Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1
tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Teine neist on fleksioon ehk sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus. Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest
William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on
mis on seal ,,teisel pool". Seetõttu rändas Gilgames Utanapisti juurde, et teada saada surematuse saladus. Paraku aga selgus, et ta peab elama surelikku elu. Ta sai aru, et pole mõtet taga ajada võimatut, tuleb leppida sellega, et ühel päeval ta sureb, nagu kõik teisedki. Ta sai aru, et tähtis pole mitte, et elu kestaks võimalikult kaua, vaid, et elu oleks meenutamist väärt. Inimesed tihti üritavad reaalsuse eest põgeneda, aga seda ei suuda mitte keegi. Reaalsusega leppimine annab neile väärtusliku õppetunni nende endi ning elu kohta. Inimese loomus ja käitumisinstinktid jäävad alatiseks samaks, seda ei suuda isegi aeg muuta. Aeg saab vaid muuta inimese küpsust, kes läbi kogemuste muutub elutargemaks. Läbi eepose me näemegi Gilgamesi ,,suureks kasvamist" egoistlikust türannist reaalsusega leppiva ja rahuloleva kuningani, kes ei suutnud reaalsuse eest põgeneda, nagu me keegi ei suuda.
Nt paberileht koosneb kahest poolest, aga need pooled pole lahus. Ühele poolele tehes punkti võib selle vastavusse panna teise poole punktiga. Märk ei esinda mitte midagi, ta väljendub. See, mis ühendab tähistajat ja tähistatavat, see seos on meelevaldne. Tähistaja ja tähistatav ei käi eraldi. Erinevalt helidest ja mõtetest. Tähendus ja väärtus: * tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega * väärtus: see on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Nt male. Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust. Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika. Keel kui süsteem; keelereegid: * süntagmaatilised * paradigmaatilised Strukturalismi koolkonnad (tulevad kõike Saussure teosest, strukturalism tuletatud tema teosest):
materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus Arusaamad põhivajadustest Mehe põhivajadus on seksuaalne rahuldatus. Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest. Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu.
Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu „Voltaire’i büst“; „Orjaturg“; „Picasso portree“ (mõnitus) Max Ernst – veristlik
................................ Räägi lapsega surmast.................................................................................... Kasutatud materjal............................................................................................ Mida endast kujutab leinamine? Leinamine on psühholoogiline vastus ükskõik millisele kaotusele või muutusele mis meie elus aset on leidnud. Leinamise ajal toimuvad meie sisemaailmas kõnelused ja läbirääkimised, et kohaneda muutunud reaalsusega. Leinata aitavad meid meie lähedased, kellega saame rääkida, kellele saame avada oma valu sügavuse ning kellelt saame jõudu edaspidiseks. Lihtne on end kõikide eest sulgeda ja jääda üksinda, kuid palju raskem on püüda end aidata ning üritada olla avatud abipakkumistele. Olles läbinud leina, saame me end avada uutele kogemustele ja võimalustele · Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi
Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.
Third level Fourth level Fifth level Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Inimene säilitab kontakti reaalsusega, igas transi seisundis, ka sügavas transis. Kui proovida hüpnoosi ajal korduvalt panna tegema või sisendada midagi sellist, mis on talle vastuvõetamatu, siis suure Click to edit Master text sty tõenäosusega tuleb inimene Second level hüpnoosist välja. Third level Fourth level
moodustub nt kanaleid sirviva lapse maailma mõistmise mosaiik. Muidugi mõjutab teda kindlasti ka sotsiaalne taust, kodused tavad, kombed ja tõekspidamised ning palju muu, kuid televisiooni roll tänapäeval on kindlasti paljude inimeste maailmavaate kujunemisel oluline. Seega, kui kohtutakse reaalsuses surmaga nt kellegi väga lähedase inimese kaotuse kaudu, on olukorra mõistmatus seda suurem. Kuna reaalsusega on raskem toime tulla ei ole pääsevõimalusi ja ameerikalikku happy endi. Surm on lõplik.
Sõnakunsti mõju Sõnakunstil on palju positiivseid külgi, näiteks see võib aidata inimesel ennast ja ümbrust paremini mõista, mis käsitleb ühiskondlikke probleeme ning annab edasi teadmisi ja oskusi. Raamatud aitavad meil ühelt poolt reaalsusest välja lülitada, “elada kellegi teise elu“ ja teiselt poolt samastuda tegelastega ja leida oma muredele lahendusi. Kuidas aitab kirjandus meil toime tulla reaalsusega? Kirjanduse kaudu saab inimene maailmast teise pildi, mis võib muuta tema arvamust ja seisukohti. Viivi Luige romaan “Ajaloo ilu” annab edasi kuidas oli elada totalitaarses riigis, aga oma teoses kritiseerib ta pigem probleeme, mis võivad tekkida igas ühiskonnas. Juureldes põhjuste üle miks võib ühiskond inimesele vaenulikuks muutuda, leiab ta, et põhjused peituvad hoopis inimeses endas. Hea raamat peaks pakkuma elamiseks tuge - aitama näha
kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne. Analüütilise kubismi tähtsaimad esindajad olid Picasso ja Braque, kes läksid eksperimenteerimistega niivõrd kaugele, et hakkas kaduma seos reaalsusega, st. nende tööd muutusid väga abstraktseteks. Põhiliselt kujutati muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natüürmorte, nägu ja figuuri. Harva kujutati ka maastike. Põhilised näiteid analüütilsiest kubismist on Picasso "Tüdruk mandoliiniga", "Ambroise Vollardi portree", "Ma Jolie", "Natüürmort pudeli rummiga" ja Braque "Protugaallased" ning "Küünlajalg ja mängukaardid laual". P.Picasso ´´Tüdruk mandoliiniga´´
Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu. Kuidas kontrollida oma mõttetegevust? Pahatihti puudub inimestel tahtejõud ja ehk seisneb põhjus ka selles, et inimesed on pimedad ega julge näha elu enda ümber. Tuleb võitu saada iseenda sees elavast kuradist ja muuta oma vaateid elule. Peab leidma kompromissi, sest elukunst seisneb meie mõtete ja tegude kooskõlas. Me elame 21.sajandis ning puutume tihti kokku reaalsusega, kus nähtused, mida me ei näe ega kuule ning mida ei saa katsuda ega maitsta, avalduvad lihtsalt eelkõige inimeste, kas siis heade või kurjade mõtete, tegude või käitumise kaudu. Polnud vana aeg täiuslik, pole ka uus aeg täiuslik. Seda aega, millesse oleme sündinud, saab muuta vaid paremuse või halvemuse suunas, aga olematuks teha mitte.
Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu Ei tunne kodu ära ja teda ei tunta unistused ei kattu reaalsusega Amm tunneb O-se ära ta jalgu pestes arm Mees oma naise pulmas veresaun Muinasjutuline lõpp: kuri saab karistada, hea pääseb võidule Lootosesööjate maa (lootose sööja kaotab mälu) Tuultejumal Aiolose saar (paun teekonda takistavate tuultega) Laistrügoonide saar (sarnased kükloopidele) Surnuteriik (Agamemnon, Achilleus,Teireisias) Heliose karjad (meeste kaotus tormis) Faiaakide maa (loo jutustamine)
See valik tundus väga ahvatlev, kuna oli lihtne väljapääs sellest keerulisest elust: "See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Surm on hirmuäratav, nagu Hamlet ütles: "Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääeseme, - see paneb kõhklema." Keegi ei tea, mis juhtub pärast seda, kui süda lakkab igaveseks löömast. "Siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk:" on harjutud selle reaalsusega, millega seistakse iga päev silmitsi. Ei tasu loobuda elust probleemide pärast, mis ajapikku unustatakse. "Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kus ükski rändur ei tule tagasi rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde?" Selle all mõtles Hamlet, et parem on lasta eluküünlal rahulikult põleda ning pingutada ja saada üle raskustest
Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks neile loetust suurepärase elamuse minu arvates on ilukirjanduse eesmärk lasta inimesel põgeneda mõneks ajaks karmist reaalsusest. Filosoofia toob aga reaalsuse inimeseni. Arvan et ilukirjanduse alustalaks ongi eelkõige filosoofilised küsimused ja probleemid
