50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NimiPerekonnanimi
Õppematerjali autor
gaasiamortisaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on jäigem kui kahesilindriline gaasiamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: 1) Kilpvelg koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvide puhul 2) Põikosandatav pöidvelg kinnitatakse kodarrummu seadepinnale klambrite ja mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse esitatud järjekorras momendiga 600 Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta pöiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei r
Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide (tavaliselt 2 tk.), millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid (tavaliselt 2 tk.) silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik. Autode rattad ja rehvid 8.2.1 Veljed Autoratta osad on velg ja rehv. Sõiduautodel kasutatakse süvapöiaga velgi. Erinevate autode veljed erinevad üksteisest läbimõõdu, laiuse ning kilbi ja pöia vastastikuse paigutuse poolest. Velje tähistuses, näiteks 5J-13, näitab esimene number pöia laiust tollides. Numbrile järgnev täht seostub serva kuju ja kõrgusega. Mõttekriipsule järgnev number näitab pöia läbimõõtu. Rehv koosneb mantlist (väliskumm) ja ventiiliga lohvist (sisekumm). Õhkupidava sisekihiga
Selleks kas minnakse ringiga või siis on kanalite vahel spetsiaalsed sillad-ületuskohad. Kuna kanal on maapinnast madalam koht, siis ei tohi kanalis töötada gaasiseadmega autodega. Gaas on õhust raskem ja vajub kanalisse ning kui seal tehnik tööd teeb, siis võivad olla sellel halvad tagajärjed. Tõstukid Käärtõstuk Käärtõstukeid kasutatakse ennekõike väiksemates töökodades, rehvivahetus punktides ja keretöökodades. Käärtõstukit on suhteliselt lihtne kautada. Ta liigub suhteliselt kiiresti üles- alla ja tema pealt ei saa auto maha kukkuda. Samuti on käärtõstuki peale ka suhteliselt mugav sõita, sest tal ei ole poste või toetus käppasid mille otsa sõita. Käärtõstuki miinus on see, et auto alla veermiku või muid detaile vahetama minna ei saa, sest auto all on liikumine suhteliselt piiratud ja ebamugav. Nelipost-tõstuk
süüte õigsust ja CO sisaldust.Uuematel mootoritel millel on olemas arvutivõrk saab ka kontrolllida erinevate andurite ja muude elektriseadmete tööd ja vigade ilmlemisel jäävad need mootori aju mälusse. 64.õlitasapinna kontroll, vahetus, perioodilisus, margid 65.rehvide th, remont iga tehnohoolde käigus oleks soovitatav balanzeerida auto rattad. Sellega väldib rehvide liikset kulumist ja vibratsioonist tekitatud veermiku kahjustusi. ???? Hädajuhtudel lapitakse rehv nõõriga väljaspoolt ilma rehvi maha võtmata aga see on ainult hädaabinõu aga korralikuks rehvi remondiks tuleb rehv eemaldada torket tekitatud metall ese ja seestpoolt spetsaalsete abinõudega paigaldada rehvile lapp. Paigaldada rehv ja balanseerida kontrollida rehvi lappimise töö õnnestumist kas vannis või spetsiaalse lekke otsimis vahendiga. 66.kuidas kontrollida hüdrosiduri tööd saab kontrollida järgides mootori temp. Kui temp on lubatud piires siis peaks
Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
.................................................................................................................. 40 5.2 Katus ................................................................................................................................................................... 47 5.3 Velg ..................................................................................................................................................................... 51 5.4 Rehv .................................................................................................................................................................... 55 5.5 Telg ..................................................................................................................................................................... 58 5.6 Koostu lõplik komplekteerimine ......................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid