Raua ja tema sulamite tootmine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Metallurgia

........................................ 5 KÕRGAHI.............................................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks

Auto õpetus

11

docx

Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia

..............8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9  Sissejuhatus Antus teemas räägitakse metallurgias toodetavast materjalidest ja nende tähtsusest. Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks.  Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi

Kategoriseerimata

2

docx

Kõrgahi

mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle, selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda

Kategoriseerimata

2

docx

Metallurgia kõrgahjutehnoloogia

1. Tööstusharu, kui üks metallurgia variantidest jaguneb veelkord kaheks: värviline ja must metallurgia. Värvilises metallurgias toodetakse üle 70 erineva metalli, nt. plii, tsink, alumiinium ja vask. Must metallurgia sai alguse juba 15. sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda. 2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda,

Materjaliõpetus

8

doc

Metallurgia. kõrgahjutehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena

Kategoriseerimata

8

odt

Kõrgahju bilanss

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja

Auto õpetus

32

doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013  Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2

Tehnoloogia

58

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

.................................................................................. 28 37.4. CNC pinkide eripärad ........................................................................................................ 29 3 1. Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib

Metalliõpetus

Kommentaarid (0)