Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 1 65500 9.03.12 Question 2 Punktid: 1/1 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest
Lõpetatud laupäev, 14 aprill 2012, 06:40 PL Aega kulus 1 tund 18 minutit Hinne 20 out of a maximum of 20 (100%) Question 1 Punktid: 1/1 Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest b. õnnest c. vanusest d. soost Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda töö tootlikkusest 17:32:19 on 14.04.12 1 1 2 Sulge töö tootlikkusest 17:32:19 on 14.04.12 1 1 Question 2 Punktid: 1/1 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu c
Viha põhjused ja väljendused Grete Viha ja viha põhjused See on emotsioon, mida enamik inimesi on kogenud. Viha tundmises pole iseenesest midagi halba ja mõnikord on see täiesti õigustatud. Viha on tavaline ja normaalne reageering ohule või mõttele, et midagi on vale ja ebaõiglane. Vahel on õige sedaviisi mõelda ja reageerida, see on aktsepteeritav viis ebaõiglusele vastu astumisel. Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele
järelduste tegemine). Tunnetame ümbritsevad, paneme tähele ümbritsevas toimuvat, loome sellest endale pildi ning salvestame mällu. Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele. Nt. Eelmises näites välja toodud looduse tajumine tekitab inimestes üldjuhul head emotsiooni (rahulolu). 3. Täidesaatvad protsessid teadlikud ja tahtlikud tegevused. Nt. Õppimine, planeerimine,
*tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5) eneseaktualiseerimise vajadused, esteetilised vajadused, intellektuaalsed vajadused. / 1 ja 2
kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga foveaalse nägemise areng sõltub selgelt fokuseeritud reetina kujutisest varase arengu jooksul. Puudulik võrkkesta stimulatsioon selle perioodi jooksul võib põhjustada pöördumatu nägemiskeskuse kahjustuse. Nägemisteravus paraneb aeglaselt pärast kriitilist perioodi ja on 0,6 umbes 3
või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTILITARISM´le. Tegevus on kooskõlas utilitarismi printsiibiga, kui selle tendents suurendada ühiskonna õnne on suurem kui tendents seda vähendada. RIMI REAGEERING PROBLEEMILE JA KRIITIKALE · Rimi peab kahetsusväärseks, et meedias on võimendatud ekslikku arusaama Eesti toorliha müügi välistamisest ning kinnitab, et Rimi omabrändi toorliha sortimendis jääb lisaks imporditud lihale müügile ka eestimaine toodang. · "On igati alusetud väited nagu me eiraks või boikoteeriks kodumaist toodangut, vastupidi, meie kauplustes tõuseb eestimaiste toodete osakaal
VÄLJAKUTSUMINE MEELEAVALDAJATE esimeest ,,Arnold, võhodi odin!“ (Arnold, tule üksi välja!) 03 EMOTSIOONID SÜNDMUS Näidati näpuga üle kõri Eesti Kongressi liikmetele, viibutati rusikaid, karjuti venekeelseid roppusi TE KULG 04 TUNGITI HOOVI Keegi lossi teenistujate hulgast avas neile värava MIILITSA REAGEERING 05 Suurem osa venekeelne, väikearvuline, passiivne ,,TOOMPEAD 06 RÜNNATAKSE!“ Savisaar helistas raadiotoimetajale, EESTLASTE kutsus eesti rahvast astuma riigivõimu kaitsele SAABUMINE 07 Saavutati kiirelt enamus, piirati interliikujad sisse. Vilistati ,,Eesti! Eesti!“ 08 MEELEAVALDUS LÖÖDI LAIALI TAGAJÄRJE
5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist. 2. Kesknärvisüsteem: 1) peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg) · suuraju (ajukoor 3mm) mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused · piklikaju südame- ja hingamistegevus · keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis)
aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg.
Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, Vilniuse teletorni kaitsmine 1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M
väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Kuigi Põssa oli teistest poistest targem, ei näidanud ta seda välja ning lasi endale pähe astuda. Melanhoolik Melanhoolse temperamenditüübiga inimest võiks esindada näiteks Hamlet. Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea ning tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Hamleti puhul süübib tema eraldatus teistest inimestest sel ajal, kui ta üritab kätte maksta oma isa mõrva eest. Samas suudab ta väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus. Seda sama suudab ta ka kunstis, kirjanduses ja muusikas nagu väljendub tema armastuses näitekunsti vastu.
