Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Tuneesiaga. Malta pole ka eksootiline paradiisisaar, kuid tal on üllatavalt palju muud pakkuda.(3) Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.(3) Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist.(3) Arvukate paleede ehk palazzode ja kirikute ehitamisel ei koonerdatud, sest Malta Ordu liikmed olid pärit Euroopa parimatest peredest. Lisa hangiti türklasi ja mereröövleid, vahel ka kristlaste kaubalaevu rünnates. Ja kuigi Napoleon ajas ordu Maltalt minema ja viis osa kullast ning kalliskividest ise kaasa, on imeilus katedraal ja ordumeistri loss kogu oma uhkuses säilinud.(3)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004
TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2 SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.
rahapaja tunnust ning Belgia riigikood (BE). Kujundas: Jan Alfons Keustermans. 5 Saksamaa Saksamaa valis euro müntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 1- ja 2-eurostel müntidel kujutatakse Saksamaa suveräänsuse traditsioonilist sümbolit — kotkast ümbritsetuna 12st Euroopa tähest. 2-eurose mündi servatekst: EINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT (ühtsus, õiglus ja vabadus) ning kotka embleem. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülimajumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Kujundasid: Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer. Eesti Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune — sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”. Kujundus: Lembit Lõhmus 6
Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 5 Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 2.3 1993– Euro rahatähed 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised
ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on väga paljugi vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute jne eest. Ta toimetab ka nende valdkondade eelarvega. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud. Euroopa Parlamendi liikmete arv riigiti aastatel 20072009 Austrias 18, Belgias 24, Bulgaarias 18, Eestis 6, Hispaanias 54, Iirimaa 13, Itaalias 78, Kreekas 24, Küprosel 6, Leedus 13, Luksemburgis 6, Lätis 9, Madalmaades 27, Maltal 5, Poolas 54, Portugalis 24, Prantsusmaal 78, Rootsis 19, Rumeenias 35, Saksamaal 99, Slovakkias 14, Sloveenias 7, Soomes 14, Taanis 14, Tsehhi Vabariigis 24, Ungaris 24, Ühendkuningriikides 78, Kokku 785. 7 Euroopa Liidu lipp ja lipu ajalugu See on Euroopa lipp. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa rahvaste
Komisjon on väga paljugi vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute jne eest. Ta toimetab ka nende valdkondade eelarvega. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud. Euroopa Parlamendi liikmete arv riigiti aastatel 20072009 Austrias 18, Belgias 24, Bulgaarias 18, Eestis 6, Hispaanias 54, Iirimaa 13, Itaalias 78, Kreekas 24, Küprosel 6, Leedus 13, Luksemburgis 6, Lätis 9, Madalmaades 27, Maltal 5, Poolas 54, Portugalis 24, Prantsusmaal 78, Rootsis 19, Rumeenias 35, Saksamaal 99, Slovakkias 14, Sloveenias 7, Soomes 14, Taanis 14, Tsehhi Vabariigis 24, Ungaris 24, Ühendkuningriikides 78, Kokku 785. Euroopa Liidu lipp ja lipu ajalugu See on Euroopa lipp. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa rahvaste ühtsuse ja täiuslikkuse sümbol - laiemas mõttes. Kuldsetest tähekestest ring sümboliseerib
muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes ringimustes töötamiseks. Jahimehed hakkasid koeri pügama selleks, et muuta nad veidi liikuvamaks, ent karvkate säilitati tundlikes kohtades, näiteks liigeste ümber, rinnakorvil jne. Sabatutt nagu ka peatutt jäeti alles selleks, et koera oleks vees töötamisel paremini näha. Puudel on üks neid tõuge, kes on kõige kiiremini arenenud ja muutunud, kujunedes küllalt jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks koeraks. Puudel on tänapäeval maailma üks kõige hinnatum seltsi-ja näitusekoer. Puudel esineb nelja suurusvariandina (suur puudel(45-60cm), keskmine puudel(35-45 cm), kääbuspuudel(28-35cm) ja toy-
aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................
Pindala: 64 589 km² SKT: 10 800 OJS elaniku kohta Leedu (Lietuva) Pealinn: Vilnius (Vilnius) Rahvaarv: 3,4 miljonit Pindala: 65 300 km² SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari(Magyarország) Pealinn: Budapest 15 Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta) Pealinn: Valletta (Valletta) Rahvaarv: 0,4 miljonit Pindala: 316 km² SKT: 16 000 OJS elaniku kohta Madalmaad (Nederland) Pealinn: Amsterdam (Amsterdam) Rahvaarv: 16,3 miljonit Pindala: 33 873 km² SKT: 28 700 OJS elaniku kohta Austria (Österreich) Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,2 miljonit Pindala: 83 859 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Poola (Polska) Pealinn: Varssavi (Warszawa) Rahvaarv: 38,2 miljonit Pindala: 312 685 km² SKT: 11 600 OJS elaniku kohta Portugal (Portugal)
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
määruste eelnõude kohta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. 10
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad v�
1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis
rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap %C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon,
ringidena fooliumpinna keskmest serva suunas. Pangatähtedel on kohati kasutatud mikrokirjas teksti, nt sõnas ,,EYP" (EURO kreeka keeles) pangatähe esiküljel. Selle nägemiseks on vaja suurendusklaasi. Kiri on selgelt nähtav, mitte hägune. mikrokiri ÕIGE VALE Ultraviolettvalguses Rahapaber ise ei helenda. Nähtavale ilmuvad paberis olevad punased, sinised ja rohelised kiud. Paistab Euroopa Liidu lipp rohelisena ja selle tähed oranzina. Muutub EKP presidendi allkiri roheliseks. Hakkavad suured tähekesed ja väikesed ringid pangatähe esiküljel helenduma. Maakaart, sild ja nimiväärtus pangatähe tagaküljel muutuvad kollaseks või roheliseks. ÕIGE VALE Euroala liikmesriikide
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus.
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nend
SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust...........................................................
pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne)
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadus vastu seista NSVL ekspansio
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. K
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. 11 5. SÜMBOLID JA TÄHISED Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp (Joonis 2). Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
Tavaliselt vaadatakse põlvnemist ainult meesliinis (esi ehk tüviisa, poeg, pojapoeg jne, või esi ehk tüviema, poeg, pojapoeg jne). Tüvijadakond jadakond, mis moodustab päisniku põlvnemisaheliku tüvi meesliini, lähtudes tüvivanemaist või isast või emast. Sugukond ema või isaliini kaudu end ühest (müstilisest või reaalsest) esivanemast tuletav sotsiaalne üksus 13. EESI GENEALOOGIA algatajaks on Martin Lipp, Nõo kirikuõpetaja, kes Jakob Hurda rahvaluule kogumistöö eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõja aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri
Tavaliselt vaadatakse põlvnemist ainult meesliinis (esi ehk tüviisa, poeg, pojapoeg jne, või esi ehk tüviema, poeg, pojapoeg jne). Tüvijadakond jadakond, mis moodustab päisniku põlvnemisaheliku tüvi meesliini, lähtudes tüvivanemaist või isast või emast. Sugukond ema või isaliini kaudu end ühest (müstilisest või reaalsest) esivanemast tuletav sotsiaalne üksus 13. EESI GENEALOOGIA algatajaks on Martin Lipp, Nõo kirikuõpetaja, kes Jakob Hurda rahvaluule kogumistöö eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõjaaastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
