Rände tulu-kulu analüüs (0)

Tulu – kulu analüüsi  o Otsige internetis tulu-kulu analüüs (registreerige leitud tulu-kulu analüüs Moodles); o 1.   Analüüsige,   mis   projektiga   on   tegu   ning   milline   on   eesmärk,   mis   on nende põhjendused, miks on projekt vajalik ning mis kasu see ühiskonnale
toob?; o 2.  Mis on valitud projekti perioodiks?; o 3  .Kui suur on investeering ning kulud ja tulud, mis projektiga kaasnevad? Millised on allikad tulude tekkimiseks?; o 4. Mis diskontomäära on projektis kasutatud ja miks just selline protsent?; o 5. Mis on investeeringu jääkväärtus?; o 6.   Kas   ja   millal   on   projekt   tasuv?   (Mis   on   projekti   puhasnüüdisväärtus NPV). https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rande_tulu-
kulu_mudeli_tutvustus.pdf 1.Mis projektiga tegu on: RITA-rände projekti raames koostatud tulu-kulu mudel võimaldab hinnata, kuidas
mõjutab  erinevat liiki  sisse- ja  väljaränne  Eesti  riigieelarve  tulusid  ning millist
mõju avaldab see riigi poolt rahastatud teenuste ja toetuste kuludele. Loodud
mudel annab näitab, millised on erinevate gruppidega seotud tulud ja kulud üle
kogu rändeperioodi. 1.Eesmärk: Tutvustuse   eesmärk   on   anda   üldine   tunnetus   erinevate   tulu/kulude
proportsioonidest. Sisse- ja väljarände kasulikkus sõltub erinevatest asjaoludest, nt grupi liikmete
soost   ja   haridusest,   samuti   riigis   viibimise   ajast   ja   raha   ajaväärtuse
arvestamisest.  Iga   grupiga   seotud   täpseid   tulude   ja   kulude   summasid   erinevate   eelduste
tingimustes on võimalik jälgida kasutades randemudel.ee lehel olevat mudelit. 1.Põhjendused, miks on projekt vajalik, mis kasu toob,  mis kasu
see ühiskonnale toob:


Rändemudel võimaldab analüüsida rändega seotud tulusid ja kulusid kuni 100-
aastase   perioodi   jooksul.   RITA-RÄNNE   projekt   aitab   välja   töötada   teaduslikult
põhjendatud   uuenduslikke   lähenemisi   rände   ja   lõimumise   protsesside
juhtimiseks Eestis.  RITA-RÄNNE   eesmärk   on     aidata   kaasa   majanduse   arengule   ja   ühiskonna
sidususe suurenemisele. 2. Mis on valitud projekti perioodiks:  Rändemudel võimaldab analüüsida rändega seotud tulusid ja kulusid kuni
100-aastase perioodi jooksul. 3.   Kui   suur   on   investeering   ning   kulud   ja   tulud,   mis   projektiga
kaasnevad?  3.Millised on allikad tulude tekkimiseks?  Riik   investeerib   igal   aastal:   infrastruktuuri,   haridusse,   tervishoidu,   mis
toovad (loodetavasti) tulevikus riigile maksutulu.   Suurem   rahavoog     võimaldab   rohkem   investeerida   ja   peaks   seeläbi
tagama   meile   parema   tuleviku.   See   on   põhjus   miks   pikka   ajaperioodi
katvates   analüüsides   antakse   praegustele   tuludele   ja   kuludele   suurem
kaal kui kauges tulevikus tekkivatele sissetulekutele ja väljaminekutele.              Sisserändaja  tulud on seotud töötamisega. 1. Tasutakse   töötasult   riigile   tööjõumakse:   sotsiaalmaksu,     töötuskindlustusmakset ja tulumaksu. 2. Sisserändaja võib tegutseda Eestis ettevõtjana ja teenida   dividenditulu.     Dividenditulude pealt tasutakse samuti tulumaksu. 3. Sisserändaja   tarbib     Eestis   erinevaid   tooteid   ja   teenuseid,   mille   hinnas     sisalduvad   erinevad   tarbimismaksud   (sh   käibemaks,   aktsiisid   ja
tollimaksud). Need on maksud, mille maksmise kohustus on ettevõtjal, kes
vastavaid tooteid ja teenuseid müüb. 4. Sisserändajal   on   otsene   mõju   riigi   maksutuludele   (palgalt   ja   tarbimiselt     makstud maksud), on sisserändaja töötamisel ja tarbimisel ka laiem mõju
riigi maksutuludele.         Näiteks töörände puhul –   Eesti tööturule lisandub uus töötaja, siis loob ta
sellega lisandväärtust.      Lisandväärtus koosneb:  töötaja palgast  ettevõtja kasumist ja sellelt tasutud maksudest  erinevate Eesti toodete ja teenuste tarbimisest


1) Kui tööstusesse lisandub üks töötaja, tööstus saab selle tõttu rohkem tooteid
toota ja nõudlus suureneb tööstusharude toodete järgi, mis on tööstuse toodete
aluseks. See on kaudne efekt. 2) Toodete ja teenuste järele tekkiv nõudlus elavdab Eesti majandust ja selle
tulemusena laekub riigikassasse maksutulu. See on tingitud efekt.  Nii   kaudsetest   ja   tingitud   efektidest   tulenevad   maksutulud   on   poole
sisserändajaga seotud tuludest riigi jaoks. Noorena   ja   vanana   vajatakse     kõige   rohkem   (riigi)   tuge.   Seetõttu   eksisteerib
mingi optimaalne vanus, mis eas sisserändajad on riigile eelarve tulude ja kulude
seisukohast   kõige   „kasulikumad“.   Kui   vaadata   kolme   erinevas   vanuses
sisserändaja – 0-aastase, 30-aastase ja 50-aastase pererändaja – netotulusid, siis
esimestel aastatel on laste netotulud selgelt miinuses, samas kui tööealisena riiki
tulnute tulud ületavad kulusid (vt Joonis 3).  Lapsed on riigi netotulude seisukohalt miinuses, tuleneb  sellest, et nad ei
tööta ja vajavad riigilt erinevaid teenuseid (näiteks haridus ja tervishoid).  Kuigi   lapsed   ise   tulu   ei   teeni,   siis   tarbivad   nad   erinevaid   tooteid   ja
teenuseid,   mille   pealt   vanemad   maksavad   tarbimismakse   (käibemaks,
aktsiisid ja tollimaksud).   Samuti   ergutavad   lapsed   oma   tarbimisega   erinevate   majandusharude
tegevust  (kaudsed   ja  tingitud   efektid).   Erinevaid   kaupu   ostavad   lastele
vanemad oma palga eest ning seetõttu on nende toodete kulu ja toodete
tarbimisest tulenevad maksutulud meie mudelis seotud lastega, mistõttu


on ka lastel majandust elavdav mõju. Vaatamata sellele, et nad tulu ei
teeni.       3. Millised on kõige suuremad rändega seotud kulu-ja tuluallikad
ja miks see nii on?  Riigi   tuluallikad  –   on   seotud   töötamisega.   Töötasult   tasutakse   riigile
tööjõumakse:   Sotsiaalmaksu  Töötuskindlustusmaksu   Tulumaksu  Dividenditulu, mille pealt tasutakse tulumaksu. Lisaks   kui   sisserändaja   kasutab   erinevaid   teenuseid   ja   tooteid,     tasub   ta   ka
tarbimismakse, milleks on:  Käibemaksud  Aktsiisid  Tollimaksud Oluline   on   nii   tööjõumaksud   kui   ka   majanduse   elavdamine.   Samuti
vanaduspensionikulud,   raviteenuste   kulu-   mis   on   suurimad   sisserändajaga
seotud kulud. (Joonis 1 ja joonis 2.)  Riigi kuluallikad Rändega kaasnevad ka kulud. Kui sisserändaja elab Eestis on tal õigus toetusele
ja teenustele:  Tervishoiukulud (raviteenused)  Sotsiaalse kaitse kulud (vanaduspensionikulu) 1.Vanaduspensionikulud tekivad riigi jaoks siis: 1. Kui   inimene   on   saabunud   Eestisse   enne   vanaduspensioniiga   ja  jõudnud siin mingi aja töötada, või siis õpi- ja pererändega- noorena tulnud inimene
jääb   pärast   õpingute   lõppu   Eestisse     ja   samuti   kui   täiskasvanuna
pererändega riiki saabunud isik leiab siin töö.  2. Eestis   töötades   arvestatakse   sisserändaja   töötasu   pealt   sotsiaalmaksu, millega ta kogub             pensionikindlustusosakuid, millest sõltub tema
tulevase pensioni suurus.   3. Siis kui sisserändaja on jõudnud Eestis mingi aja töötada ja lahkub siit, on tal ikka õigus Eesti riigi poolt  makstavale vanaduspensionile.  Oluline on ka see, et mitmes riigis töötamise puhul arvutab iga pensioni maksev
riik pensioni vastavalt summaarsele pensionikindlustusstaažile ning maksab välja
summa, mis on võrdne riigis töötatud aja osakaaluga kogu staažist.  2. Olulisel kohal on tervishoiukulud     –  raviteenuste kulud    : 


