Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RASMUS MÄGI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, jooksja, sportlikud, taivo, maris, kergejõustiklane, öelnud, rasmuse, karjäär, noormees, sobivatRasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele
ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013) Maris Mägi on sündinud 11.augustil 1987.aastal Tartus. Märtsis 2011 püstitas ta Austraalias Sydneys toimunud võistlustel 400 meetri jooksus uue isikliku rekordi 52,21s. 23. jaanuaril 2010 püstitas Maris Mägi Viinis peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel uue Eesti siserekordi 400 meetri jooksus. (Wikipedia 2013) Pilt 2 Maris Mägi Hollandis toimunud kergejõustikuvõistlustel 4.HÜPPEALAD Hüppealad jaotuvad neljaks:kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe ja teivashüpe.Viimane neist on üks kõige tehnikatnõudvamaid alasid kergejõustikus.Teivashüppes on mitu etappi:hoojooks, teiba langetamine,rippe hoiak, üle lati saamine, mis nõuab väga head painduvust ja oskust
või minema veest läbi. 2.3 Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. 2.4 Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa
tänaseni kui häid kergejõustiklasi ja jalgpallureid. Arthuri paremateks tulemusteks olid 1.73 kõrgushüppes ja 24,0 200 meetri jooksus. Vend Aksel oli hea keskmaa distantsidel. Tähtsustamata ei saa jätta ka Ilmar Lindami osa Ambla spordielus. Kui ta 1951. aastal asus Amblasse tööle kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas spordielu silmnähtavalt hoogustuma. Lindam oli ise edukas kaugus- ja kolmikhüppaja, 1952. aastal ületas ta senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14.13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990
......................................................................................7 Elu pärast olümpiat...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Rein Aun oli eesti kergejõustiklane. 1964. aasta Tokio olümpiamängudel kogus mees 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti) ja sai selle tulemusega hõbemedali vääriliseks. Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis,
3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks on välja antud raamat ,,Eesti kergejõustik 100" Raamatu sisutoimetaja Tiit Lääne on selle kohta öelnud järgmist: ,,Tänavu suvel saja- aastaseks saav Eesti kergejõustik võib mööduvale tagasi vaadata rahuldustundega. Sajandi jooksul on spordi kuningannaks tituleeritav kergejõustik pakkunud eestlastele arvukalt nii võidu- kui rekordirõõmu. Eesti kergejõustiklased on võidutsenud kõikidel tiitlivõistlustel, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordeid, saavutanud silmapaistvaid võite paljudel rahvusvahelistel jõuproovidel. Kergejõustik on populaarne linnas ja maal, noorte ja vanade seas
Õppeasutus või amet: Clean Air OÜ töötaja Saavutused: OMi 49. koht 50 m vabaltujumises (2004), OMi 37. koht 100 m vabaltujumises (2004) Danil Haustov ei suutnud võrreldes teiste Eesti ujujatega ennast ületada, 100 meetri vabalt neljandas eelujumises kaotas ta ligemale kahe sekundiga ja jäi seal viimaseks. Aeg oli 50,92, kokkuvõttes andis see 51.koha. Poolfinaali oleks viinud aeg 48,55. Danil Haustovi Eesti rekord 100 meetris vabalt on 50,37 ja selle püstitas noormees 21.märtsil Eindhovenis. Mehise etteaste tegi Danil Haustov, kes täitis 50 m vabaltujumises olümpia Bnormi koguni kahel korral, nii poolfinaalis kui ka finaalis. Tulemus: 51. koht ANDRES OLVIK Meeste 200 m seliliujumine 2.03,66 (40. Koht) Sünniaeg ja koht: 16. aprill 1986, Tallinn Mõõdud: 194 cm, 89 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Tallinna Tehnikaülikool, tudeng Saavutused: mitmekordne Eesti meister
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
