Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele
Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal
· Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust
kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi Ratsaväkke kuulusid enamasti jõukad Rooma noorukid, kes soovisid ennast enne poliitilise karjääri algust näidata. Varustuse pidi iga ratsaväelane ise muretsema. Ratsaväe osakaal leegionis oli väike, umbes 300 meest, mis jagunes kümneks 30-meheliseks üksuseks. Kergejalavägi Kergejalaväelasel ei olnud kindlat funktsiooni või kuuluvust. Seda kasutati vastavalt vajadusele
hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist. Sõdurite relvastusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid,
Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis
palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja toiduvarud Struktuur *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *talupojad, laostunud rüütlid, linlased *ohvitserid-allusid kuningale *Sveitsi, Soti ja Saksa sõdurid tahetud Strateegia *joontaktika ja taktika *kurnamisstrateegia
naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia.Ta kutsus kohale sõbrad ja tuttavad
piirkondlikud kirikujuhid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Armee ja sõjapidamine · Tugev ratsavägi · Palgaarmee · vennatapusõjad · Enamjaolt talupoegadest · palgaarmee(pidi olema · teemad oma varustus) · karjääri sai teha Talupoegade seisund · Talupojad sunnismaised · Talupojad isiklikult · Tasusid ülikutele vabad
välja vahetama, kõrval ei saa mainimata jätta ka Vahemere piirkonnas põllutöödel laialdaselt kasutatavat väärtuslikku töölooma - eeslit. Kui 13. sajandil olid raskeltrelvastatud rüütlid Euroopa eliitväeks, siis püssirohu arenguga hakkab nende tähtsus vähenema. Kuna tulirelvi said kasutada ka jalamehed, siis hakkas kasvama jalaväe tähtsus. Jalameeste sekka hakkasid ilmuma hellebardid ning piigid, millega oli võimalik rüütlite ratsaväe rünnakule vastu seista. Nii hakkaski ratsavägi järk-järgult oma tähtsust kaotama, samuti ei olnud feodaalide linnusedki enam vallutamatud need võis lihtsalt suurtükkidega puruks lasta. Kuid 14. sajandi esimesel poolel kasutusele võetud vanemate suurtükkide lasketäpsus jättis soovida ning nad külvasid vastaste hulgas müraga pigem hirmu, kui et kujutasid reaalset ohtu. Sellele vaatamata hakkasid kahurid juba varsti kiviheitemasinaid välja tõrjuma. Keskajal ei peeta tehnilist progressi oluliseks väärtuseks
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Karl Martelli täpset sünniaastat ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis olla 688. aasta, ta suri 741. aastal. Karl oli Frangi riigi majordoomus 717 st aastast kuni oma surmani. Tema lisanimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat ja ta teenis selle oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist...
tavaliselt musketid ja arkebuus, mis olid 1 lasuga ja neid pidi kaua laadima. Külmrelvadeks olid oda, sõjakirves ja mõõk. Sõdurid olid tavaliselt jaotatud kaheks nende varustuse järgi. Ühed, kellel olid külmrelvad ja raske kaitsevarustus ja teised, kellel olid tulirelvad ja väga nõrk kaitsevarustus. Neil peaaegu polnudki teist. Jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsa- ja suurtükivägi , kuid nende osatähtus oli väiksem. Suurema töö tegid ära ikka jalaväelased. Ratsavägi jagunes samuti rügementideks ja kompaniideks. Ratsaväe relvastusse kuulusid mõõgad ja musketid, enam-vähem samad relvad mis jalaväeski. Suurtükiväe struktuur polnud veel välja arenenud ja tollal oli see täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette ja seetõttu oli iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee
Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja relvastuse hankimiseks, ning võimaldama pühenduda sõjalisetele harjutusetele. 4.Milliseid muutusi tõi feodalism sõjandusse (2 näidet)? Põhijõuks sõjaväes kujunes ratsavägi. 5.Arutlege, kas pärisorjusele ehk sunnismaisusele oleks varakeskaegses ühiskonnas olnud alternatiive (2 argumenti)? Ei oleks, Feodaalid poleks saanud ilma talupoegade tööta, kuna nendeta polnud maal väärtust. 6.Kuidas kujunes paavsti religioosne ja poliitiline autoriteet (2 põhjust/näidet)? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti
Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14.Mis on sõja põhjuseks? Maa ümber jagamine, ressursid 15.Milline on Euroopa tugevaim riik, milline riik möödus temast sajandi algul? Inglismaa möödub Saksamaast 16.Mis oli Austria-Ungari eesmärk? Balkanil võimu säilitamine 17.Milline riik on Serbia selja taga? Venemaa 18.Mida nimetas prof.Mackinder maailma suurimaks looduslikuks kindluseks? Venemaa 19.Mille järgi tunneme postkaardil ära türklase
Maailma eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn. kõrgkultuurid. Kõrgkultuurideks nimetatakse neid piirkondi, kus kultuur oli kõrgemal tasemel kui enamikes maades. Vana maailma kõrgkultuurid on: Hiina India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) Egiptus Vana-Kreeka - s.o. Euroopa kõrgkultuur Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: kujunes rikkalik instrumentaarium kujunes kutseliste muusikute seisus kõikide muusikas kasutati harfi muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes ...
Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2
üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas.
lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid. 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erine...
võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk
*1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi, sõjaväeteenistuse eest anti sõduritele pärandatav jaosmaa. Hiljem sai oluliseks suurfeodaalide ratsavägi. 5. Kirikulõhe toimus 1054. aastal. Põhjusteks võib lugeda dogmaatilisi erinevusi, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisu slaavi maade, eriti Bulgaaria ristiusustamise pärast. Tulemuseks on Bütsantsi õigeusu kiriku erladumine LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult kogu kristlik maailm jagunes kahte vaenulikku leeri. 6. Bütsantsi keisririik langes 29. mail 1453 türklaste pealetungi ja sisevastuolude tõttu. 7
peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon
pärilussõda (1701-1714) ja Seitsemeaastae sõda (1756-1763). Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad. Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid, kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja
(2013) Üldajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Maurus. http://www.vox.com/2014/8/19/5942585/40-maps-that-e xplain-the-roman-empire Aitäh kuulamast. Lisaks- kas panen esitlusse või ei ole vaja Strateegiline ülevaade(Hannibal mõistis, et tema jalavägi jääb nii löögijõult kui ka arvult roomlastele alla. Seetõttu oli tema lahinguplaanis võtmeroll ratsaväel.) Ideaalne ajastus-(Hannibal viib oma plaani ellu ideaalse ajastusega. Tema jalavägi taganeb ja ründab alles siis, kui ratsavägi n juba Roomaratsaväelasi võitnudja valmis roomlaste jalaväge selja tagant ründama. ) Suur julgus-(Hannibal uskus oma lahinguplaani ning astus julgelt vastu armeele, mis oli tema enda omast suurem ja paremini varustatud.) Lisaks- kas panen esitlusse või ei ole vaja Maailma sõjanduse ajalukku läks Hannibali sissetung üle Alpide Itaaliasse roomlaste pursustamine Cannae lahingus(216. aKr). Kuid Hannibalil ei õnestunud oma edu arendada ja pärast aastatepikkust ekslemist
Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Esimese maailmasõja ajal tekkis uue väeliigina õhuvägi ning uute relvaliikidena tankivägi ja õhutõrje. Teiseks maailmasõjaks olid paljud riigid ennast varustanud suurte gaasivarudega, sest suurriigid eeldasid, et uus sõda toimub suurel määral mürkgaasidega. Mürkgaase, aga sõjas ei kasutatud, sest kardeti, et ka vaenlane teeb sama. Teise maailmasõja ajal osutus ratsavägi täiesti kasutuks, põhjuseks oli tankiarmeede kasutusele võtt. Sõda muutus motoriseerituks ning lennukid ja allveelaevad arenesid võimsalt. Kõige murrangulisemaks oli aatompommi valmistamine ja Teises maailmasõjas selle kasutamine. Sõjatehnika arenes hoogsalt külma sõja ajal, kus sõdisid demokraatlik ja kommunistlik leer. Külma sõja käigus suurriigid omavahel ei sõdinud, kuid võitlesid väiksemate riikide ja territooriumide pärast ning laiemalt oma mõju pärast maailmas
V: Oli efektiivsem tööjaotus ja üks inimene tegeles koguaeg sama asjaga. Keskne tooraine hankimine. 14.Milles seisnes Adam Smithi merkantilismi kriitika? V: Ta väitis, et vastastikusest kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. 15.Kuidas sõjapidamine varauusajal? Võrdle sõjandust keskajal ja uusajal lähtuvalt järgmistest tunnustest: a) tuumikuks olev väeliik: KA: Raskerelvastusega rüütlid, ratsavägi, vibukütid. UA: Tulirelvadega jalavägi. b) rivikorraldus: KA: Nelinurkne blokk, mis kaitses end igast küljest. UA: Musketärid seisid 6 reas. Esimene rivi andis kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. c) strateegia: KA: Otsene vägedevaheline lahingutegevus. UA: Püütakse vastane välja kurnata/ümber piirata. d) kaitseehitised: KA: Kõrged müürid, varisesid kogupaukude all kokku. UA: Müüride ette
jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis ja kaetud ornamentikaga ning ei järgi keha. Miniatuurmaalid olid fantaasiarikkad, tasapinnalised, liikumist ei kujutata. Maarja kuulutus. Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. Tekstiilikunst Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip. Vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist normannide poolt, kujutised on skemaatilised. Vaip on 0,5m kõrge ja 70m pikk. Sellel on kujutatud 1500 inimfiguuri 58-l erineval stseenil. Kordamisküsimused (peab teadma, kus põhiplaanil on need osad) Krutsifiks Pseudotrifoorum Võlvik Triumfikaar Trifoorum Vööndkaar Millal tekkis, mille järgi sai nime? Kirjelda miniatuurmaali? Mida tähendab mõiste ,,vaeste piibel"
Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. reduktsioon - mõisa maade riigistamine vakuraamatud - talupoegade kohustuse raamat 10. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Lõuna-Eesti läks Rootsile, algas Rootsi aeg. 11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Rootslastel oli parem relvastus ja neil oli abiks Soome talupoegade ratsavägi, ning neil oli kindel taktika. 13. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut? Eesti kultuur sai 17. saj. Euroopa kultuuri osaks, eesti rahvas suhtus vallutajatesse hästi, rahvaarv kasvas 70. aastaga 300 000 inimese võrra, kuid 1671 kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks baltisakslaste poolt. Tekkisid käsitöö vabrikud, 1632 asutati Tartu Ülikool. 14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Balti hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnaks. 15
soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Enamlased tõid kohale värsked väed ja alustasid uuesti rünnakuid. Säästmaks maad viidi sõjategevus Eestist väljapoole: Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 10. Riigipööre toimus 12.märts 1934. aastal, sest Päts tahtis vältida Vabadussõdalaste võitu ja koondada võimu enda kätte. 11
sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks,kusjuures tsentrum moodustus jala-ja suurtükiväest,tiivad aga valdavalt ratsaväest. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist ja rivikord ei tohtinud mehhaaniliselt muutuda. Lahingukord pandi paika väljaspool vastase tuld. Kurnamisstrateegia- sõjavägi oli kõigi kindlustatud punktide vahel võrdselt paigutatud. Ohvitserkond Alalised armeed vajasid professionaalseid juhte,st ohvitsere,keda saadi eelkõige
Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti.
