Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat: Kaasaegsed toitumissoovitused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
portsjon, rasvad, tera, vitamiin, toitaine, kusjuures, piimatoodete, toiduenergia, toidurasva, piimatooteid, toidupüramiid, kartul, soovitab, puuvilju, küllastatud, toidusoovitused, mõõdukus, toidurasvad, rasvhappeid, jäätist, oomega, koostaja, tasakaalustatus, süsivesikud, piimatooted, rasvaseid, riis, nisujahust, teelusikatäis, jooke, valgudKõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu.Puuviljad on suurepärased vahepalad kuna sisadavad puuviljasuhkrut fruktoosi, mis imendub väga aeglaselt vereringesse ning organismil läheb kauem aega selle kasutamiseks. Samuti on puuviljad head vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikaks.
Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni
juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Enamasti on kõik vastused õiged, aga paljud vastused jäävad teadmatuse pärast ütlemata. 3 TERVISLIK TOIT JA SELLE TÄHTSUS Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Näiteks võib võtta inimesed, kes kiire elutempo juures söövad ainult kiirtoitu ja maiustusi. Nende toidumenüüs ei ole juur- ja puuvilju ega piimatooteid. Toitained on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, peavad tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit ehk pool taldrikust peaks olema täidetud
mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näol. Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögivilju ja puuvilju, sest need sisaldavad lisaks muudele kasulikele ühenditele ka näiteks vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Toiduvaliku põhimõtted 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest
näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Esimesel astmel on teraviljasaadused ja kartul, mida on soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas. Sepikut ja leiba 4-7 portsjonit, kus üks portsion on 30g; kartulit võib tarvida 2-3 portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid,
Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi.
Puu- ja köögiviljade söömine on väga tähtis. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega saab organism kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala- kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja
Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk. Tähelepanu tasub pöörata varjatud rasva võimalikele allikatele toidus, näiteks lihasaaduste poolvalmistooted (viinerid, sardellid, pihvid, kotletid, pasteedid), majoneesid ja saiakesed-küpsetised, ning piirata nende tarbimist.
· väsimus, ennekõike pärastlõunal · halb enesetunne · näljatunneja magusaisu · mao- ja soolestikuvaevused · rahutus · kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv · unetus Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmenda järgmised sümptomid: · ülekaal või alakaal · vererõhu tõus · pidev väsimus ja ükskõiksus · keskendumisvõime puudumine · haigestumised jne. Inimese toiduenergia vajadus sõltub paljudest faktoritest, näiteks east, soost, füüsilisest aktiivsusest jne. 12 2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus
Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning mitte üle pingutada, sest ka süsivesikud ja rasvad on meie organismis vajalikut komponendid. 1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2.
Rasvad/Õlid Või, pekk, majonees, kookosõli, palmiõli, margarii- Oliivi- ja rapsiõli; päevalille-, maisi- ja sojaõli (mõõdukalt); dieettooted ja nid, ploomirasv ja teised tahked loomsed rasvad, vähese rasvasusega kastmed, õlikultuuride seemned, pähklid munakollasega tehtud õlikastmed Piim ja piimasaadused Rasvased (2,54% rasva) piimatooted (lubatud
o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaalse kehakaalu säilitamine kuuluvad lahutamatult tervisliku toitumise juurde. I põhikorrus Teraviljasaadused ja kartul 813 portsjonit päevas Nende osakaal peab päevasest menüüst moodustama kõige suurema osa. 813 portsjonist peab moodustama: leib, sepik 47 portsjonit 1 portsjon on 30 g · kartul 23 portsjonit 1 portsjon on 90 g · teised teraviljatooted: puder, makaronid, helbed 23 portsjonit 1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad.
Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
2.3. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Organism saab neist vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. (3) 2.4. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Kolmas korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest tuleks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. (3) 2.5. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida tuleks aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega
v väsimus, ennekõike pärastlõunal v halb enesetunne v näljatunne ja magusaisu v mao- ja soolestikuvaevused v rahutus v kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv v unetus · Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmneda järgmised sümptomid: v ülekaal või alakaal v vererõhu tõus v pidev väsimus ja ükskõiksus v keskendumisvõime puudumine v haigestumised jne. · Inimese toiduenergia vajadus sõltub paljudest faktoritest, näiteks east, soost, füüsilisest aktiivsusest jne. Toidupüramiid · Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
Toitumissoovitused Vastavalt toidupüramiidile on soovitatav kõige rohkem süüa päevas . Sellest umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Toidugrupist liha-kala- kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras:Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C- vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4
hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist: * Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse. * Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi-
suhkur ise ning selliste toodete "tervislikkus" seisneb vaid vähemas hulgas kalorites. Teine ohugrupp on vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse light-märgistust - kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda
rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole
Tervislik toitumine tagab loote normaalse arengu kogu raseduse jooksul ning hoiab ära väärarenguid ning muid ema rasedus tüsistusi. Oluline on õige toidurežiim ja saadav energiahulk, et rahuldada nii ema kui loote energiavajaduse. Peamiseks soovituseks on süüa tervislikku vahelduvat toitu, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid (leib, riis, pastad ja kartul) ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik toitumine sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Samuti ei tohiks ära unustada lipiidide tähtsust organismile, mida tuleks tarbida õigetes kogustes. Raseduse ajal on suurenenud nii vitamiinide kui ka mineraalainete vajadus. Oluline on saada vitamiine tasakaalustatud ja mitmekesise toidu kaudu. Põhiliselt suureneb foolhappe, C- ja D- vitamiinivajadus. Vitamiinivaegus suurendab riski haigestuda infektsioon- ja külmetushaigustele.
tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
lapse tervislik toitumine ei kannata üksikute kesiste söögikordade tõttu. Ringis on toiduained jagatud kuude rühma: 1) aedviljad, puuviljad ja marjad 2) teraviljatooted 3) piimatooted 4) liha, kala, muna 5) kartul 6) rasvad 1. Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas Aedviljad moodustavad olulise osa nii täiskasvanute kui ka laste menüüst. Iga söögikord ja vahepala peaks sisaldama mingil kujul aed- ja puuvilju ning marju. Ideaalne oleks süüa aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas. 2. Teraviljatooted 46-aastane laps peaks sööma vähemalt neli viilu leiba päevas. Leib käib iga söögikorra juurde. Hästi sobivad näiteks tume rukkileib, grahamnisujahust
aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis
Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru
annaabi.ee 
