4 Reeglid.............................................................................................................4 2.Testimine................................................................................................................5 2.1 Sissejuhatus.....................................................................................................5 2.2 Omadused........................................................................................................5 2.3 Esimese realisatsiooni testide projekteerimine................................................5 2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused.....................................................7 2.5 Teise realisatsiooni testide projekteerimine....................................................8 2.6 Teise realisatsiooni testimise järeldused........................................................10 3. Kokkuvõte.................................................................................................
Raportis väljastatakse ekraanile osa vajaminevast andmetabel Laenutused sisust. Täpsemalt väljastab laenutajate käes olevad raamatute pealkirja, laenutaja nime(ees ja perekonna nimi koos) ja hinna. Lisaks arvutatakse kogu summa. Raport Raamatud Raportis väljastatakse ekraanile andmetabeli Raamat sisu. 6. Hinnang tehtule Loodud on väike andmebaas, mille abil saab teada raamatukogu seisu 7. Süsteemi edasiarendamise võimalused, peamised puudused käesoleva realisatsiooni korral Süsteemi edasiarendamisel võiks lisada ka muid andmeid näiteks laenutaja isikukood, telefon jne. Käesoleva realisatsiooni peamised puudused on päringute vähesus.
........................................................................................... 22 8.4 Intressikulude kattekordaja.......................................................................................... 22 9 PANKTROTI ANALÜÜS..................................................................................................... 24 LISAD.................................................................................................................................... 28 Lisa 1 Realisatsiooni netokäive.......................................................................................... 28 Lisa 2 Bilanss (kroonides).................................................................................................. 29 Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides).................................................................................... 30 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)................................................................ 30
On üsna loogiline, et süsteem ei taga, et ka mingis konkreetses juhtumis väljapakutud variant just see kõige õigem on, pigem ellimineeritakse antud juhul ebasoovitavad pakkumised. Spetsifikatsioonile vastava ekspertsüsteemi loomine on teostatav. Pole esitatud mingeid nõudmisi, mis tänapäeva tehnikat kasutades oleks täidetamatud. Esitatud nõudmisi on võimalik testida. Programm Ekspertsüsteemil on kaks realisatsiooni. Esimene on tehtud kasutades programmi EXSYS, teine aga programmiga XpertRule Knowledge Builder. Programmide kasutajajuhendid koos veateadetega on olemas, samuti näide süsteemi töö kohta ja installeerimisjuhend. Programm küsib kasutajalt ehk sobiva kandetõstuki otsijalt küsimusi kandetõstuki omaduste ja funktsioonide kohta ning toetudes reeglibaasile niiöelda kontrollib üksiku kandetõstuki vastavust esitatud nõudmistele. Programm vastab täiesti varem esitatud nõudmistele.
suurus : Suurus positsioon : Positsioon loendur joonista () võtaLoendur () : Integer Kujund suurus : Suurus positsioon : Positsioon +annaPos () : Positsioon +joonista () +skaleeri (protsent : Integer = 25) Saab kirjeldada vaikimisi väärtusi parameetritele, s.t. kui väljakutsuja ei väärtusta parameetrit, kasutatakse vaikimisi väärtust. Operatsioon on osa klassi liidesest. Operatsiooni realisatsiooni nimetatakse meetodiks. Operatsioon kirjeldatakse signatuuriga või eeltingimuse, järeltingimuse, algoritmi ning mõjuga objektile. Eeltingimus peab olema tõene enne, kui operatsiooni saab täita. Näiteks kujund peab olema joonistatud enne, kui teda saab skaleerida. Järeltingimuseks võib olla tingimus, et kohe peale joonistamist peab kujundit muutma ja seda ei tohi teha hiljem. Kui operatsioon muudab objekti seisundit (n. skaleerimine muudab kujundi seisundit), tuleks see dokumenteerida.