tusijoonistus) Pariisi puutus ta kokku impressionismi,neoimpressionismi ja fovistide loominguga. Looming Mille mõjul tema värvikäsitlus muutus: ´´Lilleline väli majakesega´´ (19081909) , ´´Norra maastik männiga´´(1910) Saaremaa ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. Looming Mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikust ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. ´´Pühajärv´´(19181920), ´´Otepää maastik ´´(19181920) Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pieta(1919), ´´Kolgata´´(1921) Looming Itaalia reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise:´´Varemed Capril´´ (19221923) . Itaalias valmisid ta võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreesi. Enamasti kauni välimusega naisemodellid
tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi
Eesmärgiks tulevastele põlvedele turvalise keskkonna loomine Suhtlemine Inimesed on sotsiaalsed olendid Lisaks sõnalise keele kasutamisele kõnes ja kirjas on ka näoilmed ja liigutused Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku Kõik teised elutoimingud sõltuvad täielikult hingamisest Söömine ja joomine Ilma imemisja neelamisoskuseta oleks elamine ja kasvamine mõeldamatu Elamistegurid 3 Eritamine Reflektoorne reageering organismi poolt, kus uriin koguneb kusepõide ja rooja soolestikku Äärmiselt privaatne tegevus Isiklik puhtus ja riietumine Neis peegeldub kultuuri ja traditsioonide aspekte Seksuaalne tähendus Sõnatu kommunikatsiooni vahend Elamistegurid 4 Kehatemperatuuri kontroll Inimesel on võime säilitada kehatemperatuuri konstantsena Koed ei kannata väga kõrget või madalat temperatuuri (kuumarabandus, hüpotermia) Füüsiline aktiivsus
7. Nimeta brändi A subjektiivsed ja B objektiivsed omadused A subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse B Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) 8. Kuidas on seatud emotsioon ja hoiak? 3 emotsionaalset hoiakut: inimese üldine eluhoiak, meeleolu ning tugevad tunded Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. 9. Millised parametriid/mõõdikud iseloomustavad emotsionaalsed sesundeid 1 Intensiivsuskomponenti 2 Kestvust 3 Valentsi
rocki invasiooni tuules sündinud bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord.
1. Mis võib olla põhjuseks, et just 20. sajandil kerkis üles patsifistlik mõtteviis? Selgitage 3-4 lausega, tooge näiteid ajaloost. Patsifismi põhjuseks 20.sajandil oli inimeste reageering sõdadele ja nende soov hoiduda sellest tulevikus. Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismi mõjulised on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920
Tõenäoliselt ei soovi ükski tööandja uut töötajat karistada kui töötaja ei ole kursis olemasolevate reeglitega. KARISTUS on negatiivsete tagajärgede rakendamine või hüvitise eemaldamine eesmärgiga vältida soovimatut käitumist. Lihtsaim karistamise viis on mingi soodustuse eemaldamine. Aga miks ka mitte kohaldada kahjulikke stiimuleid nagu nt. kui töötaja puudub sageli töölt siis kõrvaldades ta mingiks ajaks veel töölt ilma tasu maksmata, toimus reageering negatiivsele teole negatiivse tagajärjega. Sellist käitumist pole ka taas mõistlik rakendada uutele töötajatele. EIRAMINE :lisaks eelnevatele võimalustele on veel üks käitumise kujundamise võimalusi. Kus töötajate käitumise kujundamiseks ei rakendata ei tunnustust ega karistust nimelt eiramist. Eiramise puhul ei toimu mingit reageerimist ei negatiivset ega ka positiivset, eesmärgiks on vältida soovimatut käitumist.
ja Iokaste poos ennast üles. See on väga traagiline lugu. Mul on kahju nendest lastest, kes pidid sellel viisil oma emast ja isast ilma jaama. Tõde võib alati ohtlik olla, ega vanarahvas niisama ei ütle, et kes vähem teab, see kauem elab. Tõde purustas Oidipust. Ta oleks vinud elada rahulikult edasi, kui poleks hakanud tõde taga ajama. Samas, kes meist ei tahaks teada tõde oma vanematest? Kuid milleni see võib viia... Oidipuse ja tema naise reageering olid üsna ettearvamatud, kuid see siiski näitas, kui suur oli Oidipuse süda ja kui suur südametunnistus tal oli. Ta lubas maalt välja saata selle, kes oli Laiose tapja ja seda ta tegigi. Iokaste aga ei pidanud kõigile pingetele vastu ja läks enesetapu teed. Selle teosega tekkivad sellised mõtted, et Oidipus elas pimeduses olles nägija, kuid kui ta hakkas tõeliselt nägema (sai tõde teada ja vabanes valedest), siis ta ei pidanud enam vastu ja tegi ennast pimedaks
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Teel Tartust Viljandisse Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Konradi ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: näiteks teosed "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise ning tema iseloom oli veelgi uhkem ja ehk raskem kui Therese'i. Arvan , et see viiski ta paljude probleemide ja tüsistusteni. Laurent oli saamatu isiksus ning lõpmatuseni pürgivate ihade nõudja
INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult. Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN
päevavalgele. Eesti põhiseadusest lähtuvalt võiks tegu olla keelatud riigisaladuse avaldamisega, kuid kui midagi sarnast välja tuleb, ei saa rahva sokki ja üllatus enam niipea leevendust. Ei vaadatud ju hästi ka uudisele, kus kirjutati USA salajastest vanglatest, mis muuhulgas olevat olemas ka Eestis. Guillermo del Toro ja Chuck Hogan on kahasse loonud triloogia ,,Tõbi". Ehkki tegu on vaid kujutelda situatsiooniga, on valitsuse võimalik reageering hästi tabatud. Kui doktor Eph Goodweather taipab, et leviv haigus, mis tappis ilma nähtava põhjuseta lennukitäie inimesi, on midagi enamat kui vaid haigus, keeldub nakkuskeskuse juhtkond avalikkust teavitamast, paludes mehel see vaikselt kontrolli alla saada. Põhjendus on lihtne: ,,ei soovita tekitada asjatut paanikat New Yorgi inimeste seas." Kes otsustab, mida tohib meedias kajastada ning mida mitte? ,,Tõve" puhul oli selleks
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi
c.iii. 2 a u 200 sõna c.iv. 3 a u 1000 sõna c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii. Kohane keele kasutamine. Keele omandamise teoreetilised käsitlused · Õppimisteooriad o Kinnitamine reageering lapse sõnale o Jäljendamine laps jäljendab seda, mida kuuleb · Nativistlik lähenemine o Kaasasündinud keele omandamise vahend. Valmidus keelt omandada Kriitilised perioodid bioloogilisest küpsemisest tulenevad. Nt lumit sajab, kuningased, minesime poodi · Integreeritud lähenemine eelmiste kombinatsioon o Bioloogiliste faktorite ja keskkonna tegurite koos mõjul Teiste keelte omandamine
värvide tähendus kultuuris. Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile. Inimesi ümbritsevatelt pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kuigi inimeste reageering värvidele on sügavalt isiklik asi, esinevad mõned üldtunnustatud ideed, mis puudutavad erinevate värvide iseloomu, toimeid ja seoseid. 4. VÄRVIDE MÕISTMINE Värvide tugevus ja üldine välisilme sõltuvad paljudest teguritest, kaasa arvatud värviallikas ise, sideaine või materjal ja tootmismeetodid. Sajandite jooksul on uued värvi koostisained ja värvimis- ning trükiprotsessi meetodid avardanud värvide skaalat ning tänapäeva teaduse ja
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908); tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920
Kommunistlike reziimide lagunemise sise-ja välispoliitilised põhjused 1917. aastal tulid Venemaal oktoobrirevolutsiooni läbi võimule kommunistid ning senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL, mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatsov loobus presidendikohast. Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. See tal ka õnnestus, sest hoolimata toetuse vähesusest viis Reagan oma plaanid ellu: takistades järk-järgult NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas, surudes NSVL majanduslik...
tunnused Lõtvunud pea, kael, saba Lõtvunud, suust välja rippuv keel Relsile riputatuna pea alaspidi, sirge selg, ei tohi esineda painutamise refleksi Elektrilöögi järgselt silmad sulguvad, avanevad aga mõne aja möödudestekib "TÜHI PILK" Uimastatud loom ei tohiks rütmiliselt hingata Looma ninamiku ja kärsa tõmblemine on osalise teadvuseloleku tunnuseks Uimastatud loom ei tohiks reageerida näpistamisele ega torkele Reageering puutudes kokku kuuma veega, on märk, et loom võib tulla uuesti teadvusele TÄNAN !
vajab hoovõtuks aega. Toome näite : Kui flegmaatik jääb teatrisse hiljaks ning näeb et saali enam ei pääse mõtiskleb ta endamisi, et esimene vaatlus on niikuinii igav ning läheb niikauaks kohvikusse ja ootab vaheaega. Melanhoolse temperamendiga inimene on on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas
See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni, mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö.
taevast armastas ta kujutleda alati äärmiselt salapärase ning silmapaistvana, see ei puudu ühestki tema maastikumaalist. Maalil domineerivad sinakas-rohelised tumedad toonid kuid paistab ka punakas-lillakaid oranze toone ning ka valget. Mäele on viidatud kui värvide dirigendile, kes ühendas erksaid värve harmooniliseks tervikuks. Ta pani enda pildid laulma värvide abil. Teost mõjutab tugevalt ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Teoses on näha veidi ärevust, metsa on kujutatud tumedana ning ka taevast on tunda tulenevat tormi mida hele toon veidi rahustada üritab. Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimndus, sügavad toonid, mis üldmuljena võivad näida positiivsed kujutavad tihti kunstniku depressiivset ning hirmunud sisemaailma. Pildilt on tunda ka võõrandumist maailmast, veidi lendlev pilt on muinasjutuline mis viitab justkui soovile elada unistuses.
annavad probleemidele palju parema tulemuse vaadates erinevatest vaatenurkadest. Siin jäävad alati välja hetke emotsioonid ning isiklikud eelarvamused, sest lõppkokkuvõttes tekib paljude seisukohtadest parim kombinatsioon. Ma arvan, et selle tagajärjel oleks ettevõttele tehtud palju vähem kahju ning kindlasti ka paremaid praktilisemaid ideid juurde tulnud. 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? Nike kiire reageering turu suurenemise ja uue toote nõudluse järele aitas esialgu täita Nike-l tekkinud nõudluse augu ja lisaks ka jõuda edasi. Terve ettevõte panustas tootearendusele ning tehti eraldi uurimis meeskond, kes eraldi tegelesid uue toote stiilide ja mudelitega. Lisaks uuriti inimkeha liikumist tavalise ja paigaljooksu puhul, mis aitas kaasa ning tuli vetruv vahveltallaga jooksujalatsi mudel. Lisaks tehti koostööd väga paljude sportlastega kes aitasid uue mudeli täistamisele kaasa. Nike
Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega ,,Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. 1989
milles tuuakse välja selle kauba/teenuse ainuomased soodsad omadused, tehakse seda originaalses meeliköitvas vormis ning toetutakse sealjuures ühele kandvale ideele, eksimata firma filosoofia ning firmamärgiga seonduva suhtes. Hea reklaam jätkab ja süvendab firma nimes kontsentreeritud head mainet." (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 44) Reklaam mõjutab klienti igal juhul. Kas mõjutab positiivselt või negatiivselt, see sõltub reklaamist. ,,Emotsionaalne reageering ja hoiak reklaami või reklaamitavasse tootesse on justkui ühe medali kaks külge." (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 87) Igale reklaamijale on tähtsaks osaks kliendi emotsioon, millega too reageerib antud tootele/teenusele. Reklaami mõju tarbijale on suurem, kui seda korratakse. Samas tuleb olla kordustega ka ettevaatlik. Mingil hetkel tekib küllastumus ja algsed emotsioonid võivad muutuda vastupidiseks
47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49. Närvisüsteemi evolutsioonist. 50. Ajus hakkas tekkima närvisüsteem, võrkjas süsteem. 51. Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju. 54. Refleks- reageering ärritusele.Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 58
vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Melanhoolik (kr. k melas+chol‘ - must+sapp kurvameelne) tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab ,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline.
• Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.” • Keskkonna muutmine, loomulikud tagajärjed (reaalsuse surve), kokkulepitud tagajärjed, eemaldumine (ajutine, lõplik), valikuline tähelepanematus Võimalikke negatiivseid reaktsioone Back-biting – “Kus nüüd arvab endast!” Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - “Sa ei armasta mind enam!” Kättemaks Alistuv käitumine Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks
Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (tušijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", "Norra maastik männiga". Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", "Otepää maastik". Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà, "Kolgata". Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril". Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema
· operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia sissetundmise võime 15. Meeleolu, afekt, kirg · Meeleolu püsiv foon tegevusele
siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks
närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse häälega, liigutused vaoshoitud, väljendusvaese miimikaga. Melanhoolset tüüpi inimest iseloomustab veel tagasihoidlikkus, erakordne emotsionaalne vastuvõtlikkus. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Flegmaatikut iseloomustavad rahulikkus, tasakaalukus, visadus ja püüdlikkus. Ta omandab kõike aegamööda
pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Melanhoolne temperament. Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Kui õppetöö korraldatakse informatsiooni vastuvõtmisena, siis tulemuseks on valdavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte. Orienteerumisreageeringutele toetuvad õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske, näiteks: ,,Tähelepanu!" jne. Tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4
tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
