Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rände tulu-kulu analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sisserändaja, investeeri, diskontomäär, maksud, investeering, kulusid, tootlus, diskontomäära, maksutulu, teeni, tasuv, rita, rahavoog, maksutulud, töötasu, dividenditulu, käibemaks, aktsiisid, tollimaksud, töötaja, ettevõtja, haridus, kuludega, sisseränne, perioodiks, projektis, lisandväärtus, nõudlus, seisukohast, miinuses, tervishoidIsegi, kui maksumaara langetamise mõju ei ole selline nagu 5 valitsuse poolt algselt planeeriti võib see avalduda vahemal või suuremal maaral mõnes kitsamas ettevõtlus sektoris või hoopis toetada riigieelarvet sotsiaalmaksu laekumise osas uute loodavate töökohtade pealt. (Tuum, 2016) Riigi eelarve on sarnane plaanile, mille abiga valitsus kasutab riigi raha ning, kus kajastuvad kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud, mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra vaiksem. (Võrk, 2012) Sotsiaalmaksumaara langetamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti
jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude kavandamisel, hinnakujundusel jne). Seega peab kuluarvestus olema: · planeeritud planeerides, eelarvestades kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud kogu ettevõttele; · oluline ettevõtte kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest. Ettevõtte tegevusele olulisi kulusid vaadeldakse eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid aga kulugruppidena;
Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb: · Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit) · Minevikukulud, soetuskulud - seotud ostuhinnaga, transpordiga, · Elektrienergia kadude kulud paigaldamisega. Neid võidakse kohe täielikult kuludesse kanda või võetakse sellisena · Käidu- ja hooldekulud arvele raamatupidamises uute varadena. Neid kulusid ei saa enam muuta ja seetõttu · Kapitalikulud nimetatakse neid ka pöördumatuteks (sunk cost) kuludeks. Elektrivõrgu edastuskulusid saab jaotada ka teisiti: · Olevikukulud, tinglikult nimetatakse neid asenduskuludeks, mida tuleb teha · Süsteemivõrgu kulud mingi vara asendamiseks teise nii öelda sarnase (samase) varaga, aluseks on samasugune · Ülekandevõrgu kulud
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
(kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2
vabatahtlik järgimine) võib asendada tavapäraseid turunduskulusid. KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi). Teha tuleks asju, mille puhul ühiskonnale tekkiv kasu ületab tekkivad kulud. Majanduses hinnatakse kasusid ja kulusid inimkonna vaatepunktist. Probleemiks väärtuse hindamine, kui ressursil puudub turuhind tuleb kasutada spetsiaalseid meetodeid. Keeruline, kuna hinnang tuleb anda tulevikus tekkivatele (mitte olemasolevatele) tuludele ja kuludele ebakindlus Lisaks sellele sõltub ühiskonnas tehtav ressursside jaotamise alane valik alati ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest (eri tegurite olulisus sõltub tehtavast otsusest).
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
.........14 KASUTATUD MATERJALID..............................................................................15 2 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 SISSEJUHATUS Käesolev uurimustöö käsitleb Eesti Vabariigi kulusid ja tulusid aastatel 2000 2010. Enne uurimise alustamist tutvuti, mis on eelarve ja milleks seda vaja on. Töö autorid jagasid aastad pooleks ja analüüsisid aastate näitajaid. Samuti vaadeldi tegureid, miks arvud sellised on. Töö eesmärk oli teada saada: 1. Kui palju ja mille peale erinevatel aastatel kulutati 2. Mille pealt ja kui palju saadi erinevatel aastatel tulu 3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
dollarit teenida. Seega on projekti tasuvusaeg 3 1 / 3 aastat, mis on rohkem, kui soovitud tasuvusaeg. Tasuvusaja meetodit kasutades lükkaks firma projekti tagasi, isegi kaalumata viiendal aastal saadavat 10 000 dollarilist rahavoogu. Kuigi tasuvusaja meetodit kasutatakse sageli, on tal ka puudusi, mida illustreerib järgmine näide. Tabelis 1.1 on toodud kahe projekti, A ja B rahavood, kusjuures mõlema projekti esialgne investeering on 10 000 dollarit. Mõlema projekti korral on tasuvusaeg võrdne - 2 aastat - ja tasuvusaja kriteeriumi kohaselt on mõlemad võrdselt aktsepteeritavad. Kuid meie seisukohalt tuleks valida projekt A ja seda vähemalt kahel põhjusel. 1) sõltumata sellest, mis juhtub pärast tasuvusaja täitumist, toob projekt A raha tagasi kiiremini kui projekt B. Kuna rahal on ajaldatud väärtus, tuleks rahavoogude võrdlemisel arvestada raha laekumise aega.
