Naha ülesanded (0)

Naha ülesanded
Katte- ja kaitsekihina ümbritseb nahk meie keha. Ta on keha "välispiir", mis seob meid ümbrusega.
Kõige pealmine nahakiht koosneb sarvestunud rakkudest. Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas.
Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid.
Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud , kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab.
Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu.
Samuti on nahaga seotud kompimismeel , eriti tundlikud on sõrmeotsad.
Niisiis on nahk inimesele ka meele- ja hoiatuselund.Meditsiiniliselt on meie nahk meie kõige suurem organ, täiskasvanud inimesel on seda umbes 1,5 kuni 2 ruutmeetrit, nahk kaalub umbes 4-5 kg ja selle paksus on väga erinev – näiteks silmalugudel 0,3 kuni 0,5 mm ja turjal kuni 5 mm. Nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab peaaegu 10 kuni 20% inimese kehakaalust. Nahal on kanda mitmeid tähtsaid funktsioone. Nahk kaitseb meie organismi väliste mõjude vastu, on kui barjäär kahjulike viiruste, bakterite kaitseks, aitab reguleerida keha temperatuuri, aitab organismil vabaneda kahjulikest jääkidest ja põhimõtteliselt tunneme naha kaudu ka puudutust, valu, kõdi ja muid sarnaseid aistinguid.
Samas reageerib nahk igale sündmusele, mida me läbi elame. Näiteks väga stressis inimese nahk muutub sageli kuivaks ja enneaegu vananenuks. Organismi hormonaalsed muutused tekitavad nahal plekke , nahk võib koguni muutuda rasuseks koos kuivade laikudega. Ka mõjutab meie nahka meid ümbritsev kliima ja õhk. Õhusaastatus on sageli süüdi selles, et esineb enneaegu vananevat nahka.
Veel mõnda aega tagasi arvati, et nahk on vettpidav ja naha kaudu ei jõua midagi meie organismi. Tänapäeval on selge, et naha kaudu imendub organismi väga palju. Erinevatel andmetel kuni 70-80 % ainetest, mida me nahale kanname läbib nahka ja imendub meie vereringesse st kogu organismi.
Naha läbivust saab pidada nii positiivseks kui negatiivseks omaduseks. On hea, et sellisel moel on võimalik viia organismi kasulikke ja vajalikke aineid, näiteks aroomiteraapia on seda naha omadust kasutanud juba sajandeid. Aroomi - ehk eeterlikud õlid imenduvad naha kaudu ja sellega saavutatakse kogu organismis soovitavaid positiivseid muutusi.
Seda naha omadust on ära kasutanud ka ravimitööstus, näiteks nikotiiniplaastrid, hormonaalsed plaastrid jne.