lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB
Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu. Samuti on nahaga seotud kompimismeel, eriti tundlikud on sõrmeotsad. Niisiis on nahk inimesele ka meele- ja hoiatuselund.Meditsiiniliselt on meie nahk meie kõige suurem organ, täiskasvanud inimesel on seda umbes 1,5 kuni 2 ruutmeetrit, nahk kaalub umbes 4-5 kg ja selle paksus on väga erinev näiteks silmalugudel 0,3 kuni 0,5 mm ja turjal kuni 5 mm. Nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab peaaegu 10 kuni 20% inimese kehakaalust. Nahal on kanda mitmeid tähtsaid funktsioone. Nahk kaitseb meie organismi väliste mõjude vastu, on kui barjäär kahjulike viiruste, bakterite kaitseks, aitab reguleerida keha temperatuuri, aitab organismil vabaneda kahjulikest jääkidest ja põhimõtteliselt tunneme naha kaudu ka puudutust, valu, kõdi ja muid sarnaseid aistinguid. Samas reageerib nahk igale sündmusele, mida me läbi elame. Näiteks väga stressis
kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub hiljem sujuvalt valge rasvkoega Pruuni rasvkoe lokalisatsioon vastsündinul Adventitsiaalrakud ja peritsüüdid · Adventitsiaalrakud paiknevad väikeste veresoonte ja kapillaaride väliskestas (adventiitsias) · Peritsüüdid asetsevad kapillaarides basaalmembraani sopistustes (vt. erihistoloogia - tsirkulatsiooniorganid) · Neid peetakse vähediferentseerunud rakkudeks, mis vajadusel võivad kujuneda fibroblastilise rea rakkudeks Pigmentrakk (melanotsüüt)
Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ning see pärandub liigi kõikidele isenditele. Sellepärast on
lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.- 15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub, kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on läbinud kaitsebarjäärid ja organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada
veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e. tüümus (thymus): - asub rinnaõõnes rinnaku taga, - koosneb kahest sagarast, peal õrn kapsel,- sisaldab rohkesti lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2
areng on keskmine. P (nõrk) Profiilid on nõgusast kuni väga nõgusateni. Lihaste areng on nõrk. Lisa 2. Rasvasusklassid Rasvasusklass Kirjeldus 1 (madal) Vähene rasvkoe olemasolu või puudub üldse. 2 (vähene) Rasvkoe kiht on õhuke, lihased on pea kõikjal näha. 3 (keskmine) Enamik lihaseid on rasvkoega kaetud, tagaveerand, abaosa ja rinnaõõnes peaaegu rasvkoe kiht puudub. 4 (kõrge) Lihased on rasvaga kaetud, abaosas ja tagaveerandil on nähtavad. Rinnaõõnes rasvaladestus, 5 (väga kõrge) Rümp omab korralikku, paksu ja ühtlast rasvakihti, rinnaõõnes on rasvaladestuvus
-2 sagarat, lümfoidne kude -vajalikud teiste hormoonide toime -lümfoidne kude, milles arnevad TÜMOPOIETIINID realiseerimiseks lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga -näärme mass suurneb sugu- TÜMULIIN -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon, küpsuseni diferentseerumine -näärmekude asendub rasvkoega -IMMUUNSÜSTEEMILE oluline! AV! KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS - Langerhansi saarekesed (u miljon, läbimõõt u 0,1-0,2mm) -erilised rakukogumikud tavaliste a-rakud -tõstab veresuhkru taset, sest stimuleerib maksas näärmerakkude vahel pankrease GLÜKAGOON glükogeeni lammutamist GLÜKOOSIKS keha ja saba osas -GLÜKOOSISALDUS VERES TÕUSEB
Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · naistel põetud rasedusaegne diabeet 5 Teist tüüpi suhkurtõbi kujuneb välja aegamööda aastate jooksul, esialgu ilma oluliste diabeedi tunnusteta
sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad, poolkuukurrud ja rasvripikud. Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused käärsoolekopad. Koppade vahel paiknevad soole ringlihaste toonusest tingitud sissepoole suunduvad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. *pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis
periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e
Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja sarved peened , kuuluvad ülearenenud tõud- dzörsi veisetõug.*kohev konst- hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude, ka lihastik, seetõttu lihaskude lopsakam, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. *toores konst- pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud
periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e
ristilihas. Urogenitaaldiafragmat läbivad mehel kusiti membraanosa, naisel - kusiti ja tupp. *Vaagnadiafragma võtab enda alla suurema, tagumise osa vaagnaväljapääsus. Teda moodustavad päraku tõsturlihas ja õndralihas ning neid katvad sidekirmed. Sellel diafragmal on allapoole pööratud kupli kuju. Kummalgi pool vaagnadiafragma ja istmikuköbru vahel olevat süvendit nim. istmikuluu-pärasoole auguks; see on täidetud rasvkoega, milles kulgevad veresooned ja närvid. Vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumine osa, mis lõpeb siin pärakuga. Selle ümber naha all paikneb välimine pärakusulgur. Kitsamas mõttes mõeldakse lahkliha all kudesid, mis paiknevad päraku ja välimiste suguelundite (naisel häbemepilu) vahel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid
35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid
ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune kehake, mis asub koljuõõnes taalamuste taga keskaju katteplaadil (nelikküngastikul). See nääre funktsioneerib intensiivselt esimese 78 eluaasta vältel. Ta pidurdab
Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre- e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune kehake, mis asub koljuõõnes taalamuste taga keskaju katteplaadil (nelikküngastikul). See nääre funktsioneerib intensiivselt esimese 7-8 eluaasta vältel. Ta pidurdab
H on tasandiku loom. Ta näeb horisondi peale. H on head kõrvad, millega kuuleb hästi. Eriti hästi kuuleb mära. H närvisüsteem jag ka nelja gruppi. Alates sangviinukuga ja lõp melanhoolikuga. Konstitutsioon- sangviinik, melanhoolik, koleerik, flegmaatik Konditsioon ja toitumus - sammuti neli tüüpi mõlemal. 1. Näituse toitumus ilus, aga vormide all ei ole õiget lihaskude. Kõige ilusamad vormid. Naha alune on täidetud enamikult rasvkoega, kus on mõõdukas lihaskude. Ei oma töövõimet eriti. 2. Töökonditsioon lihaskude on vaheldumisi parajal hulgal rasvkoega. Nad on heas toitumuses ja ka tööd teevad hästi. Veidi ülekaalus. 3. sugukonditsioon suguloomadel. Need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, nad ei ole rasva söödetud, kuid nad ei ole ka nälginud. Ka lihastik ei ole kõige tugevam, kuid neil on parim suguline aktiivsus. 4
Meeleelundid. Nahk http://www.american-hearing.org/images/ear.jpg Kõrv jaguneb kolmeks osaks: 1. V ä l i s k õ r v koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust, mille ülesandeks on helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine. Kõrvalest koosneb õhukese nahaga kaetud elastsest kõhrest. Kõrvalesta alumine osa - kõrvanibu - ei sisalda kõhre, vaid kujutab endast rasvkoega nahakurdu. Kõrvalesta välimine vaba serv on sisse pööratud ja teda nim. palistuseks. Palistuse ülemises osas võib paljudel inimestel täheldada väikest köbrukest - Darwini köbrukest. Palistusega paralleelselt kulgeb vastaspalistus. Sügav õõnsus vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e. traagus ja selle vastu jääb vastasnukk. Nuki ja vastasnuki vahele jääb nukkidevaheline sälk.
on positiivses seoses lehmade piima- ja lammaste villatoodanguga. · Luustiku jämedus on määratav kämblaluu ümbermõõduga, tugevus ristlõike pinnal Haversi kanalite arvu ja läbimõõdu järgi. · Lihastik maht on prognoositav väliselt ja kaasajal ka mõõdetav ultraheli abil. · Lihase struktuur on otsustav liha kvaliteedile: lihaskiudude jämedus ja kuju. · Marmorilisus ja õrnus: läbikasvamine side- ja rasvkoega. · Eelistus lihaveisel, -lammastel ja peekonsigadel. 25. loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed Muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmega. Näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. Aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist
Selleks kasutatakse nn. koevenitusekspandrit, millega 4-6 kuu jooksul venitatakse lihaseid ja nahka vajaliku mahuni ning seejärel paigaldatakse püsiimplantaat (silikoonprotees). Kui meetodit kasutatakse mastektoomiaga samas etapis, siis säilitatakse rinna nahk, selle all olev näärmekude koos kasvajaga eemaldatakse. (Hickin 2007: 156) Rinna taastamine seljalailihasega sobib väikese rinnakujuga naistele. Operatsioonil eemaldatakse seljalailihas koos selle ümber oleva rasvkoega. Selline koelapp pööratakse nn. veresoontejalal ette eemaldatud rinna kohale ja modelleeritakse uus rind. Seljalailihase kasutamine ei tekita hilisemaid käe ja selja funktsionaalseid häireid, kuna säilinud seljalihased võtavad üle 27 eemaldatud lihase funktsioonid. Lõikus on eelneva meetodiga võrreldes pikem ja mahukam, patsiendi seljale jääb haavaarm. (RTS 2011)
e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid. Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%.
ja salvestatakse rasvkoes. Valkude anabolism: portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb vereringega kehasse laiali, kasutatakse strukturaalsete või funktsionaalsete valkude sünteesiks. Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana. Glükoosi puudusel võib organism hakata aminohapetest glükoosi tootma. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Lipiidid on vajalikud: -Organite "polsterdamiseks" rasvkoega -Termoisolatsioon -Müeliinkesta moodustamiseks närvilõpmete ümber -Hormoonide ja teiste signaal-molekulide sünteesiks -Rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks ja deponeerimiseks -Rakumembraani moodustamiseks -Surfaktandi moodustumiseks. Toidulipiidide hulka kuuluvad: Triglütseriidid e rasvad Kolesterool Fosfolipiidid. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9.1 kcal energiat. Energia tasakaal: Salvestatud energia = tarbitud energia kulutatud energia
Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Sekundaarse diabeedi peamisteks põhjusteks on : 1) geneetilised defektid beeterakku funktsioonis (nt. kromosoom 12, HNF-1) 2) eksokriinsed pankreasehaigused 6 3) endokrinopaatiad: nt. akromegaalia, Cushingi sündroom, kilpnäärme liigtalitlus jt.
Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele. Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused? Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8.rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla: 1
Lihakeha märgistamine. Lihakehale kantakse töötlemise järjekorra number templijäljendina või kinnitatakse lihakehale vöötkood, millel on välja toodud · Ettevõtte siffer, · Sea kõrvanumber · Lihakeha töötlemisjärjekorra number · Kuupäev · Kellaaeg Või on jalapuul elektrooline infokandja. Vajadusel nülitakse sead enne kupatamist ja kaapimist. Nahatustamine on keeruline, kuna subkuutis on tugevasti rasvkoega läbi kasvanud. Siseelundite eemaldamisega saab saab alguse nn. Puhas ala. Selle käigus ei tohi vigastada magu, sooli ega määrida lihakeha pinda seedekulgla sisaldisega. Siseelundid tuleb eemaldada mitte hiljem kui 45 min pärast looma uimastamist. Esmalt avatakse kõhuõõs: · Avatakse kõht mööda kõhu valgejoont · Reieosad eraldatakse teineteisest · Vaagnaliidus lõigatakse lahti · Eemaldatakse emakas emasloomadel ja suguelundid isasloomadel
soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. 83) Jämesool: osad: umb-, käär- ja pärasool iseloomulikud ehituslikud elemendid: Käärsoole pikilihaskiht moodustab kolm lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused – käärsoolekopad. Nende vahel paiknevad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel.
tulenevalt ei ole vastsündinud nii kohanemisvõimelised temperatuuri kõikumiste suhtes kui täiskasvanud. Vastsündinud laps võib soojust kaotada neli korda kiiremini kui täiskasvanu, sest oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem (1m2/ 25 kg võrreldes täiskasvanu 2m2/70 kg. (Kliegman et al 2008.) Soojuse säilitamine organismis jaotatakse kaheks: sisemisteks- ja välimisteks mehhanismideks. Sisemised mehhanismid lastel on seotud organismis leiduva nahaaluse rasvkoega. Välised soojuse säilitamise mehhanismid on seotud naha pinna ja ümbritseva keskkonnaga. Erinevatest uurimistöödest selgub, et vastsündinud võivad kaotavad viie minuti jooksul soojust ligikaudu 1ºC ning soojuskadu kehapinnalt toimub radiatsiooni, konduktsiooni, konvektsiooni ja evaporatsiooni teel. (Jirapaet & Jirapaet 2000.) Radiatsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta näiteks asub külma seina lähedal ja see külm sein jahutab teda
väiksema tümolümfotsüütide hulgaga heledamat säsi Üks epitelioretikulaarsete rakkude alaliik põhjustab tüümuse säsis moodustuvate kontsentriliselt paiknevate epiteelirakkude rühmade – tüümuse e Hassalli kehakeste moodustumise Tüümus talitleb aktiivselt noorloomadel, vananedes hakkab taandarenema, mille tulemusel organi parenhüüm asendub järk- järgult side- ja rasvkoega LÜMFISÕLM Lümf tsirkuleerib lümfisoontes ja suubub aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedesse, mis on kapsliga ümbritsetud kompaktsed organid – kapslist lähtuvad organi sisemusse trabeekulid Lümfisõlmedes toimub lümfi filtreerimine siinustes ja rikastamine lümfotsüütidega Lohustunud osas asub värat, kus paiknevad 1-2 viimasoont – välispinnal paiknevad organisse lümfi kandvad toomasooned
konversiooni efektiivsusest. Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24 KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon: Piimaveis kuiva kolmnurkse kehaehitusega, õhukese nahaga, vähese nahaaluse rasvkoega ja hõreda karvkattega. Lihastik on tagasihoidlikult arenenud. Hästi on välja kujunenud seede-, vereinge- ja hingamisorganid, mis võimaldavad kiiret ainevahetust. Ka sigimis- ja piimaorganid on väljapaistvalt arenenud ning tagavad suure piimatoodangu paljude aastate jooksul. Lihaveis toore kehaehitusega, paksu tihke nahaga, massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, suure pea ning jämeate jalgadega. Nahk on kaetud tiheda pika karvaga
Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug, araabia hobusetõug. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon. Pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt on nad flegmaatilise närvitüübiga. See konstitutsioonitüüp on omane tööveistele (hall ukraina veis), ardenni tõugu hobune. Peale eelnimetatud konstitutsioonitüüpide eristatakse veel kombineeritud tüüpe:
Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Enamik piimatõugu veised. 2. Õrn konstitutsioon õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ülearenenud dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Lihaskude lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Omane lihatõugu veisele. 4. Toores konstitutsioon pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Omane tööveistele. Duerst: 1. Hingamistüüpi ehk leptosoomne tüüp kiire ainevahetus, ülekaalus on oksüdeerumisprotsessid. Hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Pikk, sügav, kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel. Kehakontuur kolmnurkne. Piimaveised. 2
Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid. 2. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihatõugu veistele. 4. Toores konstitutsioon. Pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt on nad flegmaatilise närvitüübiga. See konstitutsioonitüüp on omane tööveistele (hall ukraina veis). Peale eelnimetatud konstitutsioonitüüpide eristatakse veel kombineeritud tüüpe: Toores-tihke see on omane mäestiku veistele (näit
Protoerütroblastidest arenevad erütrotsüüdid, promüeloblastidest granulotsüüdid. Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse. Tüümuses lümfotsüüdid paljunevad ja “õpivad” olema tolerantsed keha rakkude suhtes ning vaenulikud võõra vastu. Vereteedesse lahkumisel on
annaabi.ee 
