Jazz del Mar (1)

Retsensioon Jazz del Mar'ist
Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dþässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja '' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dþässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand.
Kadri on tõusev täht dþässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit , folk- viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas. Jazz-laulu juurde leidis Kadri oma tee hiljem, mil asus õppima Eesti Muusika -ja Teatriakadeemias . Nüüdseks aga jätkab ta oma õpinguid juba Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tema muusika on suhteliselt varieeruv ja ulatub kaasaegsest jazzist kuni pop/ latin -jazzini välja.
Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust ning tugevust, lisaks oli see ka veel ka madal ja selge, mis on jazz-lauljatele üsnagi iseloomulik.Kuid teda vaatadates jäi lihtsalt suu lahti, sest tõesti sellist noort talenti jazzis pole ma enne kuulnud .
Lauludest meeldis mulle kõige rohkem ''Tunde kaja'' , ma ei oskagi täpselt öelda miks. Aga minu meelest see eestikeelne laul kõlas tal nii hästi ja tundus, nagu oleks ta ennast selle laulu ajal kõige mugavamalt tundnud. Enamus lood olid tal kahjuks ingliskeelsed, kuid see mind eriti ei häirinud, sest ka need olid vapustavalt hästi esitatud. Lauljanna laulud olid sisuliselt seotud tunnete ja reaalsusega, milles oli mõneti suhteliselt keerukas harmoonia. Kohe oli arusaada et Kadri sulandus oma häälega muusikaga ühte ning laulis igat nooti nii südamest, et see lihtsalt pidi igaühe südamesse jõudma.Kontserdi juures oli ka asi, mis mulle ei meeldinud, nimelt see, et plaksutati keset laulu. Kuigi tean, et nii just jazzis asi käib, oli see siiski minu meelest imelik.
Teadsin enam-vähem, mida sellisest jazz-kontseridst oodata, ent see ületas kõik ootused. Kuna olen enne jazz-kontserdit vaatamas käinud vaid korra, siis olin ehk liialt ükskõikne tol ajal ja ei suutnud seda lihtsalt südamega kuulata. Alati polegi kõige tähtsam ju see, et lihtsalt kuulad esituse ära, sest siis sa ei saa kontserdist mingit õiget elamust, tuleb kuulata ikka südamega. Usun, et lähen millalgi veel jazzi kuulama , sest vahelduseks on päris hea sellist muusikat ka kuulata. Muidugi soovitaks ka kõigil teistel minna taolistele kontserditele, kui on võimalust.