.....................................14 3. Esimene realisatsioon.......................................................................................17 3.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 17 3.2 Kasutusjuhend.............................................................................................17 3.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 18 4. Esimese realisatsiooni testimine.......................................................................32 4.1 Testitulemused............................................................................................ 32 4.2 Probleemid.................................................................................................. 37 4.3 Hinnang....................................................................................................... 38 5. Teine realisatsioon.....................................
liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame tulemuse ikka kohalikus realisatsioonis, milleks meil on EUREF-EST97 (Jürgenson 2006). Geodeetilise süsteemi üheks osaks on referentssüsteem, milleks on Euroopa Terrestiline referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 realisatsiooniks Eestis on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97 (Tamme 2004).
kosmosesondi "Sputnik" stardi järgse USA riigikaitsealaste uuringute kiirendamisele. Ameerika helgeimate peade ühendus ARPA (Advanced Research Projects Agency ) alustas 1960-ndatel sõjaväe algatusel üleriigilise info transportimise süsteemi loomist. Süsteem pidi toimima ka halvatult s.t. ka NL raketirünnakute ajal. Lahendus, mille esmase teooria koostas dr. Leonard Kleinrock 1961. aastal ning algse praktilise realisatsiooni esitas Paul Baran 1964. aastal, seisnes lühidalt järgmises. Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks. Iga tükk, millele on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis,
................................................... 12 Lahendusmeetodite realiseerimine................................................................................ 12 Esimese lahenduse realisatsioon ............................................................................... 12 Teise lahenduse realisatsioon.................................................................................... 13 Katsete planeerimine ja realiseerimine ning lahendusmeetodite võrdlus ja parima realisatsiooni valik ........................................................................................................ 14 Osaliselt kaetud sümbolitega testimine..................................................................... 14 2 Ülesanne 1 Ülesande püstitus On antud mittelineaarne dünaamiline diskreetaja süsteem. Mittelineaarne funktsioon on
Sisukord 1. Aegrea karakteristikud .............................................................................................. 2. Korrelogramm. Statsionaarsuse määramine............................................................... 3. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse mõjutamine statistikale................................ 4. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse aegreadede statistika saamiseks näited........ Aegrea karakteristikud Kui meil on juba antud vaid üks realisatsiooni protsess - aegrida, siis ei ole meil võimalik täpselt aru saada stohhastilise protsessi karakteristikuid. Kuid me saame vaadelda aegrea keskmist väärtust, standardviga ning k-järku autokorrelatsioonikordajad statsionaarse juhuslikku protsessi keskväärtusse, dispersiooni ja autokorrelatsiooni funktsiooni hinnangutena. Kui aegread sisaldavad arengutendentsi, trendi, siis need karakteristikud on kindlasti
täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi realisatsiooni ja globaalse koordinaatsüsteemi realisatsiooni vahed, nii saame tulemuse ikka kohalikus realisatsioonis, milleks meil on EUREF-EST97 (Jürgenson 2006). Geodeetilise süsteemi üheks osaks on referentssüsteem, milleks on Euroopa Terrestiline referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 realisatsiooniks Eestis on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97 (Tamme 2004).
soove. Analüüsietapi käigus kaasab arendusteenuse pakkuja poolne projektijuht müügiinimesi aruandlustarkvara müüvast ettevõttest. Tehakse vähemalt kolme erienva 5 aruandlustarkvara paketi demonstratsioonid ning võrreldakse toodete omadusi mittefunktsionaalsete ärinõuetega. Lõplik valik sünnib analüüsietapi lõpul klientettevõtte otsusel. Analüüsietapis dokumentatsiooni põhjal koostatakse hinnapakkumine ja ajakava süsteemi realisatsiooni teostamiseks. Realisatsioonietapil on teenusepakkuja põhiliseks toeks klientettevõttes projektijuht ja IT arhitekt. Realisatsioonietapil juurutatakse ka valitud aruandlustarkvara kliendi juures. Realisatsioonietapp lõpeb süsteemi testimise/valideerimise ning klientettevõttele üleandmisega. Valideerimisel on vajalik lõppkasutajate tugi (andmekvaliteedi kinnitamisel). Selleks tuleb valida igast ettevõtte üksusest 1 tehniliselt tugev esindaja.
2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristada korrektseid ja mittekorrektseid atribuute. 4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet. Domeeni mudel on (hahahah hold on, dis gon be guud) inspiratsiooni allikas tarkvara objektide disainile <3. Kõige tähtsam artifact, mis luuakse Objekt-Orien. analüüsis (Kasutusjuhud on suht bae, aga need pole OO) reaalse maailma mõistete (kontseptuaalsete klasside, mitte tarkvara komponentide ja nende vastutuste) visuaalne ehitus. Visuaalne abstraktsioonide sõnastik. Sarnased mõisted: domeeni mudel, kontseptuaalne mudel, domeeni objektmudel, analüüsi objektmudel
juurutamine (partnerettevõtte edasi, ent töö maht ei suurenenud, kaudu või ise) + koolitus kuna koolitusvajadus juurutamisetapis osutus plaanitust väiksemaks. 3. Kokkuvõte ajagraafiku kohta 1.1.5 Plaanist kõrvalekaldunud, lisandunud ja ärajäänud tööde analüüs Projekti raames olid tööd jagatud analüüsietapiks (A), realisatsiooni- ja valideerimisetapiks (R) ning juurutamisetapiks (J). Probleemid on klassifitseeritud tähtajast ülemineku (T), töö lisandumise (L) või töö ärajäämisena (Ä) Töö Prob- Etapp Tähtaeg Tähtaeg Põhjendus leem (plaan) (reaalne) Alliksüsteemi T A 22.10.06 25.10.06 Alliksüsteemide viletsa analüüs dokumenteerituse tõttu venis töö 3
Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist. Protsesside (x(t)) liigitamine pidevuse alusel: 1 pideva aja ja pideva väärtusega protsessid 2 pideva aja ja diskreetse väärtusega protsessid 3 diskreetse aja ja pideva väärtusega protsessid 4 diskreetse aja ja diskreetse väärtusega protsessid. Diskreetse ajaga protsesse kirjeldatakse paljudel juhtudel aegridadena
- VIDEOTEHNIKA 30 26 22 5000.- MUUD 100 80 60 1000.- KESKMINE 2441000.- 1795000.- 1329000.- LÄBIMÜÜK 8) Kauba sisseost Koostöös erinevate elektroonikatoodete maaletoojatega võtab ettevõte kaupa müüki realisatsiooni korras ja tarnib peamised kaubaartiklid nagu televiisorid, digitehnika ja mängukonsoolid ametliku maaletoojana. Eraldi lugu on nende kaubaartiklitega, mis peavad tingimata sortimenti kuuluma, pakkumaks kliendile parimat kaubavalikut. Kaubavarude täiendamise eest hoolitseb firma ostujuht, kes suhtleb koostööpartneritega ja jagab vastutuse müüjaga kauba tarnimisel.Äriprotsessi paremaks juhtimiseks
(0)=s(0)+s(1)+s(2)+s(3), S4 (1)=s(0)-s(2)-j(s(1)-s(3)), S4 (2)= s(0)+s(2)-(s(1)+s(3)), S4 (3)=s(0)-s(2)+j(s(1)-s(3)). Siin saame tehete arvu vähendada , kasutades a=s(0)+s(2), b=s(0)-s(2), c=s(1)+s(3), d=s(1)-s(3) ja z=-jd. Komponendid avalduvad järgmiselt S 4 (0)=a+c, S4 (1)=b+z, S4 (2)=a-c, S4 (3)=b-z .Saadud tulemus tuleb normeerida. Selline algorit nõuab vähem tehteid ja neid nimetatakse kiireteks Fouriere teisenduste algoritmideks (FFT). DFT puhul signaali realisatsiooni pikkuse N suurenemine toob kaasa summeerimis ja korrutamistehete kasvamise ruudus. Viiese perioodiga DFT 4 2 Siin N on võrdne viiega. Kasutame valemit S 5 (k ) = s (n) exp(- j nk ),0 k 4 . Sellel juhul on
„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt
D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1. JK (jumpkey) universaalsisendiga, nagu RS, aga pole keelatud kombinatsiooni 11. 11 korral muudab oleku vastupidiseks. 00=Q(t1), 01=0, 10=1, 11=Q t 1 . JUHTAUTOMAAT: OSA KÄSU TÄITMISEL JA REALISEERIMINE Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Ahne algoritm – sobilik optimeerimisülesanneteks, kergem koostada & kiirem kui DP algoritm, ei anna alati tulemuseks optimaalset vastust, vastuse optimaalsust raske tõestada. Sobib kui kõige optimaalsemat vastust polegi vaja & kindlasti siis, kui alamülesannete optimaalsed lahendused annavad tulemuseks kogu probleemi optimaalse lahenduse. Kudos who wrote it!(+1)+1 3. Andmestruktuur. Loogiline tase. Realisatsiooni tase. Andmestruktuur näitab, kuidas paiknevad programmi töö ajal mälus hoitavad andmed. Lihtsaim viis – massiiv ehk tabel (füüsiline struktuur). Loogiline struktuur on andmete jada, elemendid on järjestatud. Keerulisemad struktuurid on kahe- ja mitmemõõtmelised massiivid, kirjed jne. Loogiline tase – kirjeldab struktuuri loogilist ülesehitust. Esitamiseks sobivad kastid & nooled. Operatsiooni selgitamiseks pseudokood.
