KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad.
..............................................26 Basenji.............................................................................................................................................27 Malta Koer......................................................................................................................................28 Kuvasz.............................................................................................................................................29 Mops................................................................................................................................................29 Suur Jaapani Koer...........................................................................................................................30 Siberi Husky ...................................................................................................................................30 Lancashire Heeler............................................
Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv
võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad
Vanalinna Hariduskolleegium Koerade haukumine Referaat Autor: Herman Matis Eek Juhendaja: Aleksandr Popov 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Koerad................................................................................................................3 3. Koerte haukumise põhjused.............................................................................4 4. Kiunumine..........................................................................................................5 5. Haukumise ja kiunumise põhjused..................................................................5 6. Loogika ja haukumine/kiunumine.......................
...............14 LISA 4.............................................................................................................................................15 LISA 5.............................................................................................................................................16 4 1 Inimese parimsõber ehk koer Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena.[2] Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri
lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos
1. NÄITUSED, LOENG 28.10 Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika. Miks? Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri
Mina valisin selle looma sellepärast, et Kokkerspanjelid on armsad ja sõbralikud loomad ja ma tahtsin nende kohta rohkem teada saada. Kokkerspanjelit tuntakse väga populaarse lemmikloomana. Ta pole mitte ainult leebe loomuga, intelligentne ja elav, vaid näeb ka ilus välja. Tal on pehme, särav ja vetruv karv ning teda võib olla päris mitut värvi. Kokkerspanjel on elav ja rõõmsameelne olend kellele meeldib seltskond. Tema rõõmsameelsust iseloomustab kõige paremini selle tõu üks iseloomulikumaid jooni - pidev sabaliputamine. Olles jahikoer ei taha Kokkerspanjel lihtsalt vedeleda. Ta on nagu sportlane, kes püsib vormis ainut pidevalt liikudes. Lähemalt tahan ma kirjeldada aga nimelt Inglise kokkerspanjelit see ametlik tõunimetus eristab seda tõugu Ameerika kokkerspanjelit keda peetakse täiesti teiseks ja üsna erinevaks tõuks. 3 1 ELUPAIK 1.1 Päritolu Spanjelite tõug on üks vanemaid tõuge maailmas
Sissejuhatus Koer on loom, kes on inimese lemmikuks olnud juba päris pikka aega, umbes 10 000 aastat. Koeratõugusid on maailmas väga palju, kuid käesolev referaat on tehtud minu lemmik koeratõu kuldse retriiveri kohta. Minu kodus kasvab sellest tõust koer Sally, õige nimega Great Challenge All-Embraching, mis tähendab Suur Väljakutse Kõike-Haarav, see nimi sobib talle 100%. Teema valisin seetõttu, et saada nii selle tõu kui ka oma koera kohta rohkem teada. Töös on välja toodud tõu arenemine ja jõudmine Põhjamaadesse. Lisaks on kirjeldatud looma välimust, iseloomu ja käitumist, millest olenevalt tuleb välja millistele inimtüüpidele see koeratõug sobib. Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on välja toodud ka tõu plussid ja miinused. 3 Tõu areng Kuldse retriiveri tõu arenemise kohta on väga palju erinevaid teooriaid
Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata
Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi
saabusid Euroopasse tõenäoliselt 900 aastat e.m.a. Lõpuks hakkasid egiptlased kasse roomlastele, iirlastele, keltidele ja hiljem ka teistele eurooplastele müüma. Nii hakkas kasside populatsioon levima üle kogu maailma. Hiinasse jõudsid kassid 500 aastat e.m.a. Algul kingiti kasse vaid imperaatoritele. Aja möödudes tohtisid kasse lubada endale ka preestrid ja lõpuks ka lihtrahvas. Mitmed kassid segunesid teiste kohalike metskassidega ja nii kujunesidki välja täiesti uued tõud. Esimesed kirjed kodukasside kohta Briti saartel pärinevad aastast 936, kui Lõuna- ja Kesk-Walesi prints Howell Dla sätestas kasside kaitse seaduse.(Purina 2011) 1.5.Kassid kui halvad olevused Järgnevate aastate jooksul aga kasside õnn pöördus ja neid hakati seostama valede tegude, haiguste ja vägivallaga. Aastal 1484 nõudis paavst Innocent VII kõikide kassiarmastajate kui nõidade põletamist. Ta uskus, et nõiad jumaldavad saatanat ja saatana abiliseks on just kass
.........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...........................................................................................8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST.......................................................................................................9 6.1.KASSIPOEG................................................................................................................................9 6.2.TÕUKASS.........................................................................................................
Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W
Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997
jäänused on pärit just sellelt hobuselt. Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E
Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on Eesti hobusetõud, samuti on kogu teema hetkel väga aktuaalnel. Materjalid on põhiliselt kogutud internetimaterjalidest ja inetrvjuudest, millest suurima osa moodustavad tõugude koduleheküljed, vähem artiklid ja raamatud. Inervjueeritavatelt on saadud suusõnaline nõusolek materjali kasutamiseks uurimustöös. Internetimaterjalid on
16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke.
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus................................................
.................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ............................................................................................................................................... 5 2. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS .....................................................8 3. VEISTE ARETUS ....................................................................................................................9 3.1. VEISETÕUD........................................................................................................................................................................ 9 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE................................................................................................................................ 9 3.1.2
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel. Tänaseks on täielikult kodustatud, stressi suhtes vähetundlik, harjub kergesti kunstliku toiduga, tal on aretatud tõud. Euroopas on kaks kaubaforelli suurust valge või roosa lihaga portsjonforell (ca 250g) ja punase lihaga lõheforell (üle kilo, tänapäeval eelistatult 2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna- Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb
Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega.
talleliha tootmiseks sarnaselt paljude eesrindlike lambakasvatusriikidega (Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa). Kolme lambatõu vahelise ristamisskeemi rakendamise eesmärgiks on suurendada lambakasvatajate sissetulekuid, et paremini ära kasutada erinevate lambatõugude potentsiaali. Kolme lambatõu vahelisel ristamisel vajatakse vähemalt ühte suure viljakusega lambatõu isasloomi (selliseks lambatõuks sobib hästi Norra päritoluga dala tõug, kelle viljakus oli 2000. a 2,02 talle 100 poeginud ute kohta või Eestis olemasolev soome maalambatõug). Olemasolevaid eesti tumedapealisi või eesti valgepealisi uttesid tuleks esimeses etapis ristata dala või soome maalamba isasloomaga. Nii saadakse pooleverelised ristandtalled, kelle jäärtalled realiseeritakse lihaks aga utt-talled kasvatatakse üles ja viiakse põhikarja tallede tootjateks. Sellistel pooleverelistel F1 ristanduttedel on suur viljakus tänu ristamise heteroosiefektile.
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud
Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis. Seega algas Eestis kohaliku karja parandamine välismaalt ostetud suguloomadega vältava ehk ümberkujundava ristamise teel. 19. saj. lõpul varuti lehmadele märksa rohkem sööta kui varem, mis võimaldas suurendada piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885
on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast
Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega
viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2
oma põhikarja suurendama, on tekkinud juurde palju uusi kasvatajaid, kes on lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. 1.3. Eestis aretatavad lambatõud Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