1. Retseptiravimite kulu
2. Haigushüvitis
3. Tööõnnetusehüvitis Sisserändajal on õigus ravikindlustusele:  Kuna ta käib Eestis tööl ja maksab sotisaalmaksu  Seega on Eestis ravikindlustustatud.   Sisserändajatel   on   samuti     õigus   kasutada   raviteenuseid   (   kõige
rohkem   kasutavad   neid   teenuseid   sünnituseas   naised   ja
vanemaealised inimesed). 3.Täiskasvanud sisserändajatega tekkivad ka muud kulutused :  Töötushüvitised   Töötutoetused   Tööturuteenused Sotsiaalse kaitse valdkonna kuludest:   Toimetulekutoetus  Töövõimetoetus  Eripensionid   (prokuröridele,   kohtunikele,   politseiametnikele, kaitseväelastele)  Ajateenijate toetuse kulud  Sotsiaalteenuste kulud  Integratsioonikulud   (kohanemisprogrammide   kulud,   keeleõpe,
välistudengitele suunatud värbamisüritused tööandjatega)Need kulud on
ainult sisserändajatel ning võrreldes teiste kuludega on nad väiksed.   Mitteisikustatud kulud (ei ole seotud otseselt isikuga, nt : riigikaitsekulud,
investeeringud  teede infrastruktuuri, sisejulgeoleku tagamise kulud). 
2020.a. mitteisikusatud kulude suuruseks on 3100 eurot inimese kohta.     3. Rände põhjuse seos tulude ja kuludega :  Esimestel   aastatel   on   riigis   tööturul   edukamad   -   töörandajad,   kui
pererändurid   või   õpirändurid.   See   tuleneb   sellest,   et   töörändajatel   on
olemas kindel tööandja.  Õpirändurite   peamine   tegevus   on     esimestel   aastatel   õppimine   ja
pererändajate puhul ei ole tööle asumine rände eesmärk.         Tööturul hakkama saamine :    Pikema ajavahemiku vältel jõuavad õpirändajad tööturule     Töörandaja   algse   kutseoskuse   eelis   võib   aja   jooksul   väheneda   ning
töörändaja tulude langus või olla põhjustatud ka sellest, et algselt tullakse
keskmist palka maksvale töökohale, kuid aja jooksul liigutakse madalama
töötasuga positsioonile. 4. Mis   diskontomäära   on   projektis   kasutatud   ja   miks   just selline protsent?