20- About 20 large towns grew araund the camps of the Roman army. 2,000,000 – The whole population of Roman Britain was about 2 million. 2000 – There were abaut 2000 villas on the south of Britannia . 12 000 – Romans built abaut 12000 kilometers of road which were wide and straight . 410 – Most of the Roman army left Britannia and by the year 410 Roman rule was over . 5. Ülesanne Amphitheatre – Amfiteater Aqueduct – Akveduk Barbarian – Barbaarne Cavalry – Ratsavägi Election – Valimised Gladiator – Gladiaator (kutseline võitleja ) Legend – Legend Mausoleum – Muuseum Mosaic – Mosaiik Myth – Müüt Pedagogue – Pedagoogiline Professional – Profesionaalne Republic – Vabariik Sacred – Püha Sewage – Kanalisatsioon Tax – Maks Tribe – Hõim Villa – Villa Etc – Jne HADRIAN’S WALL 6 .Ülesanne Kehtestama – Led Kaitse – Defense Tähistama – Victory Piir – Limits Täiendama – Supplemented
Kaubeldi peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. Sügavaim madalseis IX ja X killustatuse ajajärgul. Riigiametnikele tuginev võimukorraldus asendus feodaalkorraldusega (senjööri ja vasalli suhtel põhinev). Kujunes lõplikult välja XI sajandiks. Majordoomuste võim põhines vasallised ja nende alluvate näol. Võitluseks araablaste vastu haikati tasuta maad jagama. Tulust pidi jätkuma varustuse ostmiseks. Ratsavägi moodustas peagi peajõu. Vasallidest said kohalikud võimukandjad kes mõistsid kohut ja kogusid makse. Lääne hakati pärandama isalt pojale, tekkis nn pärusvaldused perekondadel. Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus. Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond
a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid
kirjutamises ? Tehnikas olid kõige suuremad edusammud mäetööstuses ja metallurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas, mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta, ning sellega sai alguse malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks. Sõjanduse suurim muutus oli see, et hakati valmistama tulirelvi. Suurtükkidele järgnesid püssid ja need tõrjusid välja kiviheitemasinaid ja ambe. Tulirelvade kasutuselevõtu tõttu kaotas ratsavägi oma osatähtsust. Merenduse suurim edusamm oli see, et võeti kasutusele ladina puri. Samuti arendati ookeanisõiduks ideaalne laevatüüp- karavell. Lisaks leiutati kompass, mis oli suureks abiks kaugemate ookeanisõitude tarbeks. Raamatukirjutamisele aitas kaasa pärgamendi leiutamine, kuid raamatute ümberkirjutamine võttis kaua aega. Hiljem hakkas levima hiinlaste leiutatud paber, mis pärgamendi troonilt lõi. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli ikkagi aeganõudev
Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil. Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab, et on võimu saanud jumalalt Valgustatud absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja teab, et on võimu saanud rahva valimise tulemusena 1648- Vestfaali rahu Kolmekümneaastase sõja lõpetamiseks 1776- Põhja-Ameerika võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Puritanism 17
Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. Läänisuhe oli: - lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi);
võtsid sõjasaaki, viisid inimesi Idamaadesse orjusse, mis enamasti oli eluaegne. Tagasi pääsesid vaid need, keda suudeti leida ja välja osta. Teised kas vahetasid usku, et paremale elujärjele saada, või surid raske töö ja nälja kätte. 900. aasta paiku tungisid Aasia steppidest Doonau-äärsetele rohumaadele ungarlased, kes hakkasid korraldama röövkäike lääne poole. Nad olid head ratsanikud ja osavad vibulaskurid (rääkida hunnidest ja Attilast). Nende ratsavägi oli kiire ja kerge. Selleks ajaks, kui feodaalid olid suutnud oma tõhusa raskeratsaväe kokku koguda ja lahingukorda seada, olid ungarlaste ratsanikud juba maa röövinud, põletanud ning sõjasaagiga lahkunud. Ungarlased said tegutseda pikka aega peaaegu karistamatult.
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi se...
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse metsiku lood...
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Cea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
