Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettekanne Teemal: Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Aerodünaamika?
  • Miks siiski tolm keerleb?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #1 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #2 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #3 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #4 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #5 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #6 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #7 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #8 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #9 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #10 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #11 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #12 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #13 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #14 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #15 Ettekanne Teemal-Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marxy Õppematerjali autor
Materjali on kasutatud Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis.
Powerpoint ettekanne koos põhjaliku selgitusega.
Õpetaja poolt määratud hinne oli 5, sellelt peaks teema selgeks saama. Seletab lahti aerodünaamika, turbulentse ja lineaarse õhuvoolu. Samuti räägib aerodünaamiliselt ideaalsetest kehadest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

· Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane [taevakeha]' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See

Keskkonnafüüsika
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
108
pptx

Mehaanika ll

summat nimetatakse resultantjõuks. • Newtoni I seadus-Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kontrollküsimused • Vette vajuvale kivile mõjub raskusjõud 5 N ning üleslükkejõud 1,4 N. Kui suur ja mis suunas on suunatud resultantjõud? • Põldu kündev traktor liigub ühtlaselt ja seega liikumine ei muutu. Millised traktorile mõjuvad jõud üksteist kompenseerivad? • Miks on liikuvas bussis seisval inimesel raske säilitada oma asendit, kui buss äkki peatub? • Miks ei või õngeritva järsult tõmmata, kui kala on konksu otsa jäänud? • Kas Kuu tiirlemine ümber Maa on näide Newtoni I Newtoni teine seadus ehk dünaamika põhiseadus • Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. • Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.

Mehaanika
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia
thumbnail
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega

Autokool
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele ja mida on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada mitmete suuruste abil: joonkiirus, nurkkiirus, sagedus, periood. Missugune neist on valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus

Füüsika
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g,

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

suvel võib ntx kuuma asfalti kohal ootamatult hetkeliselt olla all pool kihis hõredam kiht kui selles kõrgemale jääv . Veeauru on kihina kõige vähem . Ja Osooni on ka tegelikkuses 1-6mm paksune kiht . Normaaltingimustel (0°C, 101325 Pa) on erineva tihedusega gaaside molaarruumalad Tegijapoiss 2010 konstantsed ja võrdsed suurusega 22.4 dm3/mol . Selle abil saab arvutada gaaside tihedusi. Veeauru väike tihedus võrreldes hapniku ja lämmastikuga on üheks põhjuseks, miks niiske õhu korral on meil harilikult tegemist madalrõhkkonnaga. Asendades õhus olevad veeauru molekulid hapniku ja lammastiku omadega, muutub õhk kuivemaks ning raskemate molekulide tõttu kasvavad õhu tihedus ja rõhk. Keskmine moolimass ­ selle saab korrutades tiheduse ja universaasle mooliruumala (22.4 dm3/mol) Standardatmosfäärid väljendavad meteoelementide keskmisi väärtusi mingi asukoha erinevatel lõikudel. Standardatmosfäär on ühesõnaga lihtsalt mingi atmosfääri

Üldmeteoroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun