100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andres07
Õppematerjali autor
Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli
VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K
Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj
roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882
· 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika
2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja Karl Martell- Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi. Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida. Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist"
GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl hõimu. keel. Päritava Martell võttis Juhtideks Gallia võimuga tiitliks Frangi keldiusu ülikuid kuningas hertsog. preestrid. valiti Merovingide Dünastiate hiljem ka dünastiast. vahetus Rooma Al. 7. saj
Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d’Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid