Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Charles I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
delhi, inkad, trükikunst, 1193, hindude, sultani, mahal, aasiat, beringi, asteekide, tipul, paiku, meresõitja, prints, vasco, gama, 1497, hernan, cortes, franciscoraskeks. Seepärast tuli Eurooplastel hakata otsima teist mereteed Indiasse. 15. Miks tegid maadeavastustega algust just portugali ja hispaania meresõitjad? Kuna nende maade meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. 16. Kuidas ja millal asustati Ameerika manner? Esimesed sisserändajad saabusid Aasiast ajavahemikus 20000-10000 aastat eKr. Pärast jääaega oli veetase nii palju madalam, et Aasiat ja Ameerikat ühendas maariba, mida mööda tallased inimesed suuri rohusööjaid loomi küttides liikusid. 17. Millised tagajärjed olid maadeavastustel Euroopa jaoks? Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Idast pärit kaupu hakati üha enam mööda ookeani transportima, tähtsaks muutusid sadamalinnad. Ameerikast voolas Euroopasse suuri rikkusi nii kiirenes mitmes Euroopa maas ka rahamajandus. 18. Millised tagajärjed oli maadeavastustel Ameerika põlisrahvale
Mitmel pool tekkisid budistlikud kloostrid, mis olid ühtaegu nii usu-, kui ka õppeasutused. Esimese aastatuhande teist veerandit loetakse india kirjanduse ja teaduse kuldseks ajajärguks. Sellest perioodist pärinevad mitmed sanskriti keeles loodud kirjanduse tähtteosed. Samuti kirjutati sel ajal maailma esimene raamat algebra kohta. Teise aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193. aastal saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu Põhja India. Moslemite valitseja võttis endale sultani tiitli ja valis pealinnaks Delhi. Tekkis suur ja tugev moslemite riik Delhi sultanaat. Sultanaat sultaniriik. India lõunaosa alistamiseks läks moslemitel aega veel paar sajandit. Moslemite sissetungi järel hakkas Indias levima islam. Kuna kõigilt mittemoslemitelt nõuti raha, läks osa elanikest üle uude usku. Muudes piirkondades jäädi enamasti ikka hinduismi juurde. Budism kaotas
Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda).
tulekuga algas India riigi lagunemine. Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis budism, mis hakkas ka Indiast väljapoole levima. 2. aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistanis kanda kinnitanud islamiusulised valitsejad. 1193. aastal saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid seejärel kogu Põhja India. Moslemite valitseja võttis endale sultani tiitli ja valiks pealinnaks Delhi. Moslemite sissetungi tagajärjel hakkas Indias levima islam. Kuna kõigilt mittemoslamitelt nõuti pearahamaksu, läks osa elanikest uude usku. Loodeosas jäigi islam ülekaalu, muudes piirkondades jäi enamik hindusid siiski oma vana usu juurde. Budism aga kaotas oma tähtsuse ja levis Tiibetisse ja
- indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hävitamine - uued teadmised maailma kohta (teaduste areng) - tähtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid - tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad - vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus §27 Põlisrahvaste kõrgkultuurid Kesk ja Lõuna Ameerikas 1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad Kus elasid? Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond
1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas.
Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks. Neljast laevast säilis Vasco da Gamal ainult kaks. Tagasisõit Aafrika rannikuni kestis kahekümne kuue päeva asemel kolm kuud. Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja
· Makedoonia Alkesander jõudis Indiani · Islandi asustamine viikingite poolt Erik Punane ja Gröönimaa · Ristisõdade käigus avardus eurooplaste maailmapilt · Marco Polo reisikirjeldused ja kaardid (Mongoolia ja Hiina) SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED · Euroopa saab juhtrolli (kiire areng ja vallutused) · Muutus inimeste maailmapildis o Hariduse levik ja trükikunst o Kaheldi piiblitõdedes + tekkis arusaam, et jumal soosib ettevõtlikke, uut tüüpi inimesi, kes ei lodoa jumalale. o Areneb ettevõtlik inimene · Ristisõjad · Teaduslikud: · Marco Polo reisikirjad ja KAARDID ja John Mandeville'i reisikirjad · Renessansi geograafia areng · Meresõidutehnika areng (astrolaab kompassi eelkäija, portolaan rannikukaart)
Tuli välja, et tegemist on uue maailmajao Ameerikaga, mis sai hoopis nime sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507 · 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse · 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini · 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse · 1519-21 Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis · 1577-80 Franzis Drake teine ümbermaailmareis · 1519-21 Cortez vallutab Asteekide riigi · 1531-34 Bizarro vallutab Inkade riigi · 1510 a saabus Ameerikasse esimene partii neegerorje · maadeavastuste tulemused: o Eurooplase jaoks maailm avardus o Sai alguse Eurooplaste koloniaalpoliitika o Vastastiku erinevate taimedega-loomadega tutvumine (Euroopasse- kartul, tomat, mais, kakao, kohv, tubakas, kalkun. Ameerikasse- hobune) o Hakkas vähenema Vahemereäärsete liinade ja kasvama Atlandi äärsete
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Vaimude tähelepanu saamiseks on terassil kellad. Kompleksi kuulub ka üks maailma suurimaid kelli, millel kaalub paarkümmend tonni. Stuupa tipus on sada kuld- ja 1400 hõbekellukest. Vaimude kujude vahel on Buddhade kujud ja palverändurid asetavad nende ette ohvriande. Shwedagon on ehitatud tellistest nii, et telliste vahedesse ei mahu nõelgi. Palee juurde viib 4 turutänavat, kust saab palverändur osta kuldlehti, riisikausse, lootoseõisi. TADZ MAHAL 1632-1654 - armastatud naise mälestuseks rajatud ehitis. Islamiusu vaimne keskus ja India suurim vaatamisväärsus. Suurmogulite arhitektuuri tipp. Tadz Mahal asub New Delhist 190 km kaugusel Agra linnas. India valitseja sahh Dzahan oli 5. mogul. Ehitajaid oli 20 000 ja tuldi Pärsiast ning Lähis- Idast. Aega kulus 22 aastat. Kunagi pole mainitud ühegi arhitekti nime. Osalenud olevat ja 2 eurooplast 1 prantslane ja 1 veneetslane. Ehitis on pühendatud sahinna Mumtaz Mahalile
ülikool jagunes teaduskondadeks ja õpetada võisid need, kellel on taduskraad. 11. Keskajast rääkides ei saa mainimata jätta kahe olilist nime: Gutenberg ja Leonardo da Vinci. a) Millal leiutas gutenberg trükikunsti? Kas trükikunsti leiutamise au võib üksnes Gutenbergile omistada? Missugune oli esimene raamat, mis trükiti? Missuguseid muudatusi tõi kaasa trükikunsti leiutamine? Trükikunst ei ole mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Euroopa trükikunsti leiutaja on Gutenberg 15. sajandil. Ta võttis kasutusele lahtised üksiktähed. Esimene trükitud raamat oli Piibel 1456 aastal. Raamatute kaudu levisid uued ideed ja see hõlbustas teadaannete avaldamist. Kuid üsna varsti pandi tsensuur peale koostati keelatud raamatute nimekiri. b) Mida peaks sinu arvates L. Da Vincist lisaks kunstiajaloos õpitule/õpitavale veel meelde jätma?
· Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola. Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi-95 teesi · Sisaldasid ideid kiriku reformimiseks
Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine. Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.
kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid palju ja kiiresti ning levik oli suurem. Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt. Ta tõlkis erinevaid raamatuid. Kõige mõjukam tema töödest oli Narruse kiitus, kus ta naeruvääristas lugupeetavaid ameteid ja inimtüüpe. Oma teostes oli
pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne. India vanimat keelt (kui ka uuemaid keeli: hindi, bengali, pandzabi keelt jt), sanskritti, oskasid lugeda-kirjutada vaid vähesed. 4 Islami sissetung/mõjutused 13. sajandil vallutasid muslimid Põhja-India ning seal jäi pikemaks ajaks (1206-1526) püsima Delhi sultanaat. Lõuna-Indiat nad vallutada ei suutnud. Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. Sahh Firuz (1351-1388) arendas ulatuslikku ehitustegevust: · Rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda jm. · Kerkis uus pealinn Firuzabad (selle ehitamiseks kohaletoodud 180 000 inimest arhitektid, skulptorid, ehitusmeistrid sunniti astuma islami usku). Ehitusmaterjalid saadi lammutatud hindu templitest. Samal ajal, kui budismi mõju vähenes, elavnes jällegi dzainism
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nend
karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine. Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur. 3) Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud. Columbuse-eelne Ameerika ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2. Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse 3. Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse Kesk- e. Mesoameerika Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa, teine Yukatani poolsaar
· Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
määral Ptolemaiose teostel. Tunnistati maa kerakujulisust ja usuti, et see asub universumi keskpunktis ning et päike ja teised planeedid tiirlevad selle ümber. Arvati, et leidub ka kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimesed uskusid seda midanägid- maa on lame ja taves selle kohal. Usuti, et planeedid ja tähed mõjutavad inimese saatust.kirik suhtus astrologiasse taunivalt. Geograafias tunti 3 maailmajagu (Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn. Al Idiris oli araabia geograaf, 12
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsan
humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Kolumbuse avastused. Da Gama. Magalhaesh Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Reformatsioon. Martin Luther Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31
Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja-Aasia, niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa. 1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine v�
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimus
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
annaabi.ee 