4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist.
aadressi, on ka see tagasipöörde aadressiks. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XV
MVP Ehita asi õigesti LOENG 13 KULDAR TAVETER: Mis on mudel? – lihtsustatud kujutis keerulisest protsessist, et arusaamist kergendada. peab olema nii keeruline kui vaja, aga mitte keerulisem UML – unified modeling language – modelleerimiskeel/standard tarkvara süsteemide mudelite loomiseks Miks on mudeleid vaja – soodustada diskussiooni loodava süsteemi üle, aitab dokumenteerida, detailne esitlus, millest saab genereerida süsteemi realisatsiooni Tarkvaratehnikas on 3 vaadet: omaniku vaade kavandaja vaade ehitaja vaade Tarkvaraprotsessi etapid Nõuete esiletoomine ja analüüs Kavandamine e. disain Realiseerimine Testimine Hooldus ja evolutsioon Neid etappe tehakse iteratiivselt järjest läbi Modelleerimine – igas faasis on oma tehised (mudelid, dokumendid ja programmikood) Süsteemi käitumise analüüs 1
but more languages and project workflows are on the roadmap. 21. Tehke selgeks abstraktse klassi peamised omadused (mis on abstraktne meetod, kas abstraktsest klassist saab objekti luua ning millises olukorras eelistada abstraktset klassi liidesele). Praktiline info: sellisest klassist ei saa luua objekti Sellist klassi saab laiendada ja defineerida abstraktseid meetodeid – sarnane liidesega Abstraktset klassi kasutame reeglina ülemtüübina, kus saame meetoditele ka konkreetse realisatsiooni pakkuda Liidest kasutame eelkõige sellise käitumise spetsifitseerimiseks, mis ei ole seotud kindla tüübiga 22. Mida kontrollib == operaator? Mida teeb equals()? Primitiivsete tüüpide korral sisulist võrdsust: int a = 3; int b = 3; if (a == b) { // on võrdsed } Objektitüüpide korral samasust: Student a = new Student(„Mary”); Student b = new Student(„Mary”); if (a == b) { // ei ole samad } Objektitüüpide korral kontrollib, kas tegu on sama objektiga kuhjas (heap)
andmebaasi • samuti oleks veebileht hea moodus Hessa tantsutrupi reklaamiks, kuna käiakse esinemas erinevatel üritustel (n:sünnipäevad, festivalid) • uute tantsijate leidmiseks. Hessal on nii algajate kui ka edasijõudnute tasemel trupid, uued tantsijad on alati teretulnud Veebirakenduse realiseerimisel kasutatakse kaasaegseid arendusvahendeid ja tehnoloogiaid. Käesolev töö on jaotatud kaheks: analüüsi ja realisatsiooni osaks. Esimeses osas analüüsitakse olemasolevaid tantsutrupi info jagamise lahendusi ning määratletakse rakenduse loomiseks vajalikud arendusvahendid kasutades neid tehnoloogiaid, mida õpetatakse Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis. Realisatsiooni peatükis realiseeritakse idamaise tantsutrupi Hessa veebirakendus ning kirjeldatakse arendusvahendite kasutamist ja nende eripärasid. Lõputöö lisades on toodud olemasolevate lahenduste ekraanipildid, andmebaasi tabelid, printimise
3 sin(2x 5 cos( x/ Analüüs Tulemid: funktsioonide graafikud F1_max, F1_min, F1_kesk, F2_max, F2_min, F2_kesk Algandmed a - lõgu algus, b - lõigu lõpp Abiandmed n - jaotiste arv, h = (b-a)/n x-i muutumise samm (alamlõigu pikkus) tabel x, F_1, F_2 Realisatsiooni põhimõtted Jagada lõik [a; b] võrdseks osadeks pikkusega h = (b-a)/n, kus n on jaotiste arv Koostada tabel argumendi (x) ja funktsioonide (F1, F2) väärtuste arvutamiseks. x-i väärtused peavad muutuma automaatselt lõigu otsapunktide muutmisel. Tabeli tegemiseks koostada valemi sammu h leidmiseks h = (b-a)/n ning koostada valemid x-de väärtuste arvutamiseks tabelis: x0 = a; xi+1 = xi +h koostada ja paljundada valemid funktsioonide F1 ja F2 arvutamiseks
