Teine vabariik oli demokraatlikum, kuid kestis ainult aasta. Sõjaväelise riigipöördega algas kolmas vabariik. 1972 loodi Neljas vabariik, kus presidendi võim oli veelgi suurem. 1980 oli Viienda vabariigi algus. Kuuenda vabariigi puhul alustati üleminekut demokraatiale. Riigi lääne- ja lõunarannikut liigestavad mitmedtuhanded väiksed saared. Poolsaare ida- ja keskosas on põhja-lõuna suunalised mäestikud. Kaht mäestikku lahutab Takongi jõe org. Kõrgeim tipp on suurimal, Cheju saarel asuv Halla-san 1950m. Maavarasid on vähe. Kolmandik elektrit saadakse aatomielektrijaamadest. Juhtivad tööstusharud on ekspordile orienteeritud elektroonika- ning elektrotehnikatööstus, laevaehitus ning kiiresti arenev autotööstus. Tähtsamad põllumajanduskultuurid on riis, puuvill, soja, kartul ning tubakas. Elanikkonna varustamise seisukohast on suur osa kalapüügil. Olulisel määral imporditakse toiduaineid. Seadusandlik võim
Suved on Lõuna-Koreas lühikesed sademeterohked. Esinevad lühikesed vihmahooajad nimega jangma. Jangma algab juuni lõpus ja kestab kuni juuli lõpuni. Tavaline augustikuu temperatuur on 22 °C kuni 30 °C . 4 Lõuna-Korea talved on pikad, külmad ja kuivad. Enamjaolt langeb talvine temperatuur -7 °C kuni -1 °C Talvel on temperatuur kõrgem mööda lõunarannikut ja oluliselt madalam mägises interjööris. Cheju saarel on tavaliselt soojem ilm kui mujal Lõuna- Koreas. Vihma sajab Koreas tavaliselt Juunist Septembrini. Lõunakaldal esinevad hilissuvised taifuunid, mis toovad kaasa tugeva tuule, suure vihmasaju ja üleujutused. Keskmine aastane sademete hulk kõigub 1.370 millimeetrist (54 tolli) Soulis kuni 1470 millimeetrini (58 tolli) linnarajoonis. Edelapiirkonnas esineb aga umbes iga kaheksa aasta järel põuaperiood. Kevad ja sügis Lõuna-Koreas aga on mahedad. 4
KASVU- Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakamaid savikaid muldi. TINGIMUSED Poolvarjutaluv, kuid õitseb ainult täisvalguses. Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Väga levinud ilupõõsas, aretatud mitmeid sorte. Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna Korea nulg Abies koreana AREAAL Korea poolsaare lõunaosa mägedes ja Cheju saarel Hallasani mäe nõlvadel SUURUS 8-12 (18) meetrit VÕRA Noorelt keskmise tihedusega, vanemas eas tihedam, laikoonusjas, veidi ebakorrapärane. KOOR, VÕRSED Koor on sile, hallikaspruun ja vaigumullidega. Noored pungad on kollakad, karvakestega kaetud, hiljem punakad, kaetud heleda vaiguga. Emasõite pungad on koonilised, pikkus kuni 7 mm, asuvad viimase aasta võrse tipus
Tihedamini on asustatud lääneosa tasandikud, rannikupiirkonnad ja jõeorud. Linnaelanikkond on pidevalt suurenenud ja 2005.a. elas linnades 83% rahvastikust. 1960- 2000 emigreerus L-Koreast 920 000 inimest, neist 78% USA-sse. Ligi pool elanikkonnast ei kuulu ühtegi usku, ülejäänud on võrdselt peamiselt kas kristlased või budistid. 70% territooriumist hõlmavad mäestikud ja kõrgustikud. L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Hallasan (1950 m). Valitseb parasvöötme mussoonkliima, lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise
annaabi.ee 
