........................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid................................................................................... 4 3.2 Õhu saastumine............................................................................................ 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................6 3.4 Osooniaugud................................................................................................. 7 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid.......................................................7 3.6 Veekriis.......................................................................................................... 8 3.7 Metsade hävimine.........................................................
Veekriis ja veekogude reostumine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja lig
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või p
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mullaharimiskordade vähenda
suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku
a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris)
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasutatakse sidumata kujul - pulbrin
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLA
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korraliku
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks kasutada ko
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooni
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu pinnale, lase mõjuda ning loputa
SISSEJUHATUS Teenused on toodete kõrval suure potentsiaaliga valdkond, millele peaks pöörama senisest enam tähelepanu. Toodete arendamise kõrval arendatakse tihti just toodete/teenuste süsteeme, et luua organisatsioonile konkurentsieelis ja täiendavaid tuluallikaid. Teenuste kvaliteet on nende arendamisel määrava tähtsusega. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja teenuse ja kvaliteedi mõisted vaadelda kvaliteedijuhtimise võimalusi koostada konkreetsele teenusele tegevuskava Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vaj
termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised:
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed..........................................................................5 3.2 Meeled........
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/P
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta ei lahustu vees, vees mood
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 2 Valmistustehnoloogia valik - trükipress Tallinn 2012 1 Detaili konstruktsiooni lühianalüüs Detailiks on trükimasinast pärit templivars, mille otsa käib templimärk/raud, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Esialgse vaatluse põhjal tundub detaili konstruktsioon üpriski lihtne, kuna tegu on lihtsustatult lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust täpsemalt lehtstantsimist. Allpool kirjeldatud illustratiivselt lehtstantsimise põhimõtteid. Joonis Lehtstantsimise lühikirjeldus Detaili elementide valmistamise võimalikkus: Tabel Valmistustehnoloogiate võrdlus Detaili elemendid Survetöötlus Valutehnoloogia Valmistamise võimalikku
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus An
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigitea
Merily Viibur, Kaisa Kiil ELASTAAN REFERAAT Õppeaines: Materjaliõpetus Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11/21 Juhendaja: lektor Diana Tuulik Tallinn 2010 2 SISUKORD ....................................................................................................................................................1 sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................5 Saamislugu.................................................................................................................................6 tootmine..................................................................................................................................... 7 Omadused....................................................
Markus Põder MATERJALID AUTOEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................
Puidutöötlemise õppetool Referaat Õppeaines "Puiduteadus" Puidu kuivatamine Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...........................................................4 Tasakaaluniiskus........................................................................................................4 Niiskusdeformatsioonid..............................................................................................5 PUIDU KUIVATUSE VAJALIKKUS..............................................................................6 PUIDU KUIVATAMISE LEVINUD MOODUSED JA SEOSED MAKRO- JA MIKROSTRUKTUURID
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja Arvutivõrgud Allan Pertel ISKE Referaat Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis vaatleme etalonturbe süsteemi ISKE. Räägime lühidalt rakendusalast ja kes peavad kasutama. Samuti vaatleme millel ta põhineb ning kui tihti täiendatakse. Saame teada mitmeastmeline ta on. Kuidas on ehitatud meetmestik. Kas aitab tagada riigisaladust ja tuleb juttu astmetest ise. RAKENDUSALA ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. S
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded t�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Marje Hindriksoo PÕLVA ÜHISGÜMNAASIMI PERSONALIRISKIDE ANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õppealajuhatajat. Direk
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö..............................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE Lühiülevaade Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. ISKE Üldpõhimõtted................................................................................................................. 4 2. ISKE Rakendusjuhendi ülesehitus........................................................................................... 5 2.1 Sissejuhatus ja rakendamise protsessi kirjeldus................................................................. 5 2.2 Moodulid............................................................................................................................. 5 2
Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb. Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt.
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi on na
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
