Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ranna protsessid ja kahju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peipsi, rand, rannik, lainetus, laugrannik, randa, rannas, ümberpaigutamine, lainetuse, toimetajad, raukas, rannikule, teostaja, uurisin, hoovused, kuulun, lauge, kuhjav, randades, edasikanne, kuhjumine, näidatud, laugrannikul, pildilt, nooltega, skeemil, setted, pihu, haberman1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et
Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse
Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 8
Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainete kuhjav tegevus ning teisel pool lainete kulutav tegevus. Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainete kulutavat tegevust. 8. Mõisted Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia
hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri
sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. · Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. · Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest
RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele avalikus rannas supluse võimalusteks. Olenevalt vigastuse raskusastmest on liikumispuudega inimeste toimetulek erinevates tegevustes suuremal või vähemal määral piiratud. Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi.
Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.???
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett. Elukeskkonna pideva muutlikkuse tõttu saavad seal elada ainult hea kohastumisvõimega looma ja taimliigid. Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere
Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul)
Laed on tasasemad ja nõlvad järsemad. Limnoglatsiaalne e. limnomõhn Koosneb jämedateralistest setetest ning on tõenäoliselt kujunenud lõhederohkem jääserva ja irdjääpangaste vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes. Segamõhn Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid. Jääjärvede kuhjetasandikud On iseloomulikud vaid MadalEestile (Võrtsjärve, Peipsi madalik). On kujunenud kestvalt eksisteerinud suurte hilis jääaegsete veekogude kohale, kus tolleaegsete veekogude rannajooni tähistavad erinevad rannamoodustised. Vettpidavate setete ulatusliku leviku tõttu on kunagised jääjervetasandiku kattunud turbaga ja soostunud. Saarkõrgustikud Haanja ja Otepää saarkõrgustikud on kujunenud mitme teguri toimel ning rohkem kui ühel jääajal. Nende saar
Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust • Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia Kuiv troopikakliima • kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid
tegevus, tekivad rannavallid, rannajoon võib sirgeks muutuda hoovused Viib ära setted tuul Kuhjab setteid liivastel aladel--luited merejää Jää lõhub rannikut Taimed,loomad Kinnistavad pinnast ja kaitsevad seda, juured takistavad setete ära kandumist jõed Toovad setteid inimene Kui on muudetud midagi rannikul, siis tulemuseks hakkab kujunema lainetus, mis laguneb ja see ei meeldi inimestele Miks leidub rannamoodustisi kaugel sisemaal? Too mõni näide. - maapinna kerkimine, Sahara kõrgutiku lääne osast on näha Kuidas muutub laine pikkus rannikule lähenedes? - rannikule lähenedes laine pikkus väheneb, sest vee ringlemist hakkab takistama merepõhi. Kui sügavale ulatub veeosakeste liikumise mõju ? - ½ laine pikkust Järsk e pankrannik Laugrannik
suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000
Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele. Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised. Peale soolsuse- ja temperatuuritingimuste ning jääolude erinevad Läänemere põhja- ja lõunaosa omavahel ka tunduvalt ka põhjakatte omaduste, rannikumere reljeefi ja rannajoone liigestatuse poolest. Läänemere lõunaosas on merepõhi valdavalt liivane ning sobib taimedele kinnituskohana vaid lainetuse eest kaitstud piirkondades. Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu laheni vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid. Läänemere ranna morfoloogia muutub põhja poole minnes keerulisemaks, rannikumeres suureneb kivise ja kaljuse põhja osatähtsus ning seega ka taimedele sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste
Soot on jõest eraldunud vana looge, mis tekib siis nt kui jõgi kulutab neid kurve või leiab otsema tee ning vana looge e soot eraldub jõest, sest tal ei ole sinna enam asja. 23. Kus on kiire ja kus on aeglane veevool? Kus kulutab jõgi kallast ja kuhu materjali maha jätab? Kus tekib soot ehk vanajärv? kurvides on kiire, jõgi kulutab kaldaid, soot võib tekkida joonisel paremale suurele kaldale 24. Lõpeta tabel: Jõe mõju Reljeefi mõju reljeefile jõele: 25. Selgita lainetuse tegevust järsk- ja laugrannikutel Järskrannikutel sügavneb veekogu Laugrannikutel on ülekaalus lainete kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga lähedale suure energiaga. Seetõttu aladel ulatub lainetusest tingitud on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani tegevus. Rannajärsakutelt lahti juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste
Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala – Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul)
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.
Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus?
Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre
Kambrium (liivakivi, savi). Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, vähesel määral liivakivi, savi). Silur (lubjakivi, dolomiit). Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit, klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst
tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid). Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim
1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea
kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus. Soolsus on peamine elustikukoosluste suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb
Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID Kosmilise päritoluga aine on maapinnale langedes muutnud selle reljeefi. Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
annaabi.ee 