Pidev kiitus ja ülistus teeb inimesed uhkeks, nende peale pidevalt karjumine ja foorumites halbade sõnade avaldamine võib mõjutada inimest nii palju, et isegi mõtted enesetapust võivad olla nii mõnelegi igapäevaseks kaaslaseks. Paljudele inimestele on virtuaalmaailm parem kui pärismaailm. Olles pidevalt ühenduses välismaailmaga, jälgides inimesi, kes elavad teises maailma otsas, kaotame ühenduse oma reaalsusega. Teadmistesse, infosse ja internetti saab ennast ära peita, olla keegi teine ning unustada kõik muu, mis võib muret teha. Väikestes kogustes on unustus suurepärane stressimaandaja, suurtes on see murettekitav, sest kui oled liiga kaua eemal, ei tea sa enam piisavalt pärismaailmast, et oma eluga edasi minna. See tekitab lõputu vaimse ringi, millest väljumine võib osutuda ennastületavalt raskeks. Internet ei anna meile kunagi võimalust olla iseendid, sest ta lämmatab meid kõiki oma
Sefiirist loss Ketlin Priilinn Selles raamatus tutvume reaalsusega, millised on inimesed. Ma mõtlen seda sellega, et see pole tavaline raamat, vaid see on üks mu lemmikuid rammatuid TEGELASED: INGA-KERSTIN- 16-17 aastane tüdruk. Väga tore ja arusaaja inimene. Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss
peab arvestama, et iga inimene usub just nii nagu tema õigeks peab ja oma oletustel põhinevat varianti tõest ja sealt ongi tulnud vandenõuteooria sarnased lood, üks isik usub, et juhtus nii ja teine isik teisiti ja kuna vandenõuteooriajuhtumite asitõendid on enamjaolt ähmased ja midagi loos ei klapi siis tekitabki see inimestes kahtlusi ja paneb kujutlusvõime käima. Ehk on parem uskuda meelepettesse kui aksepteerida karmi reaalsusega kuna see on kõvasti lihtsam või äkki keegi ei teagi tõde ja kõik põhineb oletustel mida arvame olevat ainuõige ja teadus tegeleb kõige usutavama versiooni kinnitamisega. Erich Kivi G1D
kraadi. Kui ta teeb seda teades, et termomeeter näitab alla null kraadi, siis on tegemist tõega ehk info edastaja teab, et temapoolne väide on vastavuses tegelikkusega. Samas, kui tal info temperatuuri kohta õues puudub, siis on tegemist tõekspidamisega ehk tema arvates on väidetu tõsi. Loomulikult eksisteerib seejuures võimalus, et tema öeldu vastab tegelikkusele kuid samas on olemas ka võimalus, et ta eksib. Isegi, kui tegemist on tõega ehk olukord on vastavuses reaalsusega, on tegemist puhtalt oletusega ja tema veendumus ei baseeru tõele. Eelpool toodule tuginedes saab väita, et tõde eristab tõekspidamisest subjektiivsus. Kuid subjektiivsus mitte selles mõttes, kes väidet esitab, vahendab või ütleb, vaid ses mõttes, kas ta peab ise väidetavat tõeks, mis juhul on tegemist tõekspidamisega või väidetav on tõsi seetõttu, et see on vastavuses tegelikkusega ja tegemist on tõega.
kaheks nagu ta varem oli arvanud. Tegelikult on temas peidus tuhandeid erinevaid tahke, mis kõik elu mingitel hetkedel mõjutavad. Nähes aga oma armastatud Herminet teise mehe embuses, ei suuda ta hundile vastu võidelda ning tapab maagilises teatris Hermine. Sellega saab selgeks, et Harry peab õppima enda erinevaid osasid talitsema ning ta ei tohi lasta hundil endas võimust võtta. Tegemist on väga müstilise teosega, kohati on keeruline aru saada, kas tegemist on reaalsusega või fantaasiaga. Samas on aga autor suutnud suurepäraselt avada ühe inimese hingeelu. Mulle meeldib see, et teoses meeleolu vahetub tihti. Alguses on Harry elu väga õnnetu ning tekib tunne, et ta lõpetab selle enesetapuga. Siis aga hakkab ta enda ümber värve märkama, kuid maagilises teatris saabub jälle tagasilöök hunt võtab võimust. Õnneks on aga lõpp siiski positiivse alatooniga. Mulle tundub, et Harry saab lõpuks aru,
Lisaks sellele, hakkas viimane rääkima ise mõrvast algul tõde, pärast lükkas kõik väited ümber. Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond. Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta
ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus.
kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskenduma inimolevuse ümber
Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude toimele.
sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid: 1) Materiaalne - nõuavad välise reaalsusega tegelemisel ettetulevad muutused. 2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud. 3) Individuaalne - juhtuvad «intsidendid», sellest lähtudes saame inimese paremini tuttavaks. Intiimsus algab seal, kus individuaalne (ja enamasti instiktiivne) programmeerimine muutub ja motiivid hakkavad järele andma - ainus rahuldusvastus stiimulinäljale, tunnustusenäljale ja struktureerimisnäljale.
pole ma enne kuulnud. Lauludest meeldis mulle kõige rohkem ''Tunde kaja'' , ma ei oskagi täpselt öelda miks. Aga minu meelest see eestikeelne laul kõlas tal nii hästi ja tundus, nagu oleks ta ennast selle laulu ajal kõige mugavamalt tundnud. Enamus lood olid tal kahjuks ingliskeelsed, kuid see mind eriti ei häirinud, sest ka need olid vapustavalt hästi esitatud. Lauljanna laulud olid sisuliselt seotud tunnete ja reaalsusega, milles oli mõneti suhteliselt keerukas harmoonia. Kohe oli arusaada et Kadri sulandus oma häälega muusikaga ühte ning laulis igat nooti nii südamest, et see lihtsalt pidi igaühe südamesse jõudma.Kontserdi juures oli ka asi, mis mulle ei meeldinud, nimelt see, et plaksutati keset laulu. Kuigi tean, et nii just jazzis asi käib, oli see siiski minu meelest imelik. Teadsin enam-vähem, mida sellisest jazz-kontseridst oodata, ent see ületas kõik
Inimeste unistused ja nende täitumise võimalused Eks ole ju igal inimesel unistused, soovid või eesmärgid. Nende suurus ja tähtsus aga oleneb väga palju inimesest ja nende tegelikust tahtmisest oma unistusi täide viia. Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur unistus siis poole tee peal loobutakse sellest. Püütakse säilitada kainet mõistust niivõrd, et need unistused oleksid näiliselt teostatavad, mitte võimatuna näivad. Unistatakse asjadest,
Valguse muutlikuse ja varinudirohkuse edasikandjana sai t impressionistide eelkäijaks. Raske on mahutada lõuendile rohkem emotsioone , kui teeb seda T oma parimates töödes. Ta mässab, ja sellest osasaamine tekitab meis üleva tunde . T tohutu töökus ja analüüsivõime võimaldasid tal jõuda selliste hämmastavate üldistusteni nagu maalides Lumetorm(1842) ja Vihm, aur ja kiirus (1844). Oma 1840 aastate töödes , akvarellides jõuab t objektist, otsesest jäljendamisest loobumiseni, reaalsusega seob maali veel pelgalt pealkiri (Vaal 1845). mis pigem mõjub rõhutava üldistusena . Sama perioodi õlimaalides on sageli ainsaks äratuntavaks objektiks päikeseketas. Need esemetuse piiril balansseerivad tõdemused jätavad paljudest abstraktsionistidest abstraksema mulje. Sellele hüpoteesile võib vastu väita , et esemetus polnud T teadlik eesmärk, et oma elu lõpuaastatel pöördus ta tagasi klassistlike kompositsioonide juurde, mida ta pidaski oma loomingu parimaks osaks.