Rahavoogude diskonteerimine ning rahasumma osakaalu, millest oleksime nõus
loobuma   selleks,   et   saada   see   summa   kätte   mitte   aasta   pärast,   vaid   kohe
nimetatakse – diskontomääraks.  Näiteks kui diskontomäär on 10%, siis tähendab see seda, et järgmisel
aastal saadava 100 euro väärtust hindame täna 91 eurole (100/1,10)
Ülejärgmisel aastal saadavat 100 € aga sellest veel 10% madalamalt ehk
83 eurole (90/1,10). Diskontomäär–     näitab,   kui   suurt   tootlust   oma   investeeringutelt   tavaliselt
ootame. Ehk siis – kui diskontomäär on 10% aastas, siis usume, et me suudame
oma raha (meie jaoks aktsepteeritava riskiastmega) igal juhul investeerida 10%
tootlusega ning kui keegi tuleb ja pakub meile võimalust paigutada raha tema
investeerimisprojekti,   siis   oleme   nõus   ainult   juhul,   kui   investeerimisprojekti
tootlus on kõrgem kui 10%.  Kui   diskonteerime   projekti   tulusid   ja   kulusid   meie   poolt   valitud     diskontomääraga ning liidame need kokku, siis juhul, kui projekti tootlus
on   kõrgem   kui   diskontomäär,   saame   tulemuseks   positiivse   summa
(teenime oodatud tootlusest enam), kui väiksem, siis negatiivse (teenime
oodatud tootlusest vähem) ning eeldatavalt sellesse projekti ei investeeri.   Riigi investeeringud   juurde on 10% oodatav tootlus loomulikult küllaltki
nõudlik kriteerium (majanduse reaalkasv kipub olema suurusjärgus 2–4%).  Euroopa   Liidu   poolt   rahastatavate   investeeringute   puhul   kasutatakse
diskontomäärana reeglina 4%2 , pikema perioodiga analüüside (nt nende,
mis käsitlevad kulusid ja tulusid üle inimese elukaare) puhul on kasutatud
ka 2% diskontomäära.  Rände tulu- ja kulu analüüsi soovitus on jääda juba mainitud 2% juurde. Lisaks
sellele   tasub   diskonteeritud   rahavoogude   kõrval   alati   vaadata   ka
diskonteerimata   rahavoogu   –   nii   ei   teki   illusiooni,   nagu   kaugemas   tulevikus
kulusid või tulusid ei tekikski. 5. Kas   ja   millal   on   projekt   tasuv?   (Mis   on   projekti puhasnüüdisväärtus NPV) Raportis   kasutatud   näiteid   annavad   lõppkokkuvõttes   valitsussektori   eelarve
seisukohast   vaadatuna   positiivse   tulemuse.   See   ei   tähenda,   et   sisseränne   on
alati tasuv. Küsimusele   “Kas   sisseränne   on   tasuv?”   üpris   keeruline   vastata   -   Väga   palju
sõltub selles, kes rändab ja mida ta hakkab Eestis tegema.  Kui hinnata rände tulu-kulu mudelit, siis sisserändajad toovad kasu, kui on
nad: Kõrgelt haritud töörändajad, kes saabuvad Eestisse nooremas eas ja plaanivad
jääda  siia  pikemaks,  on  valitsussektori   eelarve  vaatenurgast  tugeva  positiivse
mõjuga


Sisserändajad, kes kasu ei too: Madalalt   haritud   sisserändajad,   eriti   olukorras,   kus   nad   ei   tule   Eestisse   tööle,
kipuvad olema negatiivse panusega.  Kokkuvõte rände tulu-kulu analüüsi kohta: Kokkuvõttes sõltub sisserändaja mõju eelarvele paljudest teguritest. (palgad, vanus, rände eesmärk)  Naiste palgad on meeste omadest keskmiselt madalamad, siis on naiste
panus valitsussektori eelarvesse tagasihoidlikum kui meestel.   Kui   võtta   arvesse   teise   põlvkonna   mõju   (Eestis   sündinud   ja   siia   elama
jäänud   lapsed   maksavad   oma  elu  jooksul   märkimisväärselt  makse),   siis
oleks vale öelda, et naiste sisseränne on vähem tasuv kui meeste oma,
pigem vastupidi.   Oluline   roll   on   ka   vanusel.   Inimese   esimesel   paarikümnel   eluaastal
annavad   (eelarve   vaatenurgast)   tooni   vaid   kulud,   siis     järgneb   40-50-
aastane   ajavahemik,   kus  tulud   ületavad   kulusid,   pensionipõlv   on   aga
kulude päralt.    Noorena Eestisse tulnud inimesed jõuavad tööturul palju panustada, et
vanaduspõlves tekkivad kulud ära katta.  Lapsena tulnute rändeperiood algab  arvestatavate kuludega.  Lõpetuseks on tähtis ka see, millises majandusstsükli faasis Eesti on. Kui tööturul
on tööjõupuudus, siis on põhjust loota, et sisserändajate maksupanus on suurem,
sest neil on kergem tööd leida.  Lisaks: RÄNDE TULU-KULU MUDELI TUTVUSTUSE projekti on loonud Eesti 
Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ töörühma liikmed.  EESTI RAKENDUSUURINGUTE KESKUS CENTAR OÜ valdkond on teadus- ja 
arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas. Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 
Toetussumma on  1 500 000 €