Sageli kasutatakse seda kaubakeskustes, kandmaks mitte niivõrd konkreetse kaupmehe identiteeti kuivõrd konkreetse kaubakeskuse identiteeti. Sellega muudetakse atraktiivsemaks kaubakeskuse müügipind ka väiksematele kaupmeestele. Ettemaksu (prepayd) kaarte kasutatakse klientide hoidmiseks, pakkudes sellise kaardi omanikule teenust või kaupa odavama hinnaga. Eelkõige kasutatakse seda kütuse müügil ja kaardilepingu sõlmijateks on suuremalt jaolt firmad. Tehnilise realisatsiooni poolelt vajavad need kaardid reaalajas autoriseerimist. Kaardi väljaandjale on väärkasutuse riskid keskmise suurusega. Allahindlust võimaldavad kaardid on klassikalised kliendikaardid. Allahindlust on võimalik eristada eri kaardiseeriate ja eri kaubagruppide osas. saavad töötada ka kasutades kassasüsteemi lokaalset andmebaasi. Kaarditüübi ja kaubagrupi kohased allahindlusprotsendid on salvestatud kassasüsteemi serveris või lihtsamal kujul kassatöökoha
andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt. · Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. · Nõue ei laiene jälgimisseadmestiku kasutamisele riigiasutuse poolt seaduses sätestatud alustel ja korras. 9. Andmesubjekti õigused ja realisatsiooni võimalused. Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid. Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: - tema kohta käivad isikuandmed; - isikuandmete töötlemise eesmärgid; - isikuandmete koosseisu ja allikad; - kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; - kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud;
tähelepanu ühelegi realiseerimisega seotud asjaolule, nagu andmemudel, kasutatav andmebaasisüsteem, kasutatav riistvara platvorm, kasutatava arvutivõrgu ülesehitus, töökiiruse küsimused jne. Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme
2.3.3 Nõrgad küljed: • Tugevate külgede vastandid 2.3.4 Näide kasutamisest: • Kiirsorteerimine ja mestimisega sorteerimine. Mõlemad algoritmid on rekursiivsed ja jaotavad mingi skeemi järgi kogu ülesannet tükkideks, et need sorteerida ja hiljem osad ühendada. • Jaga ja valitse tüüpi strateegiat kasutavad ka otsimiskahendpuu ja kahendotsimise algoritmis. 3. Andmestruktuur. Andmestruktuuri loogiline tase ja realisatsiooni tase. 3.1 Andmestruktuur • Andmete talletamise ja organiseerimise viis • Vahend suure hulga andmete organiseerimiseks ja salvestamiseks arvutis ning neile efektiivse juurdepääsu tagamiseks • Andmestruktuurid jaotuvad üldise ülesehituse järgi: lineaarsed ja mittelineaarsed. Nad tuginevad arvuti võimetele salvestada ja võtta andmeid mälust aadressi järgi. • Lineaarsed andmestruktuurid on loendid, kus elementide vahel on järgnevussuhe
2 antakse filter() sisendiks nullide väärtused(b ) ja võimsus, siis |X(k)| on signaali x(t) võimsuse periodogrammi kui juhusliku suuruse hajumist Kasutades AR-mudelit ennustava filtrina, saame Juhusliku muutuja realisatsiooni tekitamiseks k iseloomustav dispersioon ei lähene nullile kuigi rea tema väljundis ennustusvea. AR-mudeli arvutamisel MatLab'is võib kasutada funktsioone rand() ja sisendsignaal x(n). Ja vastupidiselt, et kasutada spekter
* Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga * Võrrelge andmeülekannet RS232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega. * Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis * Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis. * Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine * WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks? * WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW
failide ja välisliideste hulka vaadeldavas tarkvaratootes 4) Omaduste punktide arv funktsiooni punktide arvule on lisatud punktid algoritmi omaduste ja kogu toote keerukuse eksperthinnangutest 62. Toodet iseloomustavad koefitsiendid 1) nõuded tarkvaratoote töökindlusele, veakindlusele 2) nõuded andmebaasile ja andmebaasi iseloomustus 3) tarkvaratoote keerukuse hinnang 63. Realisatsiooni iseloomustavad koefitsiendid 1) realiseerimiseks soovitatud protsessorite poolt esitatud piirangud 2) mälujaotussüsteemist tulenevate piirangute ja mälumahu poolt seatud kitsenduste mõju 3) arvutikonfiguratsiooni ja süsteemtarkvara töökindluse ja muude omaduste poolt põhjustatud täiendav risk 64. Arenduskeskkonna ja projekti meeskonna kogemust arvestavad koefitsiendid 1) arvutite kättesaadavus meeskonna liikmetele 2) arenduskeskkonna töö stabiilsus
Realiseeritakse protsessoris kas programselt - st pinumälule eraldatakse teatud mälu piirkond ja SP (stack pointer ehk pinuviit) on salvestatud spetsiaalsesse registrisse. Alati kui toimub kirjutamine siis modifitseerikatse Spväärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvestatakse sõna. Lugemisel vastupidi - alguses loetakse sõna ja seejärel moodustatakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastam oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. PILET 6. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD).
29 LISA 2 Kasumiprognoos KASUMIPROGNOOS I - 2007 II - 2007 III - 2007 IV - 2007 I - 2008 II - 2008 III- 2008 IV- 2008 I- 2009 II- 2009 Realiseerimise netokäive 0 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000 Realisatsiooni kulud 0 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 650 602 Brutokasum 0 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 429 398 Tööjõukulud 0 380 326 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489 570 489
võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga samas miinuseks progrejatel on vaja spetsiaalset tarkvara, progreja peab tundma riistvara. Riistvaraline realisatsioon algoritmi saab realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükkplaadil. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota, väiksem komponentide hulk ehk disain on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks ehk optimeeritud, suurem töökiirus sest loogikaskeem kristalli pinnal tihedalt. Puudused: kulub rohkem aega prototüübi valmistamiseks, väikeste seeriate puhul üsna kulukas, nõuab spetsiaalsed tarkvara. Juba loodud skeemi ei saa ümber teha. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi. Seda valitakse, sest muudatusi lihtne teha, hea kättesaadavus, hea levik ja kogemustega inimesed, mugavad vahendid. Programmeerimise loogikat on
· fraasistruktuuuritasand · transformatsioonitasand Generativismi põhiteesid: - Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle.
pädevusse. Majandusliku tegevuse dokumenteerimiseks kasutatakse järgmisi dokumente: - põhivarade arvele võtmiseks ostudokumendid; kasutusse ja vastavale hoiule andmise aktid; mahakandmise aktid - käibevara arvelevõtmine toimub saateleht-arvete, aktide, inventuur-aruannete, tshekkide alusel; kuludesse kandmine saateleht-arvete, spetsifikatsioonide, aktide, inventuur-aruannete alusel palga arvestuse kohta koostatakse palgalehed - realisatsiooni arvestuse aluseks on saateleht-arved, teenuse ekspordi korral on arvestuse aluseks leping või arve koos tollidokumentidega rahaliste vahendite liikumist kajastavad kassa sissetuleku ja väljamineku order, maksekorraldus, panga väljavõte - aruandvate isikute kulude arvestamiseks kasutatakse avansi- ja lähetusaruandeid - reguleerimis- ja lõpetamiskanded tehakse õiendite ja memoriaalorderite alusel - registritena kasutatakse arvuti väljatrükke üldjuhul üks kord kuus, kusjuures
tarkvara, · Vigade käitlemise kooskõlalised põhimõtted. Arhitektuuri käsitlev dokument peab ka selgitama, kuidas arhitektuur on kooskõlas projekti etappidega ning sellesse tuleb kõik projekti täitmise käigus tehtud muudatused sisse viia. Arhitektuuri juures ei saa taotleda maksimaalset, vastasel korral ei jõuta projekti realiseerimisega lõpule või kui jõutaksegi, on see juba lootusetult vananenud. Nii arhitektuuri kui ka teistes (eelkõige realisatsiooni) faasides peab püüdma lihtsuse poole: suure hulga programmide ebaõnnestumine on tingitud just seetõttu, et on muutunud keerulisteks ja ebaülevaatlikuks. Arhitektuuri kavandamisel peab arvestama töömahu ja programmimahu sõltuvusega: kui näiteks 25 000-realise programmi loomine nõuab keskmiselt 20 inimkuud, siis 75 000-realise juba keskmiselt 140 inimkuud (suhteline kasv rohkem kui 2 korda). Väikesemahuliste projektide korral arhitektuuri ja disaini ei eristata