«Koht loeb, mitte rekord,» olid Partõka sõnad vahetult pärast olümpiastarti.Partõka oleks iga kell Eesti rekordile eelistanud pääsu poolfinaali. Tiidrek Nurme, 1500 m jooksu 27. Nagu kõik viimasel hetkel olümpiale pääsenud kergejõustiklased, suutis temagi positiivselt üllatada ning jooksis välja Eesti rekordi. Samas tuleb tunnistada, et tasemelt ei luba see rekord kuigi kõrgeid kohti püüda, ent plusspunkte lisas fakt, et lõpuks oli Eestil jooksja tiitlivõistlustel. Andrei Jämsä, sõudmise paarisaerulise ühepaadi 17. Veel poolteist aastat tagasi valmistas isegi tühipaljas sörkimine Andrei Jämsäle raskuseid. Nüüd saavutas niinimetatud Püha Lehma kunagine eessõudja Pekingi olümpiamängudel ühes osalejarohkeimas paadiklassis 17. koha. Patt oleks enamat tahtagi. Anna Iljustsenko, kõrgushüppe 21.Küündis kenasti oma tasemeni, ent imet ei suutnud teha. Ilmselt oli ka kõrguste tabel nääpsukese piiga jaoks ebamugav, kuna
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast
kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920
kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920
suurepäraselt kanda. 2.23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu, mida siis vaid Eestis ei osatud hinnata. Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud. Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17
57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6. Jelena Arzhakova RUS 1.59,21 Londoni olümpiamängude naiste 800m kulla võitis venelanna Maria Savinova, kes jooksis oma hooaja tippmargi 1.56,19 ning edestas konkurente enam kui sekundiga. Palju kõneainet pakkunud LõunaAafrika jooksja Caster Semenya sai 1.57,23ga hõbemedali. Venelanna Jekaterina Poistogova sai uue isikliku rekordiga 1.57,53ga pronksi. 2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva Nadezda Olizarenko (Musta). on endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane (800 m ja 1500 m jooksja), 1980. aasta olümpiavõitja. Euroopa:
Isa oli hoolitsev, kuid range. Autoriteet oli nii tugev, et suitsetamisele poisid mõelda ei julgenudki, kartes vanemate viha. Kodusest kasvatusest on pärit seegi pisiasi, et Lipu suust pole kuuldud ühtki inetut sõna. Ema, aga pani rõhku heale maatoidule. (Teemägi_1963) 2. Sportlaskarjäär 2.1. Sportlastee esimesed sammud Sporditegemine oli Virumaal alati au sees olnud. Nii proovis tulevane kergejõustiklane erinevaid alasid. Käidi poksi ja maadluskursustel. Maadlustunde võeti Erras, Liiva koolimajas. (Heuer_1997)) Võistelda sai Rakveres, Kiviõlis ja Jõhvis. Esimene säilinud diplom on Lipul pärit 1940. aasta sügisest. Jõhvi kommunistlike noorte poolt organiseeritud kergejõustikuvõistlustel starditi sellel korral kõigil kavas olnud aladel. Peeti ka võistkondliku arvestust, nii tuli kaasa lüüa võimalikult paljudel aladel. See aga arendas veelgi kehalist mitmekülgsust, mis on
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TE
Phelps võitis 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas 6 kuldmedalit ja 2 pronksmedalit. Ta võistles neil olümpiamängudel kaheksal alal ning üritas ületada Mark Spitzi 7 kulla rekordit ja võita kõigil aladel kuldmedali. Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi. Oma kullaarve avas Phelps 400 m kompleksujumises. 19- aastane noormees sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga, ta oli rohkem kui 3 sekundit teistest ees; lõpetas tulemusega 4.08,26 sellest sai ka uus maailmarekord. Selles ujumisviisis oli see tema poolt juba viies rekordiparandus. Teistel ja kolmandal päeval pidi Phelps leppima pronksmedalitega. Esimese pronkmedali sai ta 4x100 m vabaujumises. Teise pronksmedali sai ta aga 200 m vabaujumises. Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m
77.13 76.06 75.03 Venemaa Saksamaa Hiina Kümnevõistlus Tatyana Chernova Jessica Ennis Jennifer Oeser 6880 6751 6572 Venemaa Suurbritannia Saksamaa Yohan Blake Pikkus: 180cm Yohan Blake on 21aastane Jamaica kergejõustiklane. Ta on sündinud St. James'is Jamaicas. 2011 aasta maailmameistrivõistlustel võitis Blake 100m maailmameistritiitli ajaga 9.92 ja jooksis kolmandat vahetust 4x100m teatejooksus, kus Jamaica koondis tuli uue maailmarekordiga 37.04 maailmameistriks.
