Konrad Mägi - elulugu (1)

Konrad Wilhelm Mägi
Eluloolisi fakte
Eluloost
üksikasjalikumalt
Loomingu
iseloomustus
Pildid
Eluloolisi fakte
Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres
viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog
1903-1905 ­ Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus
Adamsoni puunikerdusklassis
1906 ­ "Maalis Ahvenamaali"
1910-1912 ­ Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel
1913-1914 ­ Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil
1914-1919 ­ Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis
1918 ­ Asutati kunstühing Pallas. Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase
kunstikool, kus ta oli direktor.
1925 ­ Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule
Elukäik
Mägi õppis 1888­1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891.
Sai kunstialased algteadmised 1899­1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel.
Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
Jätkas kunstiõpinguid 1903­1905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis,
keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.
Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J.
Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi.
Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus
huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis
ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes
said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi
vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja
muuseume.
1908­1910 elas Norras. 1911. a. suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu
kodumaale, Tartusse.
Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast
1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot.
Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas.
Looming
Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes
kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades.
Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid
stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus).
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille
mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908­1909), "Norra maastik
männiga" (1910).
Mäe Saaremaa­ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe
ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918­1920),
"Otepää maastik" (1918­1920). Ekspressionismi mõjulised on ka suured
figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921).
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922­1923).
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid
kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916).
Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923­1924).
Pildid
Nikolai Triik ,
1908.
Õli,lõuend
Pildid
Noora
maastik 1908-
1910 ,
õli,lõuend
Lilleline väli majakesega 1909. õli,papp
Madonna
Pargimotiiv fontääniga. Rooma 1922-1923 õli,lõuend
Alvine Käppa portree, 1919. õli,lõuend 286 000,-
Koostas: Egle Kask
11a.klass
2011.aasta