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge
· inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- õnnetu luuletaja, keda ahistab kaubalao argimaailm; · Jim O´Connor (külaline)- tavaline, kena noormees, tahes-tahtmata unistused purustab. "Klaasist loomaaed" · sarvega klaashobune; · Varuväljapääs; · reaalsusega toimetulek; · põgenemine- põgenik; · Henrik Ibsen "Nukumaja". Tsitaadid "Klaasist · loomaaed" Amanda; "Mehe juures on iseloom peamine" · Tom: "Inimesed lähevad kinno, selle asemel, et ise seigelda! Hollywoodi kangelased peavad seiklema kogu Ameerika eest, ja kogu Ameerika istub pimedas saalis ja vaatab pealt." · Amanda: "Kas pole elekter üks salapärane asi? See oli vist Benjamin Franklin, kes leiutas piksevarda
Usun, et kui kasvatuseks läheb, siis ei pühenduks ma ainult ühele kindlale kasvatusmeetoodile, vaid prooviks anda endast kõik kõige parem ja olla parim isa. Kindlasti ei pooldaks ma kasvatust, kus jätaks lapse oma vanemate hoolde ning ise lapsega absoluutselt ei tegeleks. See oleks minu arvates kõige halvem variant. Siis ei saa ma öelda, et laps on minu kasvatatud. Usun, et kui olen valmis last tegema, siis pean olema ka valmis tema eest vastutama, ning pean arvestama reaalsusega, et mina pean teda hoidma, toitma ja kasvatama. Eeskujuks oma perest lastekasvatuseks võtaks selle, et ennem töö siis lõbu. Kui tuba koristamatta või e-koolis halvad hinded, siis mitte ei riidle, vaid lihtsalt ei anna taskuraha nii palju ja nii hea meelega, kui ennem. Üritan üsnagi varakult selgeks teha raha väärtuse ja viisi, kuidas seda teenitakse, ja see oleksgi põhimõtteliselt kõik! Taaniel Peetmaa 11b
Varsti andis neile vastulause semiootik Umberto Eco: ,,Füüsikud võivad küll filosoofia surnuks kuulutada, kuid nemadki ei saa vältida küsimust omaenda meetodite filosoofilise aluse kohta." Tema meelest olid küsimused, mis raamatus küsitud olid, vastatavad vaid filosoofia abil ning füüsikud ei suudaks neile vastata, kui ei oleks juba olemas filosoofilisi vastuseid. Kui aga vastata, oleks tegu vaid mudelipõhise tõega, millel on vähe ühist tõelise reaalsusega. Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud? Tänapäeval teevad filosoofid tihedalt tööd koos teadlastega, aidates neil leida vigu ning püstitades hüpoteese ja küsimusi. Näiteks on hinnatud teadusfilosoof Joseph Rouse Hawkingi teooriale vastupidist väitnud. Filosoofia olevat mitte ainult elus, vaid ka hädavajalik kõigile 21. sajandi arukatele ja arvestavatele kodanikele. Teadus on
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v
välja teenimine. Sellistest inimestest on ka mingil määral kahju, sest kui kunagi peaks see nii lihtsalt tulnud varandus otsa lõppema, mida nad siis peale hakkavad? Paljud ei oskagi midagi peale hakata ning üritavad oma muret kuskile uputada. Hea näide on sellest paljud rikkad pärijad, kes on erru läinud just nimelt sellega, et on saanud narkootikumide tõttu üledoosi. Mis on kindel - ka nendel inimestel lõppeb kunagi hiilgeaeg ning tuleb tõtt vaadata reaalsusega. Kuid rohkem on olemas selliseid inimesi, kes tõesti näevadki vaeva selle nimel, et ennast ära elatada, tehes rasket tööd, mis toob leiva lauale. Selline toit, mis on ise ausalt välja teenitud maitseb ka kindlasti paremini. Üldse igasugused just ise saavutatud või teenitud asjad muudavad inimesed tuju paremaks ning annavad inimesele mõista, mis on elus tähtis ning mille nimel üldse seda kõike tehakse. Kindlasti on ka selliseid inimesi, kes
läbi mõtlema ja kaaluma, kas ikka tasub; elamisel peavad olema reeglid ja piirangud; midagi ei tohi jätta juhuse hooleks; väldib inimesi ja rahvarohkeid kohti, hoiab omaette; riietub nii, et on alati halvaks ilmaks valmis; suhtleb inimestega viisakusest ja kohusetundest; ei meeldi reaalsus. Burkin: on spontaanne; tegutseb vastavalt vajadusele; suhtleb inimestega ja naudib nende seltskonda, tal on sõbrad; riietub vastavalt ilmale, lepib reaalsusega. “AMETNIKU SURM” 1. Tuleta meelde novelli kompositsiooni tunnused. Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik tunneb suuri süümepiinu ja kindral ei taha temaga tegemist teha) 3) Sündmuste käigus tulevad esile tegelaste varjatud küljed (ametnik on väga alandlik ja selgrootu, kindral on tugeva
kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas kõrvaltegurid on mõjutanud teaduse kulgu. Kroonikad on ainsad tõestusmaterjalid muinasajal toimunust. Kõik tehtud teod on salvestatud ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle
Mina olen andestanud oma emale, kes mind maha jättis. Nüüd olen turvalises keskkonnas, kõik eluks vajalik on olemas. Mis oleks minust saanud, kui oleksin üles kasvanud joodikute ja varaste perekonnas?Loomulikult igatsus mattis mu südant neil masendavatel öödel, kui lebasin voodis ja murdsin pead, mis oleks saanud siis, kui oleks olnud teistmoodi. Mõnikord lohutan end mõttega,et sõja ajal ja küüditamiste aegu polnud emata lapsed mingi haruldus,see selleks. Nüüdseks olen leppinud reaalsusega ja leidnud rahu ,ning tulen toime,kuigi tuleb tunnistada, et see oli psüühiliselt väga suur ja raske koorem, mis kogus aina tuure juurde ja alles hiljuti sain ma sellest lahti, sest olen suuremaks saanud ,ja leppinud oma olukorraga -ilma pärisemata, kuid suurepärase kasuemaga.
Kahjuks on minu arust esimene teema lõik natukene valesti sõnastatud, kuna autor mainib, et ainult suured kohustused ja ülesanded on eduka elu eelduseks. See on tõsi, et raskete pingutuste ja tööga jõuab elus kaugele, aga ka kavalad ja väga madala haridusega on oma elus edukalt hakkama saanud ja hästi ära elanud. Järgmises lõigus nõustun autoriga, et alati on kergem alla anda ja kõige lihtsamaga tegeleda, kui reaalsusega silmitsi seistes rasket tööd teha. Põhiliseks veaks selle essee juures on minu arust see, et autor tõi põhilised näited ainult seoses arvutiga. Kuigi tema põhjendused ja seletused olid head, jäi näidete valik väikeseks. Ta oleks võinud natukene laiemalt mõelda. Igal inimesel on erinevad huvid, mõnel on põhiline arvuti, mõnel näiteks sõpradega pidutsemine või piljardi mängimine. Siiski nõustun autoriga arvuti suhtes, et
hoopos teised tunded talletuvad. Kuigi Inge veedab terve suve vanaisa kõrval justkui mingis rahumeelses õnneuimas, on hiljem mälestustes sel siiski kibe maik juures. Südametunnistus heidab Ingele vanaisa surma ette. Kogu teost läbib lahkumise, aja täitumise ja surmale valmistumise motiiv. Praosti matused peetakse Palunurmel. Lapsepõlve koju naastes leiab Inge eest hoopis teistsuguse Palunurme, kui see tema mälestustesse jääb. Romaanis on tunda tugevat nostalgia hõngu. Seda, mis reaalsusega mälestustes juhtub kirjeldab Ristikivi nii: "Unenäos ja mälestustes tunduvad asjad sageli ühteviisi lähedased ja ometi kättesaamatud. Näeme neid päris selgesti ja üllataval kombel isegi mitmest küljest samal ajal. Aga kui tahame neid vaadata veel lähemalt, eriti mõnd huvitavat üksikasja, tõmbub kogu pilt äkki uduseks, ja selle asemel, et tõmmata seda petlikku maailma osasaamiseks lähemale, näeme, et oleme saatnud ta endast palju kaugemale
arengudefekte,südamehäireid ning nende immuunsussüsteem ei tööta korralikult. Kõigist teaduslikest loomade kloonimistest on õnnestunud vaid 3%, mis on piisavalt väike tõestamaks kloonimise algset arengut. Kuidas saaks siis mõelda veel kloonimise viimist inimeste tasandile? Arvan, et kloonimine peaks säilima seal staadiumis, kus ta praegu on. Inimesed said elada enne ilma loomi ja teineteist kloonimata, ning saavad ka edaspidi. Tuleks leppida reaalsusega ning anda võimalus uutele isenditele ja sündimata imikutele, kes võivad olla palju väärtuslikumad ja geneetiliselt paremad kui kloonimist soovitud isikud,isendid. Taimne kloonimine, mis on inimesi alati saatnud on aga väga vajalik ning seda võiks samal tasandil kvaliteetsemaks arendada. Igal asjal on piir ning kloonimisse peaks suhtuma erilise ettevaatlikusega ning mõistma selle tõsidust.
Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa) teater/kunst/kultuur Artaud' palju. See oli kui kinnitus, et saab ka teisiti, saab ka ilma selle tülgastava psühholoogilise analüüsiva intellektita, saab selle taandada pea olematusse, üheks komponendiks paljude seast. Artaud oli sümbolist
Kahjuks on minu arust esimene teema lõik natukene valesti sõnastatud, kuna autor mainib, et ainult suured kohustused ja ülesanded on eduka elu eelduseks. See on tõsi, et raskete pingutuste ja tööga jõuab elus kaugele, aga ka kavalad ja väga madala haridusega on oma elus edukalt hakkama saanud ja hästi ära elanud. Järgmises lõigus nõustun autoriga, et alati on kergem alla anda ja kõige lihtsamaga tegeleda, kui reaalsusega silmitsi seistes rasket tööd teha. Põhiliseks veaks selle essee juures on minu arust see, et autor tõi põhilised näited ainult seoses arvutiga. Kuigi tema põhjendused ja seletused olid head, jäi näidete valik väikeseks. Ta oleks võinud natukene laiemalt mõelda. Igal inimesel on erinevad huvid, mõnel on põhiline arvuti, mõnel näiteks sõpradega pidutsemine või piljardi mängimine. Siiski nõustun autoriga arvuti suhtes, et
Kuidas autor mõistab reaalsuse ja fantaasia, ärkveloleku ja unenäo suhet? Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta fantaasiarikkaks ning romaan oli kirjutatud justkui ühest seiklusest ärkvel olles, kuhu on ta sisse seganud unenäolised pildid. Unenäoline maailm Unenäo elementide põimumine tegelikkusega. Surnud mehe maja avaneb unenäolise maailmana, mis paljuski sarnaneb reaalsusega, kuid samal ajal on sellest irduv. Pigem on see ebareaalne reaalsus, mida iseloomustab ülim määramatus ja hajuvus (leia selle kohta tekstinäiteid!). Näide: Kui mees peale maali vaatamist pimedasse tuppa oli jäänud, hakkas ta liikuma, et jõuda seinani kuid sein oleks nagu eest ära liikunud. Lõpuks nägi ta ukse lukuaugust tulevat valgust ning kui ta ukse avas, nägi ta sama vaatepilti, mis oli maalil.
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk-
tõlgendused hakkavad oma elu elama – just nagu ühe suure audiitorfirma kunagine ebakorrektne tabel, mis viitas justkui sellele, et meil siin on kosmiliselt kõrge maksukoormus. Ei ole. Ja ka Gini koefitsienti süüvides kipub ebavõrdsus olema sinna tsiviliseerituma Euroopa kanti. Kui kas või antud näidete kontekstis kodutöö ära teha, siis objektiivselt võttes on meil ikkagi hästi – lihtsalt sageli kaldume me reaalsust võrdlema oma illusioonidega, mitte reaalsusega. Reaalsus on läbimurre „kuldsesse miljardisse“ ja liikmelisus „rikaste riikide klubis“ ehk OECDs. Illusioon on paraku see, et me ülehindame taustsüsteemi, kus me asume, ja alahindame enda positsiooni selles süsteemis. Meie elustandard siin on maailma mõistes anomaalselt hea. See väide võib küll paljusid pahandada, kuid just sellise pildi numbrid maalivad. Nüüd selle juurde, mis mulle muret teeb
kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat. Inimesed kujutasid sõda romantilise, üleva ja hülgavana. Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega. 1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal oli ka hulgaliselt ameeriklasi. Sõja venimine tekitas tüdimust, pahameelt ja kurnas väga sõdivaid rahvaid
Kui meil pole kaaslast, kellesse me armunud oleme või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on
annaabi.ee 