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Kui alustad, ära jäta pooleli! Head algust ja järjekindlametele jookse olümpiale! Samm tundub kerge, jooks sujub kenasti, viis kilomeetrit on juba seljataga, ees teist samapalju. Ühtäkki torkaks keegi nagu noaga vasakusse külge või vähemalt nii tundub. Kutsumata külalised pisted on jälle kohal. Distantsi lõpuosa vajub tasakesi käimiseks ja uue pistmishoo vältimiseks. Treeningkoormusest ja jooksurõõmust ei ole enam juttugi. Pistmine on üks tuntuimatest algaja jooksja vaevustest. Iga liikumisharrastusega tegeleja või võistleja on millalgi selle probleemiga silmitsi seisnud. Kuigi pisteid on rohkem vähetreenitud organismil, ei tee ka hea kehaline seisund selle vastu immuunseks. Kuid siis on põhjused ka juba rohkem individuaalsed. Tavaliselt kirjeldatakse pistmist kui äkilist, teravat valu, mida treenija tunneb tugeva koormuse ajal kõhu ülaosas. Nii mõnigi kord pistmine takistab vähemalt mõnda aega treeningu jätkamist. Pistmine
Jüri Gümnaasium Osaka maailmameistrivõistlused Dan Glosin 10R klass Juhendaja: Siim Palu Jüri 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9
.....................................14 Spordiala: Odavise....................................................................................... 14 Lisa 2 Areng spordialal:.............................................................................15 Saavutused: Eesti MV...................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle referaadi sellepärast kuna mind huvitab sport ja Tema oli Valgamaal üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest
aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustu
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Hels
Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920
Keegi prantsuse turist, kes sõitis jalgrattaga ta kõrval, "värskendas" kaasmaalast alkohoolse joogiga, kuid see viivitus võimaldas Flackil juhtima minna. Lermusiaux varises mõne aja pärast lõplikult kokku. Flack, kes polnud kunagi varem jooksnud 10 miilist pikemaid distantse, oli prantslast püüdes üle pingutanud ning langes omakorda kokku vaid neli kilomeetrit enne staadioni. Üks Flacki sõpradest palus läheduses olnud kreeklast hoolitseda jooksja eest ning läks ise vankrit otsima. Hullunud Flack arvas, et teda rünnatakse ja lõi rusikaga abivalmis kreeklase pikali. Austraallane pandi vankrile ja toimetati staadioni riietusruumi, kus tema eest hoolitses prints Nicholas isiklikult, andes talle brändit ja mune. Jooksu ajal saadeti pidevalt ratsa- ja jalgrattakullereid staadionile teatama neist, kes jooksu juhivad. Viimane sõnum 70 000-le staadionil ja selle ümbruses viibinud kreeklasele oli kurb - juhib Flack.
00. Nelja ala järel oli liider Roman Sebrle 3564 punktiga, järgnesid Aleksandr Pogorelov 3473, Aleksei Drozdov 3446 ja Kristjan Rahnu 3416 punktiga. Madis Kallas oli 12. kohal 3249 silmaga. 5. ala -- 400m: Avapäeva viimasel alal, 400 meetri jooksus sai Kristjan Rahnu ajaks 49,67 ja lõpetas avapäeva 4246 punktiga. Sebr 6. ala -- 110 m tõkkejooks: Madis Kallas sai tõkkesprindi kolmandas jooksus ajaks 14,72, isikliku rekordi 7972 punkti püstitamisel läbis noormees 110 meetri tõkkejooksu 14,52-ga. Kristjan Rahnu, kes oli Göteborgi EM-i avapäeva järel 4246 punktiga 5. kohal, sai tõkkesprindis ajaks 14,48. Oma tipptulemuse (8526 p) kogumisel oli Rahnu tõkkejooksu ajaks 14,04. Rahnu liikus Göteborgis 8200 punkti graafikus. 7. ala -- kettaheide: Kettaheite A-grupis sai Madis Kallas parimal katsel kirja 42.09. B-grupis võistelnud Kristjan Rahnu piirdus enda kohta väga tagasihoidliku 43.46-ga ja kaotas sellega umbes 100 punkti
100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
.............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2
saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. Esimest korda oli 4x100 m teatejooks olümpiamängude kavas meestel 1912. aastal Stockholmis ja naistel 1928 Amsterdamis. 4x400 MEETRI TEATEJOOKS 4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil. Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE
annaabi.ee 
