Olla või mitte olla- kas meil ongi valikut? ,,Olla või mitte olla- see on küsimus." Selle küsimuse küsis William Shakespeare raamatus Hamlet. Elus on palju kannatusi, aga ka palju ilusaid hetki, mis panevad inimesi just nende sõnade peale mõtlema. Kas olla või mitte olla? Kas ma suudan veel kannatada? Kas ma olen selle ära teeninud? Need on küsimused, mis käivad vähemalt korra enamuse peast läbi. Kuid kas meil on üldse valikut ning mida peaksime tegema, et oma elu täisväärtuslikult elada? Inimene on sündinud siia maailma põhjusega. Olgu see siis kas lihtsam või sügavam põhjus. Kas lihtsalt vanemad on soovinud endale rõõmu ning seltsi lapse näol või on juba saatusega ette määratud vastsündinule raskem tee. Kõik inimesed ei olegi määratud tegema suuri tegusid, aga igal inimesel on oma eesmärk ning põhjus, miks edasi elada. Eesmärgid võivad olla erinevad ning me ei tea kunagi täpselt, milline see kellelgi on. Osad on võtnu
Mis on õnn? Mis on õnn? Ja mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Igal inimesel on omamoodi õnn. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta. Tavaliselt tuntakse ära õnn, kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud. Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja, kuid raha ei asenda pere, sõpru ega head tervist. Minu arvates on absurdne see, et mingi teatud lisa summa eest aastas on inimesed õnnelikumad sama palju, kui näiteks abi
Seitse surmapattu 7 surmapattu kohtab igapäev, kuid missugused need täpselt on ja mis ei vasta minu arvates sellele? Aplus ehk õgarldus tähendab raiskamist. Inimesed raiskavad raha, toitu ja muid paljusi väärtuslikke asju. Ei osata väärtustada asju ning kulutatakse neid mõttetult, kui samal ajal on olemas ka inimesi, kes vajaks neid asju rohkem aga ei saa endale kahjuks lubada. Kõige lihtsam näide on toit ja selle vajadus ning tarbimine. Raisatakse üleliigselt raha, et osta süüa, mida ära ei sööda ja lõpuks visatakse sama kergekäeliselt prügikasti kui ostukorvi. Igal pool meie ümber on aga samas nii palju näljahädalisi, kes saavad ainult unistada maitsvast toidust. Toidu, raha ja muude väärtustega tuleks käituda viisakusega, sest selle valmistamine on olnud kellegi suur vaev. Majanduse tunnis nähtud video ehmatas mind see, et lõunamaades saavad talunikud ja töölised kohvi tootmise eest ainult kopika, kui samal ajal mü
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Tänapäeva lapsed ning noorukid ei kujuta ette elu ilma internetita. Arvatakse, et erinevad veebisaidid ongi need, mis elule mõtte annavad. Keegi aga ei mana silme ette kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele. Rahvatarkus ütleb: üks loll ees,
KAS VAESUS EESTIS ON PROBLEEM VÕI PSEUDOPROBLEEM? Sellel teemal on suhteliselt raske mingi kindel seisukoht võtta, sest minu arvamus on selline, et mingil moel on iga inimene enda õnnesepp, kuid kindlasti on kohti mis jäävad vajaka ja millest lihtsalt rääkimine ei muuda probleemi olematuks vaid tuleb midagi ette võtta, et ka inimesed kellel elus ei ole mingil moel vedanud või neil on jäänud teadmistest, oskustest või millegist muust puudust, saaksid ka oma võimaluse normaalsele elule või võimaluse ennast realiseerida sellel alal milles nad on head. Esiteks tahaks välja tuua probleemi, et süveneva vaesusega või siis parem on ennast väljendada nii, et süveneva sotsiaalse tõrjutusega teatud ringkondades süveneb ka inimeste vaesus. Inimesed kellel pole piisavalt suur sissetulek või sõna otseses mõttes väga väike, kaotavad ka selle arvelt oma sotsiaalse elu. Neil ei ole vabu vahendeid, et kuhugi minna oma meelt lahutada, puhata või kasvõi oma sõprade ja tuttav
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kõik kommentaarid