Konto klass automaatselt on Deklareerimata Lõpp kuu ja Alg kuu - töötasu arvutuse aruandeperiood Vajutades nupule "Deklareerimata maksud", andmed pearaamatust täidavad ekraani. Pärast seda vajutage "Salvesta". Võimalik korduv väljalaadimine, aga selle ees on vaja kustutada vana dokument. Arvestuslik kuupäev Tab.Nr, Nimi, Eesnimi töötaja andmeid Summa arvutamise summa Deebit bilansi konto Kreedit bilansi konto Saaja Maksude saaja Maksuamet IVC-Raamat Realisatsiooni arved Valutage nupule "Uus", Arvete kirjutamine ilma lao arvestuseta . Täitke dokumendi lahtrid: Kuupäev aruandekuupäev Arve kuupäev , Arve number Klient- tarnija Deebet bilansi konto, automaatselt sisestatakse Ostjatelt laekumata arved Maks. Päevad päevade kogus tasumisel, Makse tähtpäev Viitenumber Arve koostaja Artikkel Tulu artikkel Km. % - käibemaksu % Kogus kauba kogus Hind 1 ühik hind Summa kauba summa Käibemaks käibemaksu suurus Märkus
andmebaasiga ning 2 kasutajaliidesega: üks avalik klientide jaoks ning üks piiratud liigipääsuga töötajate jaoks. Süsteemi elukeskkonnaks on PHP ja MySQL andmebaas. Süsteemi algandmeteks on hetkel kinos olevad filmid, saalid ja tulevad seansid. TTÜ IS strateegiline analüüs 29 © TTÜ Informaatikainstituut 4. ARENDUSVAADE Selles osas on allsüsteemide realisatsiooni plaan. 4.1 ARENDUSPROTSESS JA -PROJEKTID Solaris Kino (edaspidi Tellija) ja Väljamõeldud tarkvataarendus firma (edaspidi Täitja) lepivad kokku järgmises: 1. Tellija annab ja Täitja võtab endale täitmiseks alljärgneva töö: Solaris Kino (edaspidi SK) infosüsteemi loomine käesoleva süsteemianalüüsi alusel. 2. Käesoleva lepingu punktis 1 nimetatud töö jagatakse järgmisteks alatöödeks: Filmide allsüsteemi loomine – dd.mm.yyyy
Modelleerimine Mudel – mingi hüpoteetiline lihtsustatud keerulise olemi või protsessi kirjeldus. Mudel peab olema täpselt nii keeruline kui vaja on, aga mitte keerulisem. Küsimus on selles, et millised maailma aspektid on olulised ja mida võib ignoreerida. Mudeleid on vaja et soodustada diskussiooni olemasoleva või loodava süsteemi üle ja dokumenteerida olemasolevat süsteemi. Mudel on detailne süsteemi esitus, millest saab (osaliselt) genereerida süsteemi realisatsiooni. Mudelid on vahendid, et soodustada diskussiooni olemasoleva või loodava süsteemi üle. Mudelid on vahendid dokumenteerimaks olemasolevat süsteemi. Mudel on detailne süsteemi esitus, millest saab osaliselt genereerida süsteemi realisatsiooni. Tarkvaratehnika vaated: • Omaniku vaade • Kavandaja vaade • Ehitaja vaade Need vaated on erinevatel abstraktsiooni tasemetel. Tarkvaraprotsessi etapid: • Nõuete esiletoomine ja analüüs
Eksamil on oluline nõuete analüüsi protsessi kohta teada: o o See on iteratiivne Nõuete valideerimise tehnikad o Eksamil võib olla küsimus: Millised on nõuete valideerimise tehnikad? o Nõuete läbivaatused o Prototüüpimine o Nõuete valideerimine testnõuete kaudu Prototüüpimise plussid o Lahendus mõeldakse detailselt läbi o Lõppkasutaja saab „proovida“ funktsionaalsust enne realisatsiooni o Tellija ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest o Tellija ja täitja saavad täpsemalt kokku leppida projekti skoobis ning vahetulemites o Saab eraldada, mis on lihtsam ja mis keerulisem funktsioonalsus o Selgemalt saab eraldada, mis on muudatus, mis on puudujääk ja mis täitja viga o Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Kokkuvõte o Nõude definitsioon o Nõuete tüübid
· kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. o o o Miks turundus? o Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades.Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. · Nõudluse uurimine. · Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. · Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. · Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine (nt garantiihooldus). Turundus on kõik see, mida sinu firma teeb, et hankida ja säilitada kliente. o o o o o o o o Sihtturg · Turu geograafiline asukoht. · Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas. · Turu ajalugu ja areng
Rohkem andmebaasiobjekti tüüpe, suuremad andmehulgad, arenenud paralleeltöötlus, mitu kasutajat korraga, palju OSe. Teemad 12–13 • Fuusiline disain: eesmargid ̈ Luua tehniline kirjeldus, mis arvestab andmebaasisüsteemiga, mille abil andmebaas realiseeritakse. tegevused Andmebaasiobjektide nimede, tüüpide täpsustamine, kitsenduste realiseerise vahendite valimine, realisatsiooni kavandamine, transaktsioonianalüüs, salvestusviiside valimine, valikuline denormaliseerimine, turvameetmete kavandamine. Võib denormaliseerida. dokumendid Tehniline kirjeldus tulemused Füüsiline andmemudel ehk tehniline lahendus, mis arvestab andmebaasisüsteemiga. • Korteeži loogiline aadress (relvari nimi, kandidaatvotme holmatud atribuutide nimed, ̃ kandidaatvotme vaartus).
.............................................................28 2 Sissejuhatus Valisin oma töö teemaks kinosüsteemis, kuna eelmises koolis tegin samuti andmebaasi samal teemal, ainult väiksema mahuga. Seetõttu oli mul juba aluspõhi olemas, mida pidin natukene lisaks viimistlema. Töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, ülesandepüstitust, analüüsi, projekti, realisatsiooni, kokkuvõtet, kasutatud materjale ja lisasid. Ülesande püstituses kirjeldan konkreetset ülesannet, millest see koosneb ja kuidas ning millega see loodud on. Analüüsis kirjeldan lahti ülesande püstitust nii, et kui keegi selle tüki lahti lööb ja läbi loeb saab ta kohe aru, milline see infosüsteem on. Projektis on ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel, olemite semantika ja olemite omadused. ERD mudel näitab andmebaasi visuaalsel kujul. Olemite semantikas on iga tabeli
Nüüd läheb käsudekoodril aktiivseks väljund, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
69. Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga 70. Võrrelge andmeülekannet RS-232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega. 71. Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis 72. Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis. 73. Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS-232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine 74. WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks? 75. WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p
Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel
Swing, Witget jne. Küsimus 7 Iteratiivse ja inkrementaalse projekti puhul kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam: a. Erinevad süsteemi osad asuvad erinevates arendusfaasides b. Analüüsi ja disaini erinevus on täpselt määratav c. Erinevad süsteemi osad läbivad erinevad iteratsioonid d. Analüüsi ja disaini erinevus on ähmane Küsimus 8 Loogilise ja füüsilise disaini kohta kehtivad järgmised väided Vali üks: a. Nii loogiline kui ka füüsiline disain arvestavad realisatsiooni ja platvormi eripärad b. Ükski disain ei arvesta platvormi eripäraga c. Loogiline disain ei arvesta realisatsiooniga seotud aspektid, kuid füüsiline disain arvestab arvestab platvormiga seotud aspektid Küsimus 9 Arvatakse, et iteratiivne projekt võimaldab maandada riske. Seda tänu järgmistele omadustele Vali üks või enam: a. Uued nõuded ja muudatused on kergem sisse viia b. Varajane testimine parandab tarkvara kvaliteedi c. Iteratrioni arvu ja eelarvet on kergem planeerida d
annaabi.ee 
