vanem kui ükski muu. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreerite teadaolev vanim maavärinaennustus 800 aastat e.m.a. Kreeklased pidid suurt hirmu tundma maavärinate ees, sest elasid kokkupõrkavate kontinentide keskel. Nad märkisid üles oma tähelepanekud maavärinate kohta ja sellest oli hilisematele põlvedele palju kasu. Edusammud Avastatud on palju ja edusammud on suured. Näiteks San Andreasse on seismoloogid ( inimesed kes uurivad maavärinaid) rajanud 20 murrangut umbes 3,5 kilomeetriste vahedega puurauku. Need puuraugud on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks allikaks maavärinate ennustamisel. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Teadlased on ka avastanud, et on võimalik esile kutsuda kuntslikke maavärinaid. Nad on hakanud mõtlema, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui tekitada mitu väikest kuid kontrollitud maavärinat piki lõhet.
See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust.
referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea.
maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Aitäh tähelepanud eest ! :)
saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 3. Maavärinate mõõtmine ja ennetamine Seismoloogia teadus on väga vana ja tuntud teadus. Seismoloogid on uurinud maavärina nähtust juba mitusada aastat. Esimesed maavärinate ennustused on pärit veel astroloogidelt ja ettekujutajatelt. Tänapäevaks on see teadus muutunud palju täpsemaks ja enam ei kasutata ennustajaid ega vaadata tähti, vajd on olemas spetsaalsed mõõteriistad, mis on nii võrd tundlikud, et suudavad ära määrata maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus ja paljud muud vajalikud faktid.
hõrendatakse vaheldumisi). RISTLAINE - Kehaosade nihe risti laine levikusuunale. Toimub vaid tahkes keskkonnas. PINNALAINE - Eksisteerivad maapinnal ja merepõhjal. Levikukiirus sõltub laine sagedusest. Inimesed tunnevad neid maavärina ajal ning nad on silmaga nähtavad. Aineosakeste liikumine on selle laine puhul suurim, tekib suurim kahju. RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni
tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tsernobõlis. RBMK reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki teoreetiliselt pidanuksid seiskuma. Reaktori loojad inseneride osutatud puudujääkidele ja ettepanekutele ei reageerinud. Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused. 3. Maavärina versioon: katastroofiööl fikseerisid seismoloogid Tsernobõli rajoonis maavärina, mille epitsenter võis teoreetiliselt olla tuumareaktori all. Märksa tõenäolisemalt asus epitsenter aga siiski 1015 km eemal. Reaktori rajatised pidid aga vastu pidama kuni kuuepallisele maavärinale. 4. Ameeriklase versioon: lugusid kuritahtlikest ameeriklastest, kes iga hinna eest ihkasid NSV Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud. Et Tsernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil
Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km Exxoni puurkaev 12, 345 km, Sahhalinil Venemaa saarel sügavaim hetkel Sügavamale puurimist takistab sisesoojus, sulatab puurimismaterjalid. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis eraldab maakoort alumisest kihist. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Eristatakse ookeanilist (54%), mandrilist(40%) ja ülemineku maakoort(6%). Kahte liiki: Ookeaniline litosfäär(seotud ookeanilise maakoorega) ja mandriline litosfäär(mandrilise maakoorega)
märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St. Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus kummi vulkaani sisemusest ülespoole kerkiv magma. ,,Muhk" kasvas päevas poolteist meetrit. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal
m.a. Tsivilisatsiooni ja inimkonna varasemate teadmiste tippu jõudnud vanad kreeklased pidid suurt hirmu tundma maavärinate pärast, sest elasid nad ju kokkupõrkuvate kontinentide keskel. Nad hakkasid oma tähelepanekuid üles märkima ning nende kirjapanekuist oli tulevikus inimestel palju õppida. Veel mõnikümmend aastat tagasi peeti maavärinate teaduslikku ennustamist peaaegu võimatuks. 1980. aastatel tehti aga selles valdkonnas suuri edusamme, et seismoloogid USA-s, Jaapanis ja Venemaal pidasid maavärinaennustusi täiesti reaalseks. Kui aastatel 1949-1986 hukkus Hiinas sajas maavärinas 27,3 miljonit inimest ja vigastada sai 76,3 miljonit inimest, rakendati kõik riigil olemasolevad jõud maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi
“ Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2- magnituudiline maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid moest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid, seismoloogid ja hüdroloogid. Uurijad jälgisid St. Helensi mõõteriistadega igast küljest ja isegi õhust. USA geodeesiatalitus asutas Washingtoni osariigis Vancouveris spetsialistide peakorteri, kust koordineeriti vulkaani vaatlusi. Aegamööda hakkas St. Helens põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis “muhk“ mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus kummi vulkaani sisemusest ülespoole kerkiv magma. Uurijad arvestasid ka võimaliku varinguga
annaabi.ee 