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja lepinguteoreetiline lähenemine. 35.Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
- Likviidsussuhtarvud (likviidsus - lühiajaline maksevõime e laenukindlus) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; likviidsuskordaja - Kapitali struktuuri suhtarvud (kapitali struktuur - pikaajaline maksevõime e finantsvõimendus) Võlakordaja; omakapitali kordaja - Efektiivsussuhtarvud (efektiivsus - tõhusus e tootlikkus) Vara käibekordaja; raha laekumisvälde; maksete edasilükkeperiood - Rentaablussuhtarvud (rentaablus - tootlus e kasumlikkus) Müügikäibe rentaablus; omakapitali puhasrentaablus d. Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs Kahe või enama majandusüksuse andmete alusel teostatav analüüs, mille eesmärgiks on jõuda nende majandustegevuse üksikasjade suhtes majanduslikult oluliste järeldusteni. - Võrdlus asendikeskmistega - Võrdlus parima praktikaga (benchmarking) 6. Eelarvestamine ettevõttetasandil a
arengutempo tagamiseks 8 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve – riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve defitsiit – kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hindab Projekti rahalist panust regiooni ja kogu ühiskonna üldisele majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid, mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju.
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis
tasu puhul tegemist palgaga, mitte aga ettevõtlustuluga; samas töövõtulepingu alusel töötamisest saadud tulu võib olla nii palgatulu kui ka ettevõtlustulu; ettevõtlustuluks ei loeta ka võetud laenu, kuna see kuulub tagasimaksmisele ja kapitalitulu (ettevõtluse tulud ja kulud 2008). 7. FIE ETTEVÕTLUSE KULUD Ettevõtlusega seotuks loetakse neid kulusid, mis: on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja mille seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud; on vajalikud või kohased sellise ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks, millest saadud tulu maksustatakse, kulu seos ettevõtluse alustamise, säilitamise või arendamisega on selgelt põhjendatud; kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine töötajatele nõutava
6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav
Koostab rahandusministeerium Eelarve menetlus eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess Eelarve täitmine tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted. Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme
Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali hinnale, mis kujutab endast minimaalset nõutavat kasuminormi investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures. Üldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti finantseerimisega kaasnevat kulu (näiteks laenuintressi). Kui aga finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on täpselt teada (näiteks kapitalirendi puhul). Sel juhul tuleb kasutada madalamat diskontomäära, nii et see sisaldaks ainult omakapitali hinda. Ajaldatud puhasmaksumus ehk puhasnüüdisväärtus: CFt NPV = - IO = CFt · PVIFAn ,i - IO (1 + k ) t kus: CF- tulevikus laekuvad rahavood; IO alginvesteering; n perioodide arv; k diskonteerimismäär; Valiku kriteeriumid: NPV < 0 - projekt tuleks tagasi lükata;
· MENETLUS - eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab ca 2 aastat. · EELARVE TÄITMINE - tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimine; · EELARVE DEFITSIIT - summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid; · EELARVE ÜLEJÄÄK - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. · EELARVE TÄITMINE - tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimine; · EELARVE DEFITSIIT - summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid; · EELARVE ÜLEJÄÄK - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Riigieelarve koostamise meetodid: · STATISTILINE MEETOD - iga jrg aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal; · NULLMEETOD - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest. 46
2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused
(Hinnad paratamatult kasvavad) · Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust. · Tootmisvõimalused avarduvad tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha) 3. Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt, tooge näiteid Turu efektiivsus : - Kauplemisega ei kaasne olulisi kulusid - Turgudele ligipääs on piiramata ning tasuta - Kogu info on kõigile turuosalistele kättesaadav - Turul on palju kauplejaid, kellelgi ei ole turuhindadele olulist mõju ning need kauplejad on ratsionaalsed. - Finantsturud võivad olla nõrgas, pooltugevas või tugevas vormis efektiivsed (aga ka üldse mitte efektiivsed) KÕIK EFEKTIIVSUSE VORMID ON EFEKTIIVSED -Efektiivse turu vormid:
reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab tagama, et tulud ja kulud oleks kajastatud jälgides tulude ja kulude vastavuse ja arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16). Organisatsiooni tegutsemise põhieesmärk on kasumi teenimine ning selle läbi omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud
rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.. Jaotuspoliitika viiakse ellu: 1)maksude kaudu. Ühelt poolt seatakse sisse rikkamatele inimestele, teiselt poolt toetatakse vaeseid. 2)avalike teenuste finantseerimise kaudu riigieelarvest (linnaühistransporti toetatakse sellest, mis saadakse parkimistasudest). 3)konkreetsed maksud luksuskaupadele ja dotatsioonid neile kaupadele, mida tarbib kehvemal majandusjärjel olev rahvas. Selle funktsiooni juures tuleb tähele panna, et maksu kogumise kulud ei oleks suuremad kui tulu. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu. 44
sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. 1 Maksimaalse kasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist).
Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja dividendid, tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks
annaabi.